12 humoorikat pildikest sellest, kuidas käituksid sodiaagimärgid lennuõnnetuse korral

elitefon.ru

Igal tähemärgil on erinevaid iseloomujooni.

Näiteks käitumine teatud situatsioonides.

Jah muidugi on see üldistus.

Aga ühed jooned väljenduvad siiski tugevamalt kui teised või siis kehtivad need enamuse selle märgi esindajate kohta.

Kuigi erandeid on alati.

Teadmiseks… alati tasub vaadata mitte ainult päikesemärki, vaid ka tõusu- ja kuumärki vastavalt.

 

Mida siis teevad erinevatest tähemärkidest inimesed lennukatastroofi korral:

 

hoohma.ru

JÄÄR

Jäär on ilmselt ainuke, kes pääseb.

Ta haarab langevarju ja hüppab esimesena lennukist välja.

 

 

 

 

hoohma.ru

SÕNN

Kommentaarid puuduvad.

Lihtsalt ei teagi, mida öelda…

 

 

 

 

 

hoohma.ru

KAKSIKUD

Kaksikud hakkavad kõigest jõust paanitsema,

karjudes nagu ratta peal.

 

 

 

hoohma.ru

VÄHK

Vähk: „Emps, paps, ma armastan teid!”

Helistab sõpradele ja tuttavatele,

et neile öelda, kuidas ta neid armastab.

 

 

 

 

 

hoohma.ru

LÕVI

Lõvid muutuksid tõelisteks kangelasteks.

Isegi, kui keegi neid selleks ei palu.

Lõvi hakkab pilootidele oma abi pakkuma,

lennukist tuhkagi teadmata.

 

 

hoohma.ru

NEITSI

 

Neitsid anduksid mälestuste meenutamisele.

Muudkui meenutades kõige paremat,

mis neil elus on olnud.

 

 

 

 

hoohma.ru

KAALUD

Kaalud püüaksid ümbritsevaid reisijaid rahustada.

Igati.

 

 

 

 

hoohma.ru

SKORPION

Skorpionid paanitseksid vaikides.

Liikumatult.

Aga nii, et on näha,

et neid täidab emotsioonide torm.

 

 

 

 

hoohma.ru

AMBUR

Amburid oleksid optimismi täis nagu alati.

Ülemääragi.

„Nii lõbus!”

„Ära muretse, me ei sure!”

 

 

hoohma.ru

KALJUKITS

Kaljukitsed langeksid loogika küüsi,

püüdes välja arvutada,

kui suur on tõenäosus selleks,

kas ta sureb või mitte.

 

 

 

 

 

hoohma.ru

VEEVALAJA

Veevalajad püüaksid

mitte paanikasse sattuda.

„Ma ei sure, ma ei sure, ma ei sure….”

Tal on lootust.

Palju lootust.

 

 

 

hoohma.ru

KALAD

Aga Kalad

Kalad jääksid ikka

peamisteks sodiaagi pessimistideks.

„Ma suren, ma suren, ma suren….”

 

 

 

 

Tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©

Allikas:
hoohma.ru

Loomade ülesanne looduses. Energiate vahekord loomade ja inimese vahel. Nõuanded

atlasobscura.com

Loomade ülesanne looduses on inimese vigade parandamine (nö pattude lunastamine) ja loodusliku tasakaalu taastamine…

Inimene hakkas looduse varasid enda omaks pidama, kuigi loodus aeg-ajalt tuletab talle meelde, et ta on ise looduse vara.

Loodusele on võõrad must-valged hinnangud: see on “hea” loom ja see on “halb”. Selle taga on alati inimese kasuahnus – kui loomast saab kasu kergesti kätte, siis loom on “hea”. Kui ta aga sööb näiteks metskitsi, kes ka jahimeestele maitsevad, siis on ta “halb” – mis sest, et kõiki metskitsi ei jõuaks jahimehed ilmaski ära süüa.

Peale hundi haruldaseks jäämist nimetavad ökoloogid ilvest meie maa parimaks metskitsearstiks, sest ilveste arvu vähenemine metsas tähendab peatset metskitsede ja jäneste epideemiaid. Näiteks Kanadas läks olukord nii korrast ära, et paljunenud kitsed ja jänesed sõid metsa tühjaks, närisid ära palju puid, surid nälga ja ka mets kuivas ära. Kiskjad saaksid päästa metsa ilma jahimeeste abita, kuid jahimehed ilma kiskjate abita sellega toime ei tulnud.

Viimasel ajal suurenenud marutaudi esinevus on teadlaste meelest ülemäärase huntide ja ilveste hävitamise tagajärg: ei ole kiskjaid, kes piiraksid rebaste ja kährikute arvukuse kasvu. Süües marutaudis looma, ei nakatu kiskja, kui saakloom teda just hammustada polnud jõudnud, küll aga päästab ta paljusid loomi, kes võiksid haige poolt hammustatud saada.

Et loodusele on kasulik viimne kui entsefaliiti levitav puuk, ja koguni marutaudi levitaja, sest temagi hoiab korras looduslikku tasakaalu, seda inimese võimas aju ei jaga.

Samas vabastab nõelav herilane inimest negatiivsest energiast ja hoiab sellega inimest ohtu sattumast, kui ta nii negatiivsena näiteks rooli taha istuks. Kuid inimene on tänamatu ja vihastab herilase peale.
Ka puuk, kes joob verd ainult korra aastas, on inimese silmas kurjategija. Positiivselt mõtleva ja hirmuvaba inimese külge puuk ei kinnitu, sest selle inimese veri ei meki talle. Puuk avastab ainult sellist inimese, kelles on teatud emotsioonide, hirmude ja viha energiat, kuna just see energia tõmbab teda ligi. Ei ole sugugi juhuslik, et üks inimene saab külge haigust levitava puugi ja teine tavalise, üks inimene saab puuke kogu aeg ja teine ei saa kunagi.
Naha ligi tikkuvad putukad ei tee muud, kui puhastavad inimese nahapoore, prussakad koristavad inimese majapidamisest mikroskoopilisi roiskuvaid toiduosakesi ja sääsed ei söö õnnelikku ega tasakaalus, vaid negatiivsete mõtete vallas viibivat inimest.

Kui inimeste tegevuse tõttu koguneb ümbruskonda liiga palju negatiivset energiat, ja ka astroloogilised rütmid soosivad negatiivse energia levikut, siis läheb inimeste maailmas lahti sõjaks või tekivad ühiskondlikud kataklüsmid, samal ajal ägestuvad ka looduse jõud: tulevad rekordiliselt külmad või kuumad ilmad, esineb ikaldust, üleujutusi ja orkaane. Loomad muutuvad meeleheitlikult julgeteks või lähevad lausa hulluks: hundid tulevad taluõuedesse, koerad murravad inimesi ja vaalad sooritavad massilisi enesetappe. See võib kehtida nii paikkonniti kui ka ühiskonna mastaabis. Tegelikult ka siis on just loomad need, kes looduse tasakaalu uuesti korda teevad.

Nagu koerad on võimelised sööma ja seedima igasugust pahna, mis tapaks mistahes muu looma, nii “söövad” ka metsikud koerlased enda jaoks ohutult sisse mistahes keskkonnale täiesti sobimatud energiad.
Kassid oskavad endale võtta, mujale viia või endale kasulikuks energiaks muuta mistahes musta energiat. Sedasama teevad metsikud kaslased metsas.

Ilveseid lähedalt tundvad inimesed väidavad, et ilvesel on salajane, pealtnäha haiglane huvi inimese ja tema tegevuse vastu. Ilves käivat meeleldi seal, kus inimene on varem käinud, korjates inimese jälgedesse jäänud negatiivset energiat ning seega puhastades loodust.

Samas saavutab loom ülekaalu inimese üle – seda, et käies teise inimese jälgedes saame endale tema väe, uskusid omal ajal kõik rahvad. Taludes, kuhu sellist energiat on aastakümnete kaupa lademetesse asetatud, tuleb korduvalt käia, enne kui koht saab puhtaks ning muutub tagasi looduseks. Ilves käib mahajäetud talus kõik toad läbi, käib keldriski – ilmselt suhtleb vaimudega, oletab vana jääger filmis “Loodusfilmide meister Rein Maran”. Ilves hoiab metsa korras, patrullides oma valdusi ja kontrollides metsa energeetikat. Ilves on sensitiivide hingeloom, meie maa loomadest kõige teadjam ja sensitiivsem, šamaanide väeloom, kellelt šamaanide sõnul on inimesel üpris palju õppida.

