Miks haigestuvad vähki väikesed lapsed

ria.ru/20190228/1551399072.html

Kui täiskasvanud inimeste vähki haigestumine on kuidagi arusaadavam, siis väikeste laste puhul paneb see imestama, et miks küll ometi. Rääkimata siis veel vastsündinutest. Nad ju alles sündinud ja täiesti süütud…

Vanemad võivad hakata ennast süüdistama, et on midagi valesti teinud. Aga mida? Ei tea…

Võib tunduda, et kaasajal väikeste laste vähki haigestumine üha suureneb.

Aga see võib olla lihtsalt illusioon, sest varem ei olnud võimalik korralikult haiguste-surmade tõelisi põhjusi diagnoosida. Samuti on tänapäeval keskkond palju saastunum, kahjulikku kiirgust rohkem. On tõusnud vanemate vanus, aga arvatakse, et mida suurem on isa ja ema vanus, seda suurem geenimutatsioonide risk. Arvatakse ka, et põhjus ei ole keskkonnas, sest ümbrusega kontakti ajaline pikkus on väikelapsel liiga lühike olnud.

Probleemi on uuritud erinevastest külgedest.

Siinkohal tulevad kindlasti arvesse erinevad põhjused, mis aga on siiski omavahel lahutamatult seotud.

Millised need põhjused siis on?

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Mis on vananemises kõige hirmsam…

theepochtimes.com

– Kas tead, mis tundub vananemises kõige hirmsam?

– Mis siis?

Sa muutud nähtamatuks. Nooruses oled sa midagi: oled ilus, kole, tugev, atraktiivne, hirmutav, seksikas… Vanusega kaob see kõik ära. Sinust saab järgmine hästi kulunud pintsakus vanamees või kampsunis eideke. Sa muutud nähtamatuks. Läbipaistvaks… Lihtsalt nii tundub. Kas just kõigile, aga…

Jah, nii on. Aga kuidas see juhtub?

Kipub nii olema, et vanaemade ja vanaisade kõige iseloomulikumaks individuaalseks omaduseks saab vanus. Vanainimeste kohta ei räägita, et ta on näiteks insener või raamatupidaja. Öeldakse, et ta 76-aastane või juba peaaegu 80-nene.

Peale teatud vanuse saavutamist väheneb järsult nende inimeste hulk, kes tundsid eakat inimest, kes teadsid, kes ta oli, mida oskab, mida armastab, kuidas elab. Tema kolleegid ja sõbrad kas siis surid ära või muutusid praktliselt väheliikuvaks. Nad väljuvad kodunt ainult selleks, et minna lähimasse poodi ega kohtu enam üksteisega.

Lapsed oma sõpraderingiga on läinud kaugele elama ning armastavad „esivanemaid” ainult mobiiltelefonis. Vana trepikoda täitub aina uute naabritega. Ning ka poodi ei ole jäänud tuttavaid müüjaid.

Õueseltskond teab eakate kohta ainult korterinumbrit ja vanust. Kaks numbrit. Keda huvitavad numbrid? Paremal juhul aitavad nad kotti ukseni kanda ja ukse ette maha panna. Ja mis toimub ukse taga, kellelgi pole seda teada vaja.
Van
ainimesed nimetu maailm.

Sageli me ei mõista, milline vaakum järk-järgult ümbritseb meie vananevaid isasid ja emasid. Me ei saa aru, miks ema helistab meile viis korda päevas ja segab sellega meid väga. Miks isa nõuab arvestust asjade kohta, mis teda üldse ei puuduta … Vanad tahavad lihtsalt, et keegi neid hääle järgi ära tunneks. Nii siis helistavad, kardavad seda ühendavat niiti kaotada. Kiirustavad seda niiti ära kasutama, kuni ta veel katkenud pole…

