Käbihein rahvaravis

wildseed.co.uk

Käbiheina on tarvitatud juba ammu nii Euroopa kui ka Hiina rahvameditsiinis, Eestis vähem.

Harilikul käbiheinal on leitud vähirakkude kasvu peatav ja potentsiaalselt ka levikut inhibeeriv toime.

Põhilisel fenoolsel komponendil, rosmariinhappel on näidatud antioksudantne, vähivastane, põletikuvastane, antibakteriaalne ja HIV-vastane toime.

Käbihein on ka üks neist taimedest, mis toimivad kilpnäärme haiguste korral.

Käbihein sisaldab mitmeid bioaktiivseid ühendeid nagu fenoolhapped (rosmariinhape, kofeiinhape), flavinoidid (rutiin, luteoliin) ja antotsüaaniinid (tsüanidiin, delfinidiin).

Tänapäeval kasutatakse temast tehtud taimseid komponente toidulisandites, millel on immuunsüsteemi toetav, antibakteriaalne ja põletikuvastane toime, samuti nahahoolduseks mõeldud kreemides.

Käbiheina õietilgad annavad vaimujõudu ning tugevat selget mõtteenergiat.

Lisaks soovitatakse harilikku käbiheina, tema mõruvõitu lehti lisada salatitesse ja muudesse toitudesse ning tee sisse, kuid lehti tuleb eelnevalt korralikult loputada, et vabaneda kibedat maitset tekitavatest tanniinidest.

Vaata käbiheina kirjeldust ja levikut Eestis siit -> efloora.ut.ee

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Tarkus ja vihm

inkgirlpoet.com

Targa juurde tuli mees ja küsis: “Mida teha, et saada targaks?”

Tark vastas: “Mine õue ja seisa seal.”

Väljas aga sadas nagu oavarrest. Mees imestas, kuidas see teda küll aidata võib, kuid läks siiski välja. Vihma sadas ja sadas ning mees sai üdini märjaks.

Kümne minuti pärast tuli mees tagasi majja ja küsis targalt: “Ma seisin seal, mis nüüd edasi saab?”

Tark vastas. “Kui sa seal seisid, kas sa avastasid midagi?”

Mees vastas: “Mis avastus? Ma lihtsalt mõtlesin, et näen välja nagu lollpea.”

Tark ütles: “See on tähtis avastus! See on tarkuse algus! Sa oled õigel teel. Kui sa tead, et oled loll, siis on muutused juba alanud.”

Maarjalepp rahvaravis

utoli.org.ru

Maarjalepp on ammusest ajast ka teaduslikus meditsiinis kõrgelt hinnatud, rääkimata rahvameditsiinist.

Ega asjata ei kutsuta teda neljakümne tõve rohuks: tema kasulike omaduste lai ulatus hämmastab tõepoolest.

Eestis kasvab tegelikult kaks maarjaleppa:

  1. harilik maarjalepp, Agrimonia eupatoria. Vaata kirjeldust ja levikut Eestis siit -> efloora.ut.ee
  2. ja karvane maarjalepp, Agrimonia pilosa. Vaata kirjeldust ja levikut Eestis siit -> efloora.ut.ee

Teadmiseks… karvane maarjalepp on Eestis looduskaitse all!

Samas saab maarjaleppa koduaeda üsna lihtsalt ise kasvama panna, külvates sügisel loodusest korjatud seemneid.Sobib ka ilutaimeks.

ru.wikipedia.org/wiki

Mõlemad on ravimtaimed, kuigi neid Eestis eriti laialt ei kasutata ja meie ravimtaimede raamatud maarjaleppa ei mainigi. Küll aga tuntakse maarjaleppa väga hästi meist lõuna ja ida pool ja idamaade meditsiinis.

Hariliku maarjalepa ladinakeelse nime esimene pool pärineb kreeklaste sõnavaras kasutusel olevast sõnast Agremone, mis tähistab silmi ravivaid taimi.
Nimi Eupatoria viitab kuningas Mithridates Eupatorile, kes oli tunnustatud ravimtaimede kokkusegaja.
Saksamaal levis uskumus, et maarjalepp omab pea alla pannes uinutavat toimet ning inimene magab seni, kuni taimed pea alt ära võetakse.
Juba keskajal arvati, et maarjalepp suudab kaitsta mürgiste loomade salvamise eest, mistõttu kasutati teda näiteks maohammustuste korral. Peeneks hõõrutud maarjalepaga püüti ravida marutõbise koera hammustushaava.
Maarjaleppa on sajandeid pruugitud verejooksude peatamiseks lahinguväljadel (põhikomponent “arkebuusi vees”.
Eestis joodeti maarjalepa keeduvett sisse lehmadele, et piim saaks hea maitse. Kui piima veel puuanumates hoiti, siis keedeti ja hautati neid maarjalepa keeduvees, mis andis anumale meeldiva lõhna.