Teades tegelikku energiate vahekorda inimese ja loomade vahel võib sooritada mõndagi kasulikku…

Küsides: “Mis looma energia on antud probleemil?”, näeme mõnd loomakuju ning saame temaga vastavalt tema olemusele kokku leppida või saata tema kallale mõne teise loomaenergia, sõnudes näiteks: susi söögu mu ämma kurjust.

Kui teises inimeses on midagi võõrast või häirivat – eriti tihti kasutatakse seda võtet agressiivsete laste puhul – saame vabastada temasse vangistatud looma.

Naine, kes tahab, et mees lõpetaks kalal käimise, võiks üritada vabaks lasta mehe sisse kinnistunud kalade hinged, ja meest ei tõmba enam nii väga vee äärde.

Kui lasta vabaks jahimehesse vangistatud loomad, siis vahetab jahimees oma “sportliku harrastuse” – loomulikult rahapuuduse ettekäändel.

Nagu loomatapjadki, hoiame me enamasti kõik enda juures vangis oma lemmikloomade hingi. Loom jääb kinni, kui leiname neid taga või ei suuda andestada loomale tema kadumist või mõnda muud pisiasja, mida arvame ise unustanud olevat, kuid mis on endiselt meie alateadvuses aktuaalne. Oma endistele loomadele tuleb andestada sedagi, mida arvame olevat unustanud, ja omakorda paluda neilt andeks kõige eest, mida oleme samuti enamasti unustanud, siis pääseb looma hing oma arengus edasi.

Hiirte jm kahjuritega võib saavutada mõttelise või sõnalise lepingu: mis põrandal, on teie oma, aga laua peal teie ei käi. Prussakad lähevad ära, kui majja tuuakse konn või madu.

Putukate vastu võib tõmmata pühitsetud ringi, nagu teevad metsas šamaanid ja indiaanlased ning seda ringi ei ületa ükski olevus.

Ka mõtteline pöördumine metsa poole kaitsepalvega tagab palujale ohutuse.

Kui märkame, et meie õues hakkasid käima kassid, eriti mustad, siis soovib keegi meile aktiivselt halba. Kass ei too õnnetust, vaid üritab seda ära hoida. Oli juhtumeid, kui kassid eelistasid õues just seda kohta, kus mõne päeva pärast lõhkes maa sees olnud toru või läks rivist välja elektrikaabel.

Kui kass tuleb magava inimese peatsisse, tähendab see, et inimese tervist ohustavad tema enda murelikud või vihased mõtted.

Kohtunikke või eksamineerijaid võib kujutada kitsedena ja ennast hundina ning neid ära süüa.

Kui keegi kiusab või kadestab meid, tähendab see, et tema hingeloom jääb meie hingeloomadele looduslikus toiduredelis alla. Peaaegu alati selgub, et intrigaani või laimaja hingeloom on väike ja kartlik (jänes, nirk, hiir, konn jne). Kui meie hingeloomaks on kiskja, võime visualiseerida, kuidas meie loom paneb alatu pahategija looma nahka ning mõneks ajaks on sellest kindlasti abi.

Pange tähele, kus istub kass teiste pereliikmete suhtes. Kui kahe pereliikme vahelised suhted on rahulikud, siis pereliikmetelt kassi suunas tõmmatud joonte nurk on 90 kraadi. Kui suhted on veidi ärevad, siis nurk tuleb alla 90 kraadi ja siis üritab kass energeetilisel tasemel inimeste suhteid tasakaalustada. Kui kass istub joonel kahe pereliikme vahel, tähendab see, et loom “kaitseb” ühte, oma lemmikomanikku, teise inimese energiate eest, kes jääb kassile võõraks.

Kui te metsas eksite, siis ärge uskuge rahvatarkust, mis seletab äraeksimist metshaldja jälgedesse astumisega. Olete lihtsalt viibinud enesele märkamata mõne metslooma (tavaliselt suurkiskja) läheduses ehk lausa biovälja sees. See ulatub loomast mõne meetri võrra kaugemale ja teeb inimese hajameelseks, veel täpsemini – viib teisendatud teadvuseseisundisse.

 

Allikas:
http://web.zone.ee/ilvi/nuudveidiloomatarkust.htm
http://web.zone.ee/ilvi/indexlynxie.htm

Soolalahusega mähised rahvaravis

inet-health.ru

Farmaatsiatööstus on selle lihtsa vahendi – soola, inimteadvusest peaaegu välja hirmutatud.
Hüpertoonilise lahuse häda seisneb selles, et see on liiga lihtne ja liiga odav ning teda ei saa patenteerida. Rafineerimata keedusool, mis ei maksa peaaegu midagi, on saadaval igas toidupoes. Sobib ka kõige tavalisem kivisool.

Aga soolavannid, nina loputamine, soolalahusega näonaha puhastamine (kortsude vastu), põskkoobaste läbi pesemine… Kõik see on kontrollitud ja töötab! Peaaegu sarnaselt töötab venituste ja mastopaatia korral vahest ka inglise sool (magneesium).

Näiteks II Maailmasõja ajal kasutati Venemaal haavatute ravil keedusoola hüpertoonilist lahust, asetades saastunud haavale, suurele pinnale, soolalahuses korralikult niisutatud suure ja lahtise rätiku. 3 -4 päevaga muutus haav puhtaks ja roosaks, palavik taandus peaaegu normaalsete näitajateni, hiljem asetati jäsemele kipsilahas. Veel 3-4 päeva ja haavatu saadeti tagalasse.
Hammaste ravis, kui tekkis kaaries koos granuloomiga, kadus selle meetodiga probleem 2 nädalaga.

Sellised sidemed on suurepärane vahend väga paljude haiguste korral.
Paljudel juhtumitel on soolalahuses immutatud side olnud tunduvalt efektiivsem, kui kõik ravimid kokku.
Siiski soovitatakse kasutada sooolamähiseid täiendava ravimeetodina, lisaks tavaravile, eriti kui on probleeme ehk haigusi rohkem.

 

TOIME…

Asi on selles, et mitte rohkem kui 10 %-lisel soolalahusel on adsorbeerivad omadused. Soolalahus tungib läbi nahapooride organismi, reageerib kudedevahelise vedelikuga. Sool tõmbab kudedest välja üleliigse vee, koos sellega patogeense mikroflooraga nakatunud vedelikke, kogu mustuse, selgroost ja organismi haigetest kudedest kuni nahani, ravides nii sisemisi kui ka väliseid kahjustusi. Kahjustamata seejuures organismi enda rakke, kudesid.

Niisiis vastavalt sellele, kuidas sidemealustest koekihtidest tõmmatakse vedelikku välja, hakkab ülespoole tõusma vedelik sügavamatest koekihtidest, tõmmates endaga kaasa kõik haigustekitajad: mikroobid, viirused ja orgaanilised ained. Sel viisil, sideme toimimise ajal, toimub haige organi kudedes vedeliku uuenemine, puhastumine patogeensest mikrofloorast ja reeglina patoloogilise protsessi likvideerumine.
Kusjuures soolasideme mõju ei ole ainult konkreetsele piirkonnale, vaid mõjub ka kogu organismile tervikuna tervendavalt.

Kasutatakse nii hüpertoonilise soolalahusega mähiseid, plaastreid kui ka soolakuivmähist ning soolasalvi, isegi soolaga immutatud riideid seljas.

 

KASUTAMINE….

  • vähk, nahavähk, sünnimärk, kasvajad; rinnanäärme adenoom, eesnäärme adenoom, emakakaela vähk, eesnäärme adenoom
  • haavade raviks
  • kerged põletused
  • põletikulised infektsioonid
  • osteomüeliit ehk luuüdipõletik
  • kergekujulised abtsessid, mädakolded
  • hambaravis: kaaries
  • kopsuhaigused, kopsupõletik, läkaköha, haimoriit (põskkoopa põletik), nohu
  • koletsüstiit, nefriit (neerupõletik), krooniline apenditsiit (ka krooniline)
  • reumokardiit, radikuliit, liigeste reuma, osteomüeliit, bursiit, (põlve) liigespauna põletik, kaelalihaste liigesepõletik, kukekannus
  • peavalu
  • abtsessid, hematoomid
  • kehvveresus
  • sisemised verejooksud; varrikoos; rasked verevalumid kopsudes
  • gangreen, veremürgistus
  • neuroosid

 

SOOLALAHUS JA SIDEMED…

NB! REEGLID meetodi kasutamisel:

