Ma tahan elada koos väga inimlike inimestega

„Mu hing kiirustab.
Ma lugesin kokku oma elatud aastad ning avastasin, et mul on jäänud elada vähem kui juba elanud olen.

рабцун.рф

Tunnen ennast selle lapsena, kes võitis karbitäie komme.
Esimesed kommid sööb mõnuga, aga kui taipab, et on jäänud vaid veel mõned, siis alles hakkab tõelise naudinguga mekkima.

Mul ei ole aega lõputute konverentside jaoks, mis on pühendatud seadustele, eeskirjadele, protseduuridele ja sisemistele reeglitele, teades, et mitte miski ei saa saavutatud.

Mul lihtsalt ei ole aega välja kannatada absurdseid inimesi, kes peavad end ülal vanusele mitte vastavalt.

Mul ei ole aega võidelda keskpärasusega.
Ma ei taha olla koosolekutel, mis on seda täis.

Ma ei kannata manipulaatoreid ja oportuniste.
Mind muudavad rahutuks kadedad inimesed, kes püüavad halba valgusesse asetada endast palju andekamaid, et haarata endale nende positsioon, anded ja saavutused.

Mulle on jäänud liiga vähe aega, et arutleda pealkirjade üle.
Ma ei taha seda, sest minu hing kiirustab. Liiga vähe on jäänud komme minu pakendis.

Ma tahan elada inimestega, kes on väga inimlikud.
Inimesed, kes suudavad naerda oma eksimuste üle, kes on saavutanud oma edu.
Inimesed, kes mõistavad oma kutsumust ega peida end oma kohustuste eest.
Need, kes kaitsevad inimväärikust ja tahavad olla ainult tõe ning õigluse poolel.
See on see, mis teeb elu selliseks, et ta elamist väärt on.

Ma tahan end ümbritseda inimestega, kes teavad, kuidas puudutada teiste inimeste südant.
Inimestega, kes läbi raskete katsumuste elus on õppinud kasvama ja kes säilitasid õrnad hinge puudutused.

Jah, ma kiirustan, ma kiirustan elama intensiivsusega, mida võib anda ainult küpsus.

Ma püüan mitte raisata ühtainumastki kommi, mis mulle on jäänud.
Olen kindel, et nad saavad olema palju maitsvamad, kui need, mis ma juba ära olen söönud.

Minu eesmärk – jõuda lõppu, iseendaga kooskõlas, oma lähedastega, oma südametunnistusega.

Teie arvasite, et teil on kaks elu, ning siis äkki mõistate, et teil oli ainult üks…”

 

Mário de Andrade

 

Tõlkinud Ingrid Prass / Soosaar.
CopyRight ©

 

Allikas: sobiratelzvezd.ru

8 kosmilist põhjust, miks meid uute inimestega kokku või lahku viiakse

Meie elus ei ole juhuslikke kohtumisi.

On palju põhjusi, miks Universum meid kõige erinevamate inimestega kokku viib.

Oma elu jooksul kohtub iga inimene seetõttu tohutu suure hulga uute inimestega. Ja lahkub, enamusest.

consciousreminder.com

Mõnega neist kohtume ainult hetkeks või minutiteks, mõni neist jääb meiega lühikeseks ajaks, mõni neist käib koos meiega mingi lõigu eluteest, ja üldse mitte paljud lähevad meiega koos elu lõpuni.