Harilikul maarjalepal on rahvasuus ka teisi nimesid: kuningarohi, maksaristik, ohakalind, koerad, krassid, maapihelgas, maarjakadakas, maarjapihlakas, maarjatakjas, papirohi, papitäirohi, papitäi, üheksapäelill.

Maarjalepp sobib inimestele, kes tunduvad küll rõõmsate, leplike ja kannatlikena, kuid kelle rõõmsa palge taha on psüühiline kannatus ja mure. Maarjalepp aitab varjatud mure ja sisemise rahulolematuse korral. Selle taime eesmärgiks on anda meelerahu piinatule, puhkust ilma joviaalse ekspressiivsuseta. Taim annab rõõmsameelsust ning püsivat rahu.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Vanamees ja naeratus

vivitudojunto.wordpress.com

Läks kord vanamees mööda teed.
Kõik, kes teda nägid, laitsid teda.

Ta kuulis küll kõike, aga vastuseks vaid naeratas ja tervitas.

Üks mees hõikas teda ja küsis:
“Miks sa nõnda vastad, kui sind ometi ju laidetakse?
Kas sa tõesti ei tunne pahameelt?”

Vanamees vastas:
“Turul saan ma kulutada vaid seda, mis mul rahakotis on.
Nii ka elus – me kulutame vaid seda, millega me täidetud oleme.”

 

/Tõlkinud Ingrid Prass/

Kurdlehine kibuvits rahvaravis. Õied, viljad, seemned ja juured

vancouverislandgrows.wordpress.com

Rahvapäraseid nimetusi on kibuvitsal väga palju: haukaküüds, hiibalpuu, kibun, kibusk, kibuskipuu, kiuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, piigipuu, pistlepuu, tahlapuu jne. Uskumuste järgi olevat teda muistsetel aegadel kasutatud orjade nuhtlemiseks: sellest nimetus orjavits.

Meie esivanemad on pidanud kibuvitsa suure maagilise jõuga pühaks taimeks.
Tema imelist mõju võib tunda, kui istuda mõnda aega varasel hommikutunnil õitseva kibuvitsapõõsa kõrval.
Meeldiv aroom ja silmailu – nägus roosade õitega kaunitar.
Välk ei puutunud talu, kui koduõue või värava kõrvale oli istutatud kibuvits või pihlakas.

bealtainecottage.com

Kibuvitsa kasvatati juba väga ammusel ajal, kuid seda rohkem õite kui viljade pärast.
Nii kasvatasid vanad pärslased roosiaedades kibuvitsa müügiks ja veidi hiljem oli kibuvits kultuurtaimena tuntud peaaegu terves indogermaani keeleruumis Atlandi ookeanist Gangese jõeni. Kreekas tunti kibuvitsa dekoratiivtaimena 1200 aastat enne meie aega.
Egiptuses ja Roomas muutus kibuvits kõige tähtsamaks lilleks ning teda kasutati ohtralt suurtel pidudel.
Ka keldid ja germaani hõimud kaunistasid haudu ja ohvrialtareid metsikute kibuvitsadega.

13.—18. sajandil hakati kibuvitsa tema vilja tõttu laiemalt kulinaarias kasutama.
Saksamaal kasutati kibuvitsa kaua aega ainult teena, skandinaaviamaades tehti kibuvitsast juba mahla ja moosi.

17. saj hinnati kibuvitsa Venemaal kullast kallimaks. Venemaal tarvitatakse siiani kibuvitsa veel ka liigeste elastsuse hoidmiseks. Vanemad prouad, kes joovad kibuvitsateed regulaarselt, on ka kõrges eas painduvad ja noorusliku kõnnakuga.

Siinkohal tuleb juttu just kurdlehisest kibuvitsast, lad.k. Rosa rugosa, mille kasvuala Eestis üha laieneb, nii looduses kui ka aedades ja mis on ühtaegu nii ravimtaim kui ka väga dekoratiivne.
Vaata kirjeldust ja levikut Eesti looduses siit -> efloora.ut.ee

Võrreldes hariliku kibuvitsaga on kurdlehisel kibuvitsal siiski:

  • veidi väiksem kasutusvaldkond rahvameditsiinis
  • temas on vähem C-vitamiini
  • see-eest on aga marjad palju suuremad
  • õisi ning marju saab korjata pikka aega, suvest sügiseni välja
  • laia leviku tõttu rohkem kättesaadav ja kasutatav.

Ravi eesmärgil kasutatakse nii õisi, kroonlehti, vilju, seemneid, lehti kui ka juuri.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Merest tõusnud tuul

Maria Laura Ortega, “Tree and the wind”

kuid oled merest tõusnud tuul

puhudes õhtust hommikusse ööd

sasid teel ühtainumast ilmapuud

end räsides okastest järel sool

peatud hetkeks kellegi suul

on meeltes noodikirjas luul

ja pilves kergelt teed sa keerud

tõustes udus teisale sääl

kuldvaikuses iiliti sammud

ning kobad taevalikku äärt

jah veel oled sa vaid tuul

puhudes õhtust hommikusse ööd

 

/I.P./

 

Foto: fineartamerica.com