1000listnik.ru
  • Raviv efekt on ainult siis, kui side on õhku läbilaskev. See määrab ära kasutatavad materjalid, need peavad olema hügroskoopsed ehk kergesti märguvad ja puhtad (eriti kui arvestada käterätikute kasutamist). Parimad on linased või puuvillased kangad-rätikud. Paremad on rätikud, mida on juba korduvalt pestud. Kui muud võimalust pole, võib kasutada ka marlit.
  • Marli asetatakse nahale 8-kihilisena. Kõik teised materjalid 4-kihilisena.
  • Soolaside toimib lokaalselt – ainult haigele organile või keha piirkonnale. On tarvis täpselt teada probleemi asukohta.
  • Keedusoola hüpertoonilise lahusega side toimib järk-järgult. Ravieffekt saavutatakse 7 – 10 päevaga. Probleemist olenevalt võib aega kuluda ka rohkem.
  • Soolalahuse kasutamisel tuleb olla ka ettevaatlik. Soolalahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 10% ja samas mitte alla 8%. Kangem lahus ei ravi paremini! Kõrgema kontsentratsiooniga lahus võib põhjustada mähise piirkonda jäävates kudedes kapillaarveresoonte purunemist.
  • Soolalahust võib kasutada ainult sidemega. Mitte mingil juhul ei tohi teha kompressi! Mähis erineb kompressist selle poolest, et kilet ei panda.
  • Puhas peab olema ka nahk ehk siis seal ei tohi samuti olla mingeid kreeme, salve, määrdeid jne.
  • Mähise asetamisel peab lahus olema parajalt kuum.

    zid.com.ua
  • Peale rätiku lahusest väljavõtmist mitte väga tugevasti kuivaks väänata. Kangas peaks jääma parajalt niiskeks, mitte väga kuivaks.
  • Kangale mitte midagi peale panna. Kinnitada vaid leukoplaastri või sidemega ja kõik.
  • Kopsuprobleemide korral (verejooksuga seotud probleemid välja arvatud) on side parem asetada seljale. Selleks, et side seljale paremini liibuks võib sideme ja mähise vahele pikki selgroogu asetada kokkuvolditud rätiku.
  • Rinnakorvi võib siduda tugevamalt, kuid mitte nii, et hakkaks hingamist takistama.
  • Kõhu piirkond siduda tugevamalt, sest öö jooksul side lõdveneb ja tema mõju seetõttu väheneb.
  • Hommikul, kui side eemaldatud, tuleb teda loputada soojas vees.

 

KUIDAS VALMISTADA 10% SOOLALAHUST JA TEHA SELLEGA MÄHISEID:

lubodar.info
  1. Võtta 1 liiter sooja keedetud vett, lumesulamisvett või vihmavett
  2. Liitrisse vette panna 90 g keedusoola (3 supilusikatäit, ilma kuhjata) või 2 ilma kuhjata tl 1 klaasi vee kohta. Haigele mugavam on, kui vesi on umbes 50 kraadi.
  3. Segada, kuni soolakristallide lahustumiseni. Nüüd ongi 9% soolalahus valmis.
  4. Pesta eelnevalt kehe piirkond sooja vee ja seebiga ning kuivatada pehme rätikuga.
  5. Võtta rätikud või marli, mida mähiste valmistamisel kasutada ja panna need 1 minutiks soolvette seisma. Seejärel kergelt välja väänata, nii, et ei jääks tilkuma. Liiga kuiv pole efektiivne. Liiga märg on ebameeldiv.
  6. Asetada mähised kohale ja katta puhta lambavillaga (ilmselt sobiks ka mitmekihiline villane riie, kui muud varianti pole. Puhast villa võib ilmselt turult saada või leida üles mõni lambakasvataja, kes hädast välja aitab, kuid artikkel ütleb, et peab olema vill.) Kõik see teha enne und.
  7. Siduda kinni marlisidemega, plaatriribaga või mõne muu õhku läbilaskva sidemega (elastikside). Mitte kasutada kilet.
  8. Hoida peal hommikuni. Tavaliselt kokku 10 – 13 tundi, sest pealhoidmise aeg sõltub ka probleemist, indiviidist jm. Haige võib sideme peal olemise ajal tunda jahedust.
  9. Puhastada piirkond niiske riide või salvrätikuga.
  10. Protseduuri korrata järgmisel õhtul.

 

VÕIMALUSED KASUTAMISEKS…

inet-health.ru

KASVAJAD

Operatsioonijärgsete komplikatsioonide vältimiseks.

 

RINNAVÄHK

4-kihiline puuvillasest rätikust soolalahusega side mõlemale rinnale 8-9 tunniks öösel. Võib piisata 14 korrast panemisest.

 

EMAKAKAELA VÄHK

Asetada soolalahusega immutatud tampoonid otse emaka kaelale 15 tunniks. Teha nii vähemalt 2-3 nädalat.

 

EESNÄÄRME ADENOOM

Võib piisata 9-st seansist.

 

HALVALOOMULINE SÜNNIMÄRK

Võib piisata näiteks 5 korda sideme panemisest.

 

KERGEKUJULISED MÄDAKOLDED, ABTSESSID

Teha nõrgem soolalahus toatemperatuuril oleva veega. Soolalahusega side asetada kahjustatud piirkonnale ja kinnitada sidemega nõrgalt.

Võtta side ära 2-3 tunni pärast ja pesta piirkond hoolega steriilse marliga.

Sooja veega tehtud soolasidemeid võib teha regulaarselt.

Kui tekib spontaanne mäda eritumine, siis töödelda piirkond antiseptikuga.

Profülaktilises mõttes võib pöörduda võimalikult kiiresti arsti poole.

 

ÄGE KOLETSÜSTIIT

Nädala vältel asetada maksale puuvillastest käterättidest soolalahusega mähised (4 kihti) ning jätta need peale terveks ööks. Mähise asetada vasaku rinna keskjoonelt kuni kõhu keskjooneni ning laiustpidi rinnast kuni selgrooni tagapool ja siduda sidemega kinni.

10 tunni pärast side eemaldatakse ja samasse piirkonda asetatakse pooleks tunniks soojenduskott (näiteks soolakott). See on vajalik selleks, et läbi sügava soojendamise laieneksid sapiteed, selleks et paks sapimass saaks vabalt liikuda soolestikku. Soojenduskott on sellel juhtumil kohustuslik.

 

NEFRIIT (NEERUPÕLETIK)

Vesitõve ennetamiseks.

 

LUUÜDIPÕLETIK

Täiendava ravimeetodina põletiku kiireks vähendamiseks ning kudede paranemise kiirendamiseks.

 

NOHU, PÕSKKOOPA PÕLETIK,VIIRUSED (nö külmetusviirused)

Nohu ja haimoriidi korral asetada sidemed ninapiirkonnale ja ninajuurele. Vältida lahuse silma sattumist.
Nohu kaob tunni-pooleteisega ja hommikuks on ka peavalu kadunud.
Haimoriidi ehk põskkoopa põletiku korral pöörduda ka arsti poole.

Viiruste korral asetada soolalahusega immutatud side kuklale ja laubale terveks ööks., kohe esimeste kergete sümptomite ilmnemisel või hiljem, haiguse vaibumise perioodil. Ägedas seisus ja palavikuga ei tohi teha.

Kui aga on jäädud hiljaks ja haigus jõuab sügavamale neelu ning bronhidesse tungida, siis, samaaegne side nii peale kui kaelale/kurgule (3-4 pehme riide kihti) ja seljale (2 kihti niisket kangast ja 2 kihti kuiva) ja see jätta peale enamasti terveks ööks. Aitab hingata. Tervenemine toimub tavaliselt 4-5 protseduuriga. Ei pea tingimata koju jääma ja saab edasi töötada.

 

inet-health.ru

LÄKAKÖHA

Panna soolasidemed selja peale. Köha möödub 1,5 tunniga. Panna side igaks ööks. Haigus võib täielikult kaduda 4 päeva pärast.

 

PEAVALUD

Juhul, kui peavalu pole seotud ajukasvaja või mõne somaatilise haigusega.

Peavalude korral asetada soolalahusega immutatud side kuklale ja laubale terveks ööks.

 

NEUROOSID

Soolaside asetatakse täiendava ravimeetodina bioloogiliselt aktiivsetesse punktidesse, et neid stimuleerida ning normaliseerida närvisüsteemi tööd.

 

KAARIES

Juhul, kui tõesti hambaarsti juurde ei saa mingil põhjusel.

Soolasidet võib teha ka põletikulisele igemele.

 

APENDITSIIT EHK PIMESOOLE PÕLETIK

Soolasidemeid kasutatakse peale operatsiooni, haava piirkonnas.

 

ARTRIIT

Paistetuse ja valu vähendamiseks.

Soolasidemeid kasutatakse tavaliselt haiguse vaibumise perioodil, hilisemate komplikatsioonide vältimiseks.

 

RADIKULIIT

Täiendava ravimeetodina asetada soolasidemed probleemsele piirkonnale.