Vahel on raske selgitada, miks me kellegi vastu siis midagi tunneme. Miks ühtede inimestega miski meid sees „liigutab”, miks me äkki tunneme võõra inimesega sidet. Kohtume just nende inimestega, keda sel hetkel meie ellu on vaja.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Sa teesklesid kaua, et oled õnnelik

Elust endast:

„Ma imestasin alati, et miks ma tunnen suurt igatsust, kuigi ta on minu kõrval. Pärast lahkuminekut nutsin igatsusest. Ükskord aga nägin ennast maailmaruumis ja karjusin pimedusse selle, kui väga teda igatsen. Ja mu pilk leidis mitte tema, vaid millegi muu. Sain aru, et ma igatsesin enda järele, selle enda osa järgi, mida ma ei lubanud temaga suhtes avalduda…”

KIRI SINULE…

thecenter4lifechange.com

Kartes teda ära hirmutada, tegutsesid sa nii nagu alati.
Sa tegid ennast väiksemaks…

Sa tunnetasid alati, et sa oled tema jaoks liiga hea oma süttiva südame ja nakatava naeruga, oma avatud meele ning tunnete vaos mitte hoidmisega.

Tema jaoks, kes ta armastas, et kõik oleks kerge ja lihtne. Et ei oleks midagi tõsist, ei midagi sügavat, ei midagi keerulist. Mitte midagi, mis sunniks teda mõtlema ja tunnetama.

Kartes teda ära hirmutada, käitusid sa nii nagu alati. Sa tegid ennast väiksemaks.

Tükike tükikese järel kiskusid sa endast need osakesed, mis, nagu sa arvasid, on tema jaoks liiga keerulised. Seejärel aga panid sa need vana kasutatud raamatu lehekülgede vahele. Selle raamatu, mis varjab kõiki sinu osasid, mida sa kardad maailmale näidata.

Sa tegid ennast palju juhitavamaks, palju arusaadavamaks, palju kergemaks suhtlemisel. Sest kui see on see, mis laseb tal sind vastu võtta ja sind tahta, siis võibolla osutub see ükskord selleks, mis lubab tal sind armastama hakata.

Sa teesklesid kaua, et oled õnnelik.

Ning vahel tundus sulle endalegi, et sa olid tõesti selline. Aga vahel need ärakistud osakesed kutsusid sind, ja siis igatses su keha neid tagasi, et saada jälle täisväärtuslikuks. Selle peale vastasid sa neile: „te olete liiga keerulised, te ainult hirmutate ta minema, kui jälle minuga ühinete.”

Sa püüdsid ennast veenda, et sa võid elada ka nii, lihtsalt nagu kummitus – ei keha, ei hinge. Aga sa tundsid ennast tühjana, tühjaks tehtuna ja kurnatuna. Ja veel tunnetasid sa ennast kaalutuna, sest sa püüdsid vastu pidada viimaste jõuvarudega.

Sa vajasid neid enda osakesi, mis hoidsid sind paigal ja mis tegid sind üheks tervikuks.

Ja nii, tükikese kaupa, kord korraga, hakkasid sa ennast taastama. Aeglaselt, vaikselt. Ehk ta ei märka? Ja isegi kui märkab, võibolla ta sellest hoolimata õpib armastama neid sinu täiendavaid osasid?

Mida täisväärtuslikumaks ja terviklikumaks sa muutusid, seda raskem oli varjata oma tõelist natuuri. Tasapisi hakkasid sa jagama seda, mis oli kogunenud su südamesse, ütlema välja oma mõtteid.

Ennastunustavalt naerda, lubada endale rõõme, kurbust, raevu, entusiasmi, hirmu, kindlameelsust, armastust – kõiki oma emotsioone – endast välja voolata lasta. Nagu vesi, mis pisaratena su silmist voolab, mida ta alati kartis.

Sa tõid endale tagasi oma kujutluse, kire, loomingulisuse, intellekti, keerukuse, intuitsiooni, oma metsiku hinge ja pöörase südame.

Sa said selleks, kes sa oleks pidanud olema alati.

Aga tema läks seejärel minema…

Sind sai liiga palju.

Sa süüdistasid end selle eest, justkui oleks teinud midagi mitte nii nagu vaja. Kui sind oleks vähem olnud. Kui sa oleks need enda osad hoidnud saladuses. Kui sa ei oleks teda ära hirmutanud.

Ei, kallis sõber…

Sa ei olnud tema jaoks liiga hea.

Tema oli sinu jaoks liiga lihtne. Teda ei olnud sinu jaoks piisavalt.