Elasin lapsena suures majas. Igas trepikojas oli meil oma “vanaema”. Ei, see oli kellegi teise vanaema, kuid kogu trepikoda kasutas vanaema-teenuseid. Tema kätte jäeti väikeste laste jaoks võitmeid hoiule, kui nad tulid koolist siis, kui vanemad olid veel tööl. Võtmed pandi tema vineerist lauakesele esikus. Sinna jäeti ka paberilehekesi teadetega, kodustele edasiandmiseks. Lõpuks unustavad ju lapsed alati kõik (kõigil polnud siis kodutelefone, mobiiltelefonist rääkimata). Vanaemal olid laua peal suurel paberitükil võtmehoidjad numbritega. Alati andis need lastele üle koos õpetlike meeldetuletustega. Õppisin muusikastuudios akordionit mängima. Ta teadis meist rohkem kui meie vanemad. Vanaema elas teisel korrusel. Suvel, et mitte enda koju kõrgemale korrusele minna, jooksime sageli õuest tema juurde, et juua saada. Ja vanaema tõi asjalikult meile maitsvat kraanivett täis emailitud kruusi.

Aga pärast saime me suureks. Vanemad ei kartnud enam, et kaotame koolis võtmed ja andsid need meile kaasa. Õppisime ise lõunaks toitu valmistama. Vanaema trepikojas juures muutus tarbetuks. Seetõttu ei pannud me tähele, kuidas ta kadus.
Ja nüüd mõtlen, et ma isegi ei teadnud, mis ta nimi oli …

 

/Boris Sav/

Tõlkinud Ingrid Soosaar.

Meditatsioon ja selle varjatud ohud

revoloshin.com/випассана-ec7ee469b9c9

Mis on meditatsioon?

Seda võib tõlgendada kui endasse süvenemist. Endasse süvenedes võib inimene hakata tundma, nägema oma energiakehasid ja teiste dimensioonide energiaid, saama nende kaudu teavet.

 

Erinevad arvamused ohutuse kohta…

Tänapäeval on Internetis palju erinevaid meditatsioone, lihtsalt muusikat ja muusikat koos inimese häälega, kus ta pakub erinevaid juhiseid.

On inimesi, kes mediteerivad. Ning mediteerimist õpetavad inimesed ütlevad, et meditatsioonid on kasulikud ja pole mingeid olendeid, energiaid, et see on inimese kujutlusvõime vili.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Mida ennustavad erinevate näppude vigastused?

dobro-v-dom.blogspot.com/2014/01

Inimesed kipuvad ikka erinevates asjades igasuguseid märke nägema.

Nii ka vigastuste korral. Seda enam, kui räägitakse, et mitte midagi ei juhtu niisama.

Arvatakse, et igasugused sõrmede kahjustused kannavad endas massiliselt infomatsiooni meie olevikust ja tulevikust, ennustavad võimalikke ebameeldivusi või juhivad meid eemale õnnetustest.

Näpuotstes asuvad tõesti läbi meie keha kulgevate energeetiliste kanalite algus- ja lõpp-punktid. Seetõttu toimub läbi näppude intensiivne energiavahetus kosmose ja inimese vahel ning mistahes disharmoonia avaldub sõrmedes.

Usutakse, et haavades, kriimustustes, põletustes, hammustustes, mädapaisetes jne avalduvad eesolevad sündmused ja et meie keha tunnetab neid 1 – 8 nädalat ette. Enne, kui need toimuma saavad.

Niisiis, mida näitavad erinevate sõrmede vigastused, uskumuste kohaselt:

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Luuderohi rahvaravis

thespruce.com/english-ivy-plants-2132215

Harilik luuderohi, Hedera helix, see igihaljas taim, on tuntud ka selliste rahvakeelsete nimetustega nagu aknavääne, efei, jooksvarohi, taevatäht.

Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks tehti keedist, milles vannitati haigeid kohti.

Arvamus, et luuderohi on parasiittaim, kes imeb teistest taimedest mahlad välja, on vale arvamus. Selle taimel on normaalne juurestik, et varustada ise ennast vee ja mineraalsooladega.Tal lihtsalt on ronimiseks tuge vaja.

Iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Hedera oli luuderohu nimetus Vana-Roomas.

Meil kasvab luuderohi aedades, parkides, majaseintel. Aga ka meie loodusest, st metsast võib leida. Näiteks Lääne-Eesti saartel ja mere ääres, kus talved on pehmemad. Seal ronib ta niisketes varjulistes sega- või lehtmetsades kuni kuue meetri kõrgusele puu otsa, mõnikord jaksab aga vaid mööda maapinda roomata. Ta on meie tõeline liaan. Võibki kasvatada ka pinnakattetaimena.