 

KEHVVERESUS

Panna ööseks selga soolaga immutatud püksid ja pluusi. Võiks teha nii vähemalt 3 nädalat.

 

VASTUNÄIDUSTUSED…

Mõningad nahahaigused, nii nakkuslikud kui ka mittenakkuslikud.

Kui on kopsuverejooks.

 

Toimetanud ja tõlkinud Ingrid Prass

PS! Edaspidi ka teistest soolaga ravimise võimalustest.

Allikad:
venoz.ru jizn.com.ua
golbis.com
golbis.com tõlkinud Mati Rebane

Loomadest inimese kõrval

loc8tor.com

Puuriloomadki käivad “libas”, õigemini ei muutu nad selleks kellekski muuks, vaid lihtsalt lähevad metsa astraalsele “peole” või kaugel elavaid sugulasi kohtama. Päeva ajal näiliselt magades ei kaota nad oma füüsilist ümbrust hetkekski kontrolli alt, samas ei pea nad üldse vajuma unne, et olla mõtteühenduses oma metsikute liigikaaslastega. Loomad, keda hoitakse puuris, on intelligentsemad nii kodu- kui metsloomadest, sest jäädes oma liigi esindajaks tunnevad nad suurepäraselt inimest, ja kuna nad ennast inimese poolt muuta ega mõjutada ei lase, ilmneb nende loomaolemus veel eredamini kui ainult oma metsikus keskkonnas päevi veetnud loomadel.

Koertel on isiksus kodustamise käigus kannatada saanud. Kui peremees käsib, murrab noor koer kas või omaenda ema. Mõned koerad säilitavad isiksuse kahepalgelisuse näol – hauguvad siis, kui pererahvas tahab, ja kui pererahvas ei näe, sõbrustavad sellega, kellele hauguti. Paljud koerad meenutavad peremeest isegi näo poolest. Ometi ei suuda koer lõputult teeselda ja kui pererahvas näitab oma liigikaaslastele naeratavat nägu, siis näitab koer, kuidas pererahvas tulijasse tegelikult suhtub.

Kass on näiliselt kiindumatu, ometi kiindub ta tugevamini kui ükski koer, ehkki tavaliselt vaid ühte pereliikmesse.

Kass teeb näo, nagu miski inimmaailma kuuluv ei huvita teda, samas paneb ta kõike teravamini tähele, kui inimene ise. Vaid selgeltnägija või loom võib näha, et kassi seovad tema omanikuga samasuguseid erksad ja kaunid energianiidid, millised seovad armunud inimesi, kes teiste nähes ükskõiksust teesklevad. Kass, kes parajasti magab, võib viirastuda omanikule, nagu valvaks loom omanikku ning vaataks, mida omanik teeb ja kus käib. Kass läheb magama, kui omanik lahkub, ja ärkab täpselt siis, kui omanik on tagasi tulemas, kuigi kass ei või kuulda ta samme. Mõnikord nähakse kassi poolläbipaistvat kuju mööda korterit käimas, kui kass ise magab. Paljud kassid näitavad oma suhtumist ainult magavale omanikule, soojendades või lakkudes tema haiget kohta ning hoidudes inimese ärkveloleku ajal temast eemale. Niiviisi on kassid juhatanud pererahvale kätte magaja salahaiguskolded. Raskel ajal toob kass omanikule hiiri, oli ka juhtumeid, kui kass näppas naabritelt vorstijupi ja asetas perenaise ette.

Vahel põgeneb mõni loom kodust ja selle põhjuseks pole tavaliselt muu kui looma truudus ja abivalmidus. Koduloomad toetavad haiget või muidu hädaolukorras inimest oma energiaga, ja kui loomal tekib vastumeelsus peremehega suhtlemisel, tähendab see, et vahelduseks vajab loom enda kõrvale mõnda teist, tervet või õnnelikku inimest, kelle juures ennast täis laadida, sest loom on oma energiaröövlist omaniku kõrval tühjaks jooksnud. Raskem on anda energiat pereliikmele, kes on ise harjunud teistele energiat andma, sest ta ei oska korraga hakata teistelt energiat vastu võtma. Siis võib loom ära väsida oma energiat pakkumast ja meeleheites kodunt minema joosta.

Kui pere peal lasub needus või lähenemas on mõni õnnetus, mida loomad alati ette näevad, võivad nad minna vabasurma ja õnnetus pereliikmega jääb olemata. Pererahvas ei tea sellest loost muud, kui et koer või kass kadus ära. Loomad toovad ennast märkamata ohvriks oma pererahva heaks ka paljudes muudes olukordades. Kui aga näiteks alkohoolikust omanik nuhtleb looma oma kibestumusest elu vastu, siis loom pigem põgeneb, kui laseb end ära tappa, kuid armastab oma omanikku ikkagi edasi.

Sattudes uude koju on loomal kohanemisraskusi. Pole kuigi haruldane, et kodunt põgenenud loom põeb suutmatuse pärast oma pererahvast aidata. Ka äraantud loom mõtleb oma endisele perele, kellele ta kogu hinges tahtis hea ja kasulik olla. Uues kohas vajab loom palju mõistmist ja tähelepanu. Kui tahame kiiremini kohandada looma oma keha vibratsioonidega, laseme tal oma taldrikult ära süüa oma lõunajääke. Tasub sageli looma kõrval istuda, eriti tema magamise ajal, et loom õpiks viibima uue omaniku bioväljas. Loomaga tuleb rääkida, sest loom saab aru paljudest sõnadest (kuigi sõnade järjekord lauses tähendab tema jaoks sama vähe nagu väikelapse jaoks – mõttest saadakse õigesti aru). Inimene peab katsetama erinevaid intonatsioone ja hääletämbreid, leidmaks sellise, mis läheb loomale peale ja teeb loomaga “imesid” – iga loomaliigi juures on mõni selline, on ka universaalseid hääli ja intonatsioone. Kui loom ei lase ennast eriti puudutada, tuleb alustada sellega salaja, looma magamise ajal (sedasama soovitavad psühholoogid negatiivselt meelestatud ja õrnusi mittesallivate teismeliste laste puhul).

Ja mida tehakse selle asemel – loom tassitakse kastreerima või steriliseerima, et ta enam ära ei jookseks, välja ei kipuks ning mustust koju ei tooks. Inimene ei taipa, et kassi ei pane indlema vaid tema bioloogiline kell, vaid ka meeleheide, et tema üksi ei saa oma energeetilisel tasemel koristaja ülesandega hakkama, eriti suuremas inimperes. Kodutud kassid lunastavad samamoodi kogu oma jahialal elavaid inimesi, kellel võib kodukassi mitte olla. Ent juba püütakse kodutuid kasse ja tehakse nendest paljunemisvõimetud olendid, mis on ainult näiliselt parem tänavaloomade hukkamisest. Inimene ei näe, mis hüved jäävad näilise “mustuse” varju, ega mõtle, mida ta hakkab tegema tolle nähtamatu “mustusega”, kui loomad seda enam üles korjata ei jõua. Võib-olla on inimene vaid külaline selles loomade maailmas?

On teada, et koerad võtavad nagu piksevardad endale suure jao pere haigustest ja koguni karmast, kuid “põlevad kiiresti läbi”. Koer võtab haigused enda peale ja ravib end ise, siis märgatakse, et pere on tervem.

Kassid olevat tugevamad ja neid lausa tõmbab patoloogilistesse kohtadesse. Kass tassib haige energia teatud kohta ja laeb maha.

Kõige tervemad olevat lindude omanikud, eriti need, kes linde liha pärast ei kasvata.

Loomad jagavad oma rühma või pere aurat, koduloomad – oma pererahva aurat, loomaaia loomad oma kasvatajate aurat ning võtavad kanda ka nende karma.

Ent isegi loomaaedades töötavad inimesed saavad loomadest valesti aru – urisev loom näib alati kuri. Et urina kaudu võib loom vahendada kümneid erinevaid intonatsioone ja emotsioone, seda inimese kõrv tavaliselt ei erista. On olemas ka kiitev, jumaldav, julgustav, paluv ja tänav urin, mida hirmunud inimene aina looma tigeduseks tembeldab. Kord urises üks hundiema isase peale, et näha, kas too polnud näiteks haige ja kas teda võis poegadele ligi lubada. Isane tegi hüppe küllalt kõrgele ja võttis ründava asendi näitamaks, et temaga on kõik korras. Inimesed arvasid, et loomapaar riidles ja isane eraldati. Müüt, et isasloomad söövad oma poegi, ei käi paljude loomaliikide kohta ja ülejäänud liikide puhul kehtib isikuti. On lausa erandeid, näiteks üks Luunja kõuts, kellele toodi palju orvuks jäänud kassipoegi, keda ta kõiki suureks kasvatas ja välja õpetas.