Sa vajasid kedagi suuremat, keda ei ole nii lihtne ära hirmutada nagu last.
Sulle on vaja inimest, kellel oleks sõjamehe süda, kes oleks julge, truu, kartmatu ja tugev. Kes oleks sügav, kirglik, universumi keerukusega täidetud.
Nagu sinagi.

Võibolla sa leiad ta. Aga võibolla ka mitte. Igal juhul ei oma see tähtsust.

Sest tema – ei ole sinu romaani kangelane.

Ja see on tõsi.

Sest sina oled täiuslik. Kõik, mis sulle on vaja, asub sinu sees.

 

Kathy Parker
kathyparker.com.au

Tõlkinud Ingrid Prass.

Allikas:
lessonslearnedinlife.com
cluber.com.ua

Puuvõõrik rahvaravis

Puuvõõriku rahvapärased nimetused on sellised: pikseluud, pantagamm, püharistipuu, nõialuud.
Need nimed näitavad, et ta on alati olnud saladuslik taim.

en.wikipedia.org/wiki

Muistsetel aegadel oli puuvõõrik keldi druiidide imetaim, raviürt ja püha puu, kelle abil sai kõrvaldada igasuguseid hädasid.
Tema oksi koguti ainult kuldse noaga lõikudes. Druiidid uskusid, et see taim on ka universaalne vastumärk igasugustele mürgitustele.

Aegade jooksul on ta rahvasuus omandanud paganliku ja nõidusliku oreooli.
Teda on isegi kuradipeletajaks ja kõikeravijaks nimetatud.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Solvumisest ja mitte solvumisest

On inimesi, kes solvuvad iga pisiasja peale ja on inimesi, kes mitte kunagi ei solvu.
Selline tunne nagu solvumine ei lase hingata täie rinnaga, katab silmad halli looriga. See on üldiselt väga vastik tunne.
Väidetakse, et targad inimesed ei solvu kunagi.

uduba.com/1589530

Sageli provotseerib solvumist madal enesehinnang. Inimene võib niivõrd palju keskenduda enesehaletsusele, mis laseb solvumisel peagi võimust võtta. Selline inimene on sisuliselt egoist ning taolise käitumisega teeb ta lihtsalt oma elu keerulisemaks.

On ka manipuleeriva laadiga inimesi, kes spetsiaalselt solvuvad teiste peale, et saada endale tähelepanu või midagi muud. Selline harjumus võtta ohvri roll on peidus nende alateadvuses.

Kui inimene solvub tihti, siis võivad tekkida erinevad elulised raskused. Ta võib kaotada pere ja/või sõbrad.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Kes meid liigselt kiidab, see meid ka reedab. Miks see nii on?

Meid reedab või jätab maha just see inimene, kes juba ukselävel hakkab kohe näitama oma suurt imetlust meie üle. Ta valab meid üle kiitustega ning laulab kiidulaulu, püüdes igat moodi oma imetlust näidata.

lifedeeper.ru/post/

Aga pärast, mõne aja pärast, jahtub meie suhtes – ilma igasuguse põhjuseta. Ei, põhjusi ta leiab, muidugi.
Aga meie jaoks on jahenemine alati ootamatu.
Jahenemise järel tuleb sageli lahtiütlemine ning isegi reetmine. Inimene lahkub. Vahel vaenlaste külje alla.
Aga oi, kuidas ta varem imetles ja kiitis meid, ollles lausa nagu armastuse ning sõpruse väljendamise šedööver.