Loomadele tehakse ülekohut, öeldes “käitub nagu loom”, “loomalik seks” jne. Tegelikult on vastupidi, sest looma käitumine on aus ja loom ei ürita näida parem kui ta on. Ka looma seks toimub reeglina kord aastas ja selle eesmärk, järglaste sigitamine, on püha. Loomgi saab aru, et inimene ei lase tal täita oma kohust looduse eest, ja oleks nõus isegi sellega leppima, kui pererahvas ainult taipaks, mida nende lemmik lohutuseks vajab.

Jooksuajal muutub kass eriti üksildaseks ja vajab tohutul hulgal hellust. Kui pererahvas avastab, mis laadi juttu ja puudutusi kass vajab, siis muutub isegi tavaliselt poolmetsik ja inimeste suhtes umbusklik kiisu liigutavalt õrnaks kaisuloomaks. Kass õpetab inimesele “kassisuutrat” , ei kipu enam õue ega taha kuuldagi kõutsidest. Kassi hellitamine võtab küll aega, kuid see mõjub tervendavalt ka hellitajale ja on igal juhul parem kui süstimine või loomale keemiliste vahendite sisse söötmine.

 

Allikas:
http://web.zone.ee/ilvi/nuudveidiloomatarkust.htm
http://web.zone.ee/ilvi/indexlynxie.htm

Väe-, kaitse- ja hingeloomast

playbuzz.com

Kas jahimehed tahaksid teada, et tappes looma, tapavad nad kellegi inimese hingelooma?

Mitte seda uskuda on mugav, kuid mitteuskumine ei vabasta vastutusest.

Vanasti hoiatas rahvausk jahimehi järgmiselt. Juba aasta enne surma hakkab inimese hing ringi hulkuma, esialgu öösiti, siis ka päeval. Sellises nõrgestatud ja hajevil olekus on inimesel võimalik kohata oma hingelindu, selle maha lasta ning varsti surragi.

Tegelikult ei ole oma hingelindu kohata kuigi kerge, sest linnud ja loomad, keda selliselt nimetatakse, elavad reeglina hästi kaugel oma inimesest – just kohtumist vältimaks.
Räägitakse, et kogemata reisil olles võib kohtumine toimuda, kuid sel polevat nii kehaenergiatele laastavat mõju, nagu kohtumisel oma energeetilise inimteisikuga. Kui inimene kohtaks oma hingelooma, aimaksid mõlemad, et mingi osa teisest on temagi osa ja tekiks hingesegadus. Seda teadvustatakse seletamatu hirmu ja ärritusena ning arvestades inimese harjumust tappa kõiki olendeid, keda ta kas või endale teadvustamata kardab, võiks kohtumine osutuda kummalegi saatuslikuks.

Hingeloomal, kaitseloomal ja väeloomal kas üldse ei tehta vahet või vaieldakse selle üle ägedalt. Folklooris tuntakse hingelooma nagu inimese enda irdhinge, kuid tõeline hingeloom, inimese loom-teisik, ei asu kunagi inimese läheduses. Šamaanid räägivad väeloomast, ja kuna ta täidab ka kaitselooma kohust, aetakse nad alati segamini. Hingeloom elab inimesega samal ajal füüsilisel tasandil reaalse sureliku loomana. Kaitseloom on oma füüsilist elu lõpetanud loom, kelle ülesandeks on inimese saatmine ja kaitsmine, selline loom võib minna astraalist edasi üles järgmisele vaimuilma tasandile või uuesti sündida füüsilisse maailma. Väeloom on vaimse ilma isikustatud ja mõistlik energia, kelle lemmikprojektsiooniks on teatud liiki loom.

Ilmutades ennast šamaanile, võib väeloom muutuda linnuks, kalaks, roomajaks, kiviks jne, näitamaks inimesele, mis liigist kaitseloom, – lind, – taim või – putukas sellel inimesel on. Samast liigist on ka inimese hingeloom, – lind, jne, sest iga olend on seotud energiaketi kaudu teiste olenditega ehk igal inimesel on vähemalt üks loom, lind, putukas, kala, kahepaikne, roomaja, taim ja puu, ka kivi ja koht, kelle energiad on samad. Kahjustades ühte neist energiaketi lülidest saavad nõrgestatud ka teised keti lülid, samas jagavad teised lülid oma energia nõrgestatud osa toetamiseks.

Usuti, et inimene ei liigu mitte kusagil päris üksi, vaid temast vasemal pool on ta esivanemate vaimud, samuti tema oma surm, mis ei sekku, kui inimene pole asjata halba teinud. Paremal pool on koha haldjas, ees – inimese peakaitseloom, inimese kohal on kaitselind ja taga on teised kaitseloomad ning kaitsevaimud. Ainult kalmistule ei julge kaitseloomad inimesega tulla, vaid jäävad ootama kalmistu värava taha, sest millegipärast on viimaste aastate kalmistute energia muutunud kurjemaks kui tapamajade oma.

Igas šamaani ilmas, mida on teatavasti kolm, leidub rändajale kaitsja, nõustaja ning abiline, kes võib esineda looma, inimese või iga suvalise asjana.

Šamaani aju töötab retkel olles alfa- või teetasagedusel ehk teisenenud teadvuse seisundis – just nagu mõne tavalise looma aju. Indiaanlased, kes ennast šamaani moodi transsi ei viinud, saavutasid sama tulemuse eraldades ennast oma hõimust, minnes loodusesse ilma toidu ja joogi tagavaradeta, kus mediteerisid mitu päeva järjest. Paljud metsikud loomad tulid nende ligi ning lasid ennast silitada, eriti mõni, kes oli samast liigist, nagu tagaotsitav väeloom. Väelooma liiki hoiti saladuses. Selleks ei saanud olla koduloom, nagu loitsutaimeks ei sobi kultuuritaim, kuid kodu- ja lemmikloomad võivad olla nii kaitse- kui hingeloomadeks. Need on lisaloomad ja neid antakse pealekauba, pealooma kõrval võib abiloomi igaühel terve hulk olla.

Ornitoloogide hingeloomadeks on valdavalt linnutoit – konnad, putukad, hiired. Loomi ja linde tullakse uurima vahel teadvustamata aukartusest toiduredelil kõrgemal seisvate olendite ees, vahel ka himust neile ära teha.

Jahimeeste hingeloomadeks võivad olla kärplased, kuid sagedamini ei ole jahimeestel ühtegi hingelooma, ja see tühimik ajabki meest enda hingele loomi varuma. Ometi ei täida seda tühikut ükski vägisi saadud loom, olgugi tõsi see, et jahipüssi ette sattub vaid energeetiliselt nõrgestatud ja seega omadega läbi olev loom (mis võib füüsilisele pilgule olla küll märkamatu). Vabatahtlikult ei taha aga ükski loom sellisele mehele kaitsjaks tulla.

Väeloom võib vahetuda teisega, lahkuda abituse tõttu või “läbi põleda”.

Kaitseloom saada võib kaduma minna, varastatud või nõrgestatud, ka solvuda ning ära minna.

Kellegi konkreetse olendi surmaga võib keegi inimene kaotada oma hingelooma, kellega ta oli enese teadmata energeetilise ketiga seotud.

Šamaaniõpikutes võib leida juhendeid väe- ning kaitselooma tagaotsimis- või tagasitoomisretkele minekuks. Kuna šamanismi ümber on kuhjunud oma traditsioonid koos oma lootusetul hulgal sümboolika ja atribuutikaga, siis kuuluvad mängu juurde ka loomatantsud ja väelaulud. Nii imelik kui see ka ei tunduks, ka täiesti asjasse pühendamata inimesed on juhtunud unes või ilmsi põikama teistmoodi reaalsusesse, kus nad nägid mõnda tantsivat ning väelaulu esitavat looma.

Inimene muutub käitumiselt, maailmataju poolest ja ka väliselt oma väe-, kaitse- ja hingeloomaga sarnaseks. Inimesel võib olla kaasas ning abiks mitu eri liigist, aga ka sama liiki looma, sel juhul muutub inimene inimnahas elades samahästi kui selle loomaliigi esindajaks ja see ei jää teistele märkamata, kuigi tema ise ei anna sageli asjast endale aru.

Šamaanid oskavad muutuda (loomulikult astraalis) oma kaitselooma liigikaaslaseks ja ka oma kaitselooma inimeseks muuta.

Loom aga võivat võtta inimkuju ning viirastuda meile füüsilises reaalsuses, et hoiatada ja kaitsta – eriti lapsi – ning neid juhtumeid ei julge kommenteerida isegi suured šamaanid. Siiski on palju rohkem levinud seletamatuks jäänud lood ei tea kust ilmunud ja inimest ohust päästnud või hoiatanud looma välimusega loomadest.

Nagu inimesedki, õpivad loomad taassünnist taassündi mitte korrata vigu, mis neile eelmises elus saatuslikuks olid saanud. Järgmises elus ei jää loom alati sama liigi loomaks. Loomavaimgi jääb puhastama oma kodukoha energiaid, kui seal pole muid liigikaaslasi.

Kui loom saab haavata ja sureb piinades, samuti kui jahimees ei saa teda kätte või ei tarvita toiduks, sünnib see loom uuesti kohe algusest peale kurjana, koguni inimsööjana. Sellest, kui palju ühte liiki loomi elab füüsilises reaalsuses, saadab oma inimest astraaltasandil, on jäänud eetertasandile kinni või pääsenud edasi mentaalmaailma, sõltub loomaliigi eluvõime maa peal. Niipea, kui kõrgematel tasanditel hakkab olema vähem loomahingi, kui maa peal, siis puudub elavatel kaitse ja toetus ja liigi väljasuremine on käega katsuda. Valdavalt inimeste süül kinni jäänud loomade hinged on ennast päästa üritavale loomaliigile nagu nööriga kivi kaelas.

Hingeloom lunastab oma loomaliku süütusega oma nn kaasinimest, kui too on kurja teinud ja karistust peaks kandma – loom hukkub või sureb ja inimene pääseb. Kui inimesel on murrangulised ajad, võib loom, kes on juba vana, samuti hukkuda. Tavaliselt antakse inimesele uus hingeloom, kes võib olla teisest liigist ning siis muutub ka inimese iseloom sellele loomale sarnasemaks. Kui inimese elus on mõni kurb periood, kujuneb ka looma elu umbes samal põhjusel kurbust pakkuvaks. Võib juhtuda, et loom elab veel, kuid on vana, ja annab inimese teisele loomale üle. Inimese elu jooksul võib tal vahetuda paarkümmend hingelooma. Kui hingeloom tapetakse, satub inimene raskustesse või jääb haigeks – õnneks ei ole kellegi energiaketis ainus hingeolevus, ja puuduv lüli üritatakse kiiresti täita.

Kui inimene on nõrgestatud, üksildane või ei ole millegipärast kaua aega söönud muud peale napi taimetoidu, väheneb tema negatiivsete mõtete ning hoiakute hulk. See võimaldab, et side inimese füüsilise ja astraalkeha vahel muutub hapramaks ning astraal eraldub kergemini. Siis võib inimene ärgata keset imelikku unenägu, mis pole astraalränd ega libaskäimine, vaid meeleline samastumine mõne oma loomteisikuga energeetilisest ketist. Selles unenäos võib inimene olla loom, elada oma hingelooma elu ja mõelda loomamõtteid, kus valitseb hoopis teistsugune loogika. Heal juhul taipab inimene ärgates, et ta pole näinud inimese, vaid metslooma unenägu, ja imestab, kuivõrd on loomaks olemise tunne erinev inimeseks olemise tundest.

Selline inimene näeb loomi teise pilguga, ja kui ta satuks oma hingelooma kodumetsa, üllatuks ta veel rohkem, sest kõik oleks talle seal tuttav ja kodune, kuigi nähtud teise nurga alt, rohkem alt üles, ja tajutud unes hoopis teistmoodi ruumina. “Kuidagi mitmemõõtmeliselt”, väljendus üks selline inimene ja tabas asja tuuma.

 

Allikas:
http://web.zone.ee/ilvi/nuudveidiloomatarkust.htm
http://web.zone.ee/ilvi/indexlynxie.htm

Kes oled sina – teenijanna, printsess või kuninganna?

smootrim.ru/zhizn
  • Teenijannad unistavad heast haldjast. Printsessid – ilusast printsist. Kuningannad ei unista, vaid tegutsevad.
  • Teenijannad usuvad, et imed juhtuvad. Printsessidega need juhtuvadki. Kuningannad loovad neid ise.
  • Teenijannad on nõrgad, kuid tunduvad tugevad. Printsessid on tugevad, kuid tunduvad nõrgad. Kuningannad tulevad toime ilma maskita.
  • Teenijannad tulevad kohale varakult. Printsessid hilinemisega. Kuningannad saabuvad täpselt.
  • Teenijannad süüdistavad kogu aeg ennast. Printsessid teisi. Kuningannad teevad järeldusi.
  • Teenijannad ei oska võita. Printsessid ei oska kaotada. Kuningannad ei võistle.
  • Draakonid ei huvitu teenijannadest. Printsesse draakonid söövad. Kuningannadega draakonid aga sõbrustavad.
  • Teenijannad ei huvitu draakonitest. Printsessid kardavad draakoneid. Kuningannad aga taltsutavad neid.
  • Teenijannad, isegi need, kes on nägusad, peavad ennast inetuks. Printsessid, isegi need, kes on inetud, peavad ennast iluduseks. Kuningannadel ei ole õigupoolest piisavalt aegagi, et ennast peeglist vaadata.
  • Teenijannat võib mitte märgada. Printsessei ei saa märkamata jätta. Kuningannat ei saa mitte märgata, kui tal seda vaja on.
  • Teenijannad on alandlikud. Printsessid isemeelsed. Kuningannad on distsiplineeritud.
  • Teenijannad tahavad kiitust kuulda. Printsessid – tähelepanu. Kuningannad – kogemusi.
  • Teenijannad taluvad alandusi. Printsessid maksavad nende eest kätte. Kuningannat alandada pole võimalik.
  • Teenijannad armastavad. Printsessid lubavad ennast armastada. Kuningannad ei mõtle selle peale, et kes keda.
  • Teenijannad mõistavad kõike ja kannatavad. Printsessid mõistavad vaid seda, mida tahetakse. Kuningannad mõistavad kõike ja lahkuvad.
  • Teenijannad ei oska nõuda. Printsessid ei oska oodata. Kuningannad teavad, et kõigel on oma aeg.
  • Teenijannad ei taha täiskasvanuks saada. Printsessid ei taha vananeda. Kuningannad teavad, et kõigel on oma aeg.
  • Teenijannad näevad maailma mustades värvides. Printsessid – roosades. Kuningannad – mustas ja roosas ja kõigis ülejäänud värvides.
  • Teenijannadega on kerge. Printsessidega raske. Kuningannadega vähemalt huvitav.
  • Teenijanna olla on raske. Printsess olla on kerge. Olla kuninganna – sellel on vähemalt mõte.

 

Ilmselt paneb kõik see jutt paljusid mõtlema, et mitte öelda… kukalt kratsima.

Kes me sellised oleme?

PS!

Muide ka kuningannad pesevad põrandaid. Aga see on juba hoopis teine lugu.

Kui olla hinge poolest tuulepäine ja kapriisne printsess, siis on tore võimalus kohata printsi valgel hobusel. Aga samas võimalus sattuda ka inimkujul oleva draakoni otsa…

Ja ega kuninganna olla pole ka niisama – see ju alatine kõrgendatud ööpäevaringne vastutus..

 

Tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©

Allikas: cluber.com.ua

Uduvihmade hallis süles

russianpoetry.ru

On uduvihmade hallis süles
seal pea kohal kõrgel
mõrudaid laternaid hõõgvel
sulgsed tiivad kuldsed
ära on lennanud need
verre ja hinge ja südamesse
soe… soe… nii soe…
pihlane päike valgub üle

Ta laulu kuulen enda sees
kummardan ja tõusen ülesse
mulda sügavale surun juured
ning tõstan okstest käed
pärja laussilmini tõmban pähe
veripunastest päikestest
…põsel sünnimärk viietine
kuldsetel tiibadel järel lähen

 