 

Sellisel käitumisel on mitu põhjust:

1. Imetlus oli teeseldud ehk võlts.

Inimesel oli lihtsalt meilt midagi saada vaja: soojendada ennast kuulsuse paistel, kasutada meie võimalusi või tasuta teeneid… Niisiis uinutab ta meid oma kiitustega, et saada soovitut või pälvida usaldust. Meelitus mõjutab alateadvust. Meelitamise abil võib palju saavutada. Nii siis inimene meelitabki kõigest jõust. Samas meid ennast talle vaja ei ole ning pärast eelistab ta meist vabaneda, et mitte võlgu mäletada. Ning et maksta kätte sunnitud imetlemise eest, iseenda kahepalgelisuse eest…

2. Inimene mõtles meid lihtsalt välja. Me olime tema jaoks vaid illusioon, tema kujutluse vili.

Nagu see toimub kirjanikel, kes oma tegelasi välja mõtlevad, mõeldes neile iseloomu, tunded ja soovid. Nii ka inimesed oma kujutluses loovad teise inimese, tema sisemuse. Nad võivad nõnda inimest ülistada ning imetleda, kinkida talle midagi. Aga pärast pettuvad, kui inimene reaalsuses ei osutu selliseks, ei vasta ootustele. Ning võtavad kingitused tagasi, isegi kui see teine on raskesti haige. Sest oma vaimustuses pettunud inimesed on väga julmad. Nad armastavad mitte meid, vaid oma kujutlust, oma fantaasiat, mille nad ise välja mõtlesid. Ning maksavad kätte suhete katkestamisega ja isegi reetmisega. Mida suurem oli imetlus, seda kohutavam on pärast suhte lõhkiminemine.

3. Liigne imetlemine – see on varjatud kadedus.

Kadetseja püüab ise ennast petta, väljendades kõige paremaid tundeid. Kiidab ja imetleb, aga hinges mõistab, et tema ei saavuta mitte kunagi seda, mis on meil. Noorus, ilu, raha, saavutused, armastus – see on just see, mida ta imetleb, ja mis kutsub temas esile kadeduse. Aga kadedus viib vältimatult reetmise ning viha juurde.

4. Harilik manipuleerimine.

Sellele inimesele on omane kõigepealt teine inimene ülistustega kõrgele tõsta, seejärel aga tema väärtus nulli viia, alahindamise ja alaväärtustamise abil, jälgides tema reaktsiooni ning saades sellest rahuldust ning energiat. Sellised inimesed elavad, liikudes ühe „ohvri” juurest teise juurde.(tõlkijapoolne täiendav punkt)

Seetõttu tasub liigsete imetlusavalduste suhtes olla skeptiline. Jälgida.
Mitte liigselt arvestada selle inimese pikaaegse armastuse ning truudusega.

Parimal juhul ta pettub ning läheb teisi imetlema. Ning kingitused võtab tagasi.

Halvimal juhul aga reedab meid esimesel võimalusel, et maksta kätte oma pettumuse eest….

 

Psühholoog Anna Kirjanova

 

Tõlkinud ja toimetanud Ingrid Prass.
CopyRight ©

 

Allikas:
en.yandex.ru

Fibromüalgia. Kuidas ennast aidata. Rahvaravi

Fibromüalgia kuulub autoimmuunhaiguste hulka.
Teadlased üle maailma vaatavad nõutult üha kasvavat autoimmuunhaiguste diagnooside hulka ning nad ei suuda leida sellele tendentsile põhjust.
Samamoodi ei ole leitud ka fibromüalgiale kindlat teaduslikku põhjendust.
Mis haigus see on ja kuidas ennast aidata?

brainimmune.com

Autoimmuunhaiguste sümptomite hulka kuuluvad sageli valu, väsimus, palavik ja üldine kehv enesetunne ning enamikku neist peetakse kroonilisteks ja ravimatuteks.
Autoimmuunhaiguste puhul on veider see, et enamikul inimestest ei esine mingisuguseid väliseid tundemärke, mis viitaksid sellele, et nad on haiged, ning nende sõprade ja armastatute arvates näevad nende haiguste põdejad sageli välja täiesti terved.
Enne kui pannakse diagnoos, kuulevad nad sageli, et nende sümptomid on “välja mõeldud” ja ärevusest tingitud.
Autoimmuunhaiguste all vaevlejaid peetakse sageli hüpohondrikeks.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.