Ingrid Prass

Ameerika põlisrahva tarkuseterasid

aboutmarketing.com.br
  • Positiivne inimene näeb
  • positiivseid märke.
  • Hinges ei saa paistma vikerkaart, kui silmis pole olnud pisaraid.
  • Selleks, et ennast kuulda, on vaja vaikusepäevi.
  • Kui sa märkad, et kappad surnud hobusel, siis roni maha.
  • See, kes vaikib, teab kaks korda rohkem kui lobiseja.
  • On palju võimalusi, et lõhnata nagu skunks.
  • Kõigepealt vaata, mis jäljed jätsid maha sinu mokassiinid, enne kui mõistad kohut teiste inimeste puudujääkide üle.
  • Kodumaa on seal, kus sul on hea.
  • Iga inimese sees käib võitlus kurja ja hea hundi vahel. Võidab alati see, keda sa toidad.
  • Kui sul on midagi öelda, siis tõuse püsti, et sind nähtaks.
  • Mitte alati ei osutu vaenlane vaenlaseks, sõber sõbraks.
  • Ärge mõistke inimese üle kohut, enne kui pole käinud kaks kuud tema mokassiinides.
  • Kõigel selles maailmas on oma laul.
  • Laps – külaline sinu kodus: toida teda, õpeta ja lase minna.
  • Isegi surnud kala suudab ujuda pärivoolu.
  • Elu voolab seest väljapoole. Järgides seda mõtet, saad sa ise tõeks.
  • Hästi öeldud sõna on parem täpselt visatud kirvest.
  • Räägi lastega, kui nad söövad. Siis sinu poolt öeldu jääb, isegi, kui lahkud.
  • Inimene peab oma nooled tegema ise.
  • Kui seote hobuse posti külge, kas siis tõesti ootate, et ta muutub tugevamaks?
  • Kõigel siin maa peal on oma eesmärk, iga haigus on ravim, mis ravib seda. Iga inimene – ettemääratus.
  • Konn ei joo lombist, milles ta elab.
  • Ütle mulle, ja ma unustan. Näita mulle, ja ma ei suuda meelde jätta. Meelita mind osa võtma, ja ma mõistan.
  • Armasta maad. See ei ole päritud sinu vanematelt. See on sulle laenuks antud sinu laste poolt.
  • Teadmine on peidetud iga asja sisse. Kunagi oli terve maailm üks raamatukogu.
  • Kui viimane puu saab raiutud, kui viimane jõgi saab mürgitatud, kui viimane lind saab kinni püütud – alles siis mõistate, et raha süüa ei saa.

 

Tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©

Allikas: fit4brain.com

Puude, loomade ja inimeste tapmine energeetilisest seisukohast

prohuntingknife.com

Mis toimub lihunike ja jahimeestega, kui nad tapavad loomi?

Seesama, mis juhtub looma magama pannud veterinaariga – ohvri “hing” ehk looma mitme energiakihi energia läheb inimese sisse vangi.

Et vältida kahju tekitamist endale ja loodusele, peaksid jahimees, lihunik ja veterinaar olema samasuguste energia ülevõtmise võimetega nagu metsikud kiskjad. Muiste olid jahimehed seda, kuid nüüd enam mitte.

Keerukast loodusega ühinemise rituaalist looma elu võtmise kaudu on jäänud alles ainult selle fragment – nagu nähtav osa jäämäest.

Kaljujoonised jahistseenidega ei ole vaid kujutava kunsti eelkäijad, vaid maagilise toimingu õpperaamat.
Folkloristid teavad veidi karupeiete rituaali üksikasju, mis ei tee kaasaja jahimehi targemaks.

Müütide valda on vajunud seegi, et vanasti, kui taheti loomanahk endale jätta, tuli korraldada loomale matuseriitus ja viia tükike nahka metsale tagasi.

Metsalt luba küsimine ei tule ammu enam kõne allagi. Aga peaks…

Kui enne puu saagimist palutakse puult mõttes andeks, vajub puu eeterkeha maa sisse, liitudes maa eeterkehaga. Kui puu saetakse maha ilma kokkuleppeta, siis seisavad puude eeterosad metsas veel hulk aega püsti, imedes musta augu moodi ümbruskonna elujõust tühjaks.

Vanasti raiuti puid talvel, mil elumahlad enam ei liikunud ja puu nagu magas. Veel varem saadeti teadja ette vaatama, milline puu oli just ise une pealt ära surnud, et elusat magajat mitte tappa. Nüüd saetakse puid aasta läbi, linnu- ja õõnsustes pesas olevad loomapojad sajavad raiduritele pähe ja roomikute alla.

Ei ole õige nimetada bioenergia röövimise võimet negatiivseks nähtuseks, vaid on lihtsalt sellise energeetikaga loomad (kass, uss, kaaren) ja inimesed, kes sobivad just oma ülesande täitmiseks.

Kui lihunikuks hakkab ebasobiva, selleks liiga “positiivse” energiaga inimene, siis ohvri veri viib kaasa ohvri bioenergia ja surev keha võtab endale lihuniku bioenergia, looma hing jääb eetertasandile kinni ja inimene ei pea oma ametis kaua vastu.

Teistsuguse, sobiva energiaga lihunik tapab väsimata ja kulumata ning veterinaar süstib loomadele uinutit päevad läbi, nagu oleks tegemist mänguasjadega konveierilindil.

Teatud energia kvaliteeti vajavad taksodermisti, surnukuuri töötaja, sotsiaalametniku, ravitseja ja mõned muud ametid, nüüd üha rohkem kooliõpetajadki. Inimkonna kiire kalestumise ajal kasvab selliste ametite hulk väga kiiresti, suurenevad ka mittesobivuse pärast läbipõlenud inimeste hulgad.

Arstidki on märganud, et salakütte ja neid, kes palja ahnuse või lõbu pärast loomi tapavad, piinavad algul seljavalud, siis tekib halvatus. Iga ametiga kaasneb mõni ametile vastav looduse kättemaksuvariant.

Vanasti valiti timukaid just energia ülevõtmise võime järgi: timukas tühjendas süüaluse bioenergiast, mille järel too alistus tahtejõuetult ja isegi valutult kohtuotsusele.

Sama põhimõtte järel valiti läbirääkimistele kupjaid ja kindraleid – vangilaagrite ja kutseliste diplomaatide ajaks olid põhimõtted unarusse jäänud, siis lihtsalt tunti inimese sobivust või mittesobivust.

Osaliselt valdavad energiatega manipuleerimise kunsti praegused maailmajuhid – kes sünnipäraste võimete, kes vaistu najal, kes aga õppinuna spetssalakursustel.

Kui loom tappis inimese, ei tohtinud selle looma liha enam süüa.

Tappa tohtis vaid selleks, et süüa, muu tapmine oli surmapatt. Näiteks kasside söömine ületoidetud skautide poolt – niisama, ellujäämise mänguna – ka see ei sobi mitte.

 

Allikas:
http://web.zone.ee/ilvi/nuudveidiloomatarkust.htm
http://web.zone.ee/ilvi/indexlynxie.htm

Kiskjad ja inimesed. Toitumisest ning energia saamisest

aglasshalf-full.com

Inimene, kes terve talve oma astraalkujul loomakarjas käis, ütles nii:
“Kui olin unes loom, käisin jahil ja kui meil läks hästi, siis ei tahtnud ma päeval peaaegu üldse süüa, kuid kõhnemaks ei läinud. Mäletan selgesti, mis oli selle kitsekaela sees, kuni viimse detailini, kuigi inimesena ei ole ma kitsekeha sisemust kunagi näinud, aga siis lasti mind esimesena kitsekaelale ligi. See lihtsalt ei saanud olla unenägu!
Mulle justnagu piisas selle vaatamisest. Lõpetasin liha söömise, sest ei vajanud enam nii rasket toitu.
Olin niigi päev läbi reibas ja jõudu täis. ”

See inimene toitus vaimude ja astraalolendite moodi saaklooma auru või leili nimelise hingeosa energiast, mille vaste füüsilisel tasandil on lõhn.
Ka mediteerivad joogid, viibides astraal- või mentaalmaailma tasanditel, toituvad sealsete olendite moodi ümbritsevast energiast, võttes seda kogu kehaga naha kaudu ning vajades füüsilisel tasandil ainult paar lusikatäit riisi üle nädala.
Haldjadki toituvat lõhnadest.

Lõhn on nii suur ja tähtis loomamaailma osa, et seda ette kujutamata ei saaks me looma maailmataju endale kujutada, aga kuidas võiksime ette kujutada seda, mida meie jaoks praktiliselt ei ole? Ka puudutustaju on tähtis – loom käib paljajalu ja hõõrub ennast vastu puud. Milleks ta seda teeb ja mida ta tajub? Meie ei tea, kuidas maitseb lõhn ja kuidas tundub märg porine rada, ent loomadel on lõhna maitse tundmiseks olemas nn Jacobsoni elund ning mudavannid (nii jalgadele kui üle keha) vabastavad stressist ja paljudest haigustest.

Mis juhtuks, kui astuksime käsikaudu ja neljakäpukil ning nuusutaksime ümbrust? Võimalik, et tunneksime siis mitte ainult muda ja loomapissihaisu, või kui, siis tunneksime neid teistmoodi kui püsti seistes. Loom käib neljal jalal, mis tähendab, et tema keha tšakrad on teistpidi kui püstiseisjal, seega on temal teistsugune energiavahetus maaga. Püstiseisjal on 5 tšakra mõlema kehapoole aspektid suunatud ümbritsevasse maailma, ainult üks tšakra seob inimest maa ning teine kosmosega. Loomal on kaks tšakrat ümbritseva maailma jaoks ning 5 tšakrat, kokku 10 tšakraaspekti, maa ja taeva energiate tarvis. Tasub siis imestada, et loomad peavad vastu külmas ja näljas paremini kui inimesed ja et loomadel on olemas loomataju?

Vangistuses elavad loomad on õppinud kugistama toitu inimese moodi – kiirustades ja ilma rituaalideta, vaevalt maitset tundes. Sest tegemist on juba surnud toiduga.

Looduses, kus loom peab oma ohvri ise surmama, kannab ta hoolt ka ohvri hinge eest. Kiskja läheneb ohvrile nii, et saakloom kaotab oma bioenergia ja alistub. Looma jaht ei saa õnnestuda ilma mõlemapoolse nõusoleku ehk kokkuleppeta, mistõttu kiskjad mööduvad külma rahuga tervetest ja tugeva bioväljaga saakloomadest. Nõrkeva, hirmunud või haige looma lõhn muutub, ja seda tajub kiskja ka siis, kui ta ei näe ohvri aurat. Kiskjal on bioenergia ülevõtmise võime, mis toimib automaatselt kahe looma astraalkeha liitumise kaudu. Kui loom on lasknud kiskja endale liiga lähedale, oma biovälja sisse, toimub energiaväljade ühinemine, millele järgneb kehade ühinemine ka füüsilisel tasandil ehk ohvri söömine.

Energia ülevõtmine väldib saaklooma kannatusi, sest enne ohvri füüsilise keha kallale asumist on kiskja juba muutnud ohvri eeter- ja astraalenergia enda omaks, ülemad energiakihid on aga jäädavalt vabanenud. Nii nagu ämblik seedib oma saaki juba enne selle ära söömist, teeb karnivoor ehk maakeeli kiskja oma ohvri justkui omaenda energiavälja pikenduseks.

Kui energia üleandmist – näiteks hiirelt kassile – ei ole millegipärast veel täielikult toimunud, kuid hiir on juba sattunud kassi käppade vahele, siis toimub traditsiooniline kassi mäng toiduga, mis on samuti valutustamise ja energia ülevõtmise rituaal. Tehistoiduga leppivad kodukassid mängivad mistahes palaga, üritades sellest lüpsta välja, mis lüpsta annab, ning jälgivad seejärel aknast elusaid linde, katsudes näpata endale veidi loomulikku energiatoitu. Kass, kes on hiljuti söönud, ja eriti kui kassi enda energia on kahjustatud, saab hiire astraali näol endale kosutava “süsti”, hiire keha söövad aga näiteks varesed, kes raipesööjatena saavad energiat teisel moel, näiteks vahtides tänavalkäijaid või kiusates teisi linde ja loomi.

Muide, aknast välja vahtivate eidekeste ja laste kiusamise puhul on tegemist samasuguse energia näppamisega.

Kiskja sööb ainult neid loomi, kes on tema silmadele armsad. Kiskja on armunud oma ohvrisse. Erutus saaklooma nägemisel, ka siis, kui kiskjal pole plaanis jahtida, meenutab armunud olendi erutust. Kiskja “sööb” oma ohvrit silmadega, kuid ei tapa – samamoodi vaatavad inimesedki oma armsamaid, märkamatult vahetades (või röövides) energiaid.

Ka päris-söömist võtavad kiskjad nagu armastusvahekorda. Näiteks vaatab puuris elav kiskja oma vastaspuuris elavat “ohvrit” ning “murrab” kändu, kujutledes, et see on ikka saakloom. Ta küünistab kändu, hõõrub pead selle vastu, lõhnastab seda ja niutsub õrnusest. “Saakloom” vastaspuuris vaatab seda mängu võlutult. Energiaröövi ei toimu, kuid rahulduse saavad mõlemad. Ka mitmes loomafilmis on jäädvustatud ohvri kallistamine kiskja poolt, mida inimese mõistus keeldub tunnistamast ja silm märkamast.

Ainult väikesed lapsed ja nende emad mängivad vahel teineteise “ärasöömise” mängu, andmata endale aru, mida nad teevad. Sel hetkel on nad lähedased loomariigile ja tegemist on armastusega kuni samastumiseni.

Peale sööki levitab loom saagi lõhna üle keha, aga meie arvame, et ta peseb ennast. Loom tahab lõhnata samamoodi nagu tema saakloom. Kiskja ei jahi terveid ja tugevaid ega veel aklimatiseerimata loomi, sest terve looma energia ei liitu kiskja omaga. Aklimatiseerimata looma energia on võõras ning kiskja ei vaja seda.

Inimesed arvavad, et loomad leiavad tee koju tähtede järgi. Tegelikult ei ole neljandas mõõtmes nii meie kaartidel kui ruumitajul mõtet ega kasu. Looma maailmaruum kujutab endast energiate võrgustikku, kus kõik on sama lähedal ja korraga kättepaistev. Loomad oskavad isegi arvutada, kuigi kasutavad selleks tõesti meile kolmandas mõõtmes mõistmatut loogikat.

Kui mängu käigus hiir “päästetakse”, jääb temast ainult füüsiline kest, zombi, kes ei ela enam kuigi kaua, kass aga võib vabalt söömata jääda, sest samastunud hiirega energeetiliselt, on ta juba rahuldatud ehk “söönuks” saanud.

Sama toimib ka hiire ja putuka, lepatriinu ja lehetäi, ka tuule ja murduva oksa vahel. Kunagi käitus niimoodi ka inimene – siis ei teinud ta söömisest kultust ega vajanud arutuid toiduhulki.

Surnud ehk ilma energiata tarbitud toit ei rahulda täielikult, pigem põhjustab haigusi.

Toidu valmistamine, maitsestamine, serveerimine ja aeglane tarbimine korvab mõnevõrra selle vea, sest see sunnib inimest “sööma silmadega” ja alles siis suuga. Kuid päris surnud, sünteetilistest ainetest kubisevat toitu ei paranda miski.

Loomadel ei toimu maomahla sekretsiooni pidevalt, nagu inimesel, vaid ainult siis, kui toit makku jõuab. Õrritades koera, saavutas Pavlov koeral sülje eritumise juba toitu nähes ja nimetas seda refleksiks. See oli tõepoolest refleks, mis tekkis kooselus inimesega. Koer ei pidanud kedagi murdma, ja kuna ta teadis, et liha näitamisele järgneb söömine, võttis ta mängureeglid omaks.

Inimene on harjutanud seedimismasinaks nii ennast kui oma koduloomi. Kui inimene või maiustusi nuruv koer saaksid süüa nii harva nagu metsikud kiskjad, ehk 3-4 korda nädalas, kui palju vaba aega jääks siis inimesel kõigele muule – enesearendamisele ja maailma vaatlemisele, lugemisele, muusika kuulamisele, mõtlemisele, õppimisele, laste kasvatamisele, liikumisele ja suhtlemisele. Koer väljuks söögilaua alt ja leiaks elus palju muud huvitavat.

Enamiku oma isiklikust ajast müüb inimene tööandjale, et söögiraha teenida ja vahetada see keemiast kubiseva toidu vastu, siis raiskab ta aega toidu valmistamisele, tarbimisele, nõudepesule ja kaalujälgijate kursustel osalemisele. Millekski muuks aega ei jäägi – see teadmine tekitab stressi ja stress ajab veelgi rohkem sööma.

Inimene võib otsustada, et olukorra põhjuseks on tema eemaldumine loodusest ning sõidab metsa. Jala ei lähe, sest siis peaks ta tassima turjal nii toiduaineid kui söögi valmistamisega seotud kraami. Kui saaks osta tablette, mis sisaldaksid kogu päeva energiavaru, siis võiks inimene minna metsa kohe nädalaks ajaks ja vilistada kogu infrastruktuurile.

Kui inimene poleks oma seedetrakti ja maitsemeele ori, siis poleks õhk nii saastatud nagu praegu, ka metsi poleks vaja nii palju raiuda, sest vähem läheks vaja lagedat maad põldudele, samuti kütet ja toorainet vabrikutele. Kala jääks vette, kanad ja lehmad satuksid loomaaeda. Ka loomad ja linnud jääksid metsa, sest väheneks jahimeeste hulk, kes, tüdinud lookas lihalettidest, lähevad metsa oma söögilauale vaheldust hankima.

 

Allikas:
http://web.zone.ee/ilvi/nuudveidiloomatarkust.htm
http://web.zone.ee/ilvi/indexlynxie.htm