Paremini õnnestub luuderohtudel talvitumine, kui nad märkavad sügisel varem kasvamise lõpetada ja talve vastu valmistuma hakata. See juhtub kuivema mullaga kasvukohas. Teisisõnu – liivases kohas kasvades on nad kenasti elus püsinud. Paljundada saab pistikutega, mis lastakse juurduma minna.

Õitseb sügisel, augustist kuni novembrini. Eestis õitseb harva, ainult sooja pika sügise korral võib õitseda ka novembri lõpus. Luuderohi on hea meetaim.

makemone.ru/remont-i-otdelka-sten/plyushch-obyknovennyi-ot-kashlya-i-drugih-hvorei-plyushch-lechebnye.html

Loodusest ei või luuderohtu ei ravimiks ega ka kaunistuste punumiseks üldse korjata, sest ta on meil looduskaitse all.

Muidugi kasvatatakse ka toataimena. Aitab puhastada toaõhku, ka erinevatest seentest-hallitusest. Luuderohi on üks parimaid õhupuhastajaid üldse. Eemaldab õhust kahjulikud mürkained.

Taime ravivad omadused on ka teaduslikult tõestatud. Harilkust luuderohust on valmistatud näiteks ka apteegis müüdav köhasiirup „Hedelix”, „Herbion” jt siirupid, tabletid, tilgad.

Harilik luuderohi on ka ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekirjas: https://ravimiamet.ee/ravimina-m%C3%A4%C3%A4ratletud-raviomadustega-ainete-ja-taimede-nimekiri

Ettevaatust! Taim on mürgine, eriti mürgised on viljad!

Seespidine ravi peaks toimuma ainult arsti kontrolli all.

Ohutum on kasutada lehti ja koort, kuivatatuna.

Seetõttu on allpool antud just neid retsepte, nii sees- kui ka välispidiseks tarvitamiseks.

 

ENERGIA JA MAAGIA…

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Kõige võimsam empaaditüüp – HEYOKA

Raevu vastandiks ei ole mitte rahulikkus, vaid empaatia.” /Mehmet Oz/

Kõigepealt aga selgituseks, mis on empaatia ja kes on empaadid.

 

EMPAATIAST JA EMPAATIDEST….

reikiwithfriends.wordpress.com/2015/08/01/are-you-a-heyoka-empath/

Empaatia – see on võime mõista teisi ning neile kaasa tunda. Kui te olete empaat, siis see tähendab, et teile (kas te seda tahate või mitte) mõjub teiste energia. Te olete võimeline mõistma mitte ainult seda, mida teised tunnevad, vaid ka seda, miks. Kõigil empaatidel on väga hästi arenenud intuitsioon, sest ei ole ühte ilma teiseta.

Empaatia – see on kaasasündinud ning intuitiivne omadus, mis on kaugeltki mitte igaühel. Olla empaat – see on palju rohem kui lihtsalt tundlik olemine teiste tunnete suhtes. Empaat tunnetab endas teiste inimeste hingelisi vajadusi ja füüsilisi tundeid, ning sageli on võimeline selle alusel määrama inimeste motivatsiooni ja kavatsused.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Tõeline armastus on võimalik ainult võrdsete vahel

planetaseminarov.ru/article/pyat-usloviy-neobkhodimykh-dlya-blizosti-i-chto-blizostyu-ne-yavlyaetsya.html

Kui mees ütleb: „Ta tahab kõike kontrollida”,

aga naine ütleb: „Ta on nii lapsik!”

– see on üks sagedastest prentensioonidest suhtepaarides.

 

 

Kust tulevad need solvumised, milleni viivad ja kas neist on võimalik vabaneda?

Lugu elust endast:

Naine ja mees abiellusid üsna varases eas. Peaaegu kunagi enne kooselu ei kogenud nad emotsionaalset-hingelist lähedust teiste inimestega.

Naise ema oli tõeline suuremat vastutustunnet omav superema, ta töötas hommikust õhtuni, tegi süüa, käis poes, koristas, haldas perekonna rahandust, aitas lastel kodutöid teha ja tegi vabal ajal vabatahtlikku tööd. Naine kasvas üles veendumuses, et hea naine ja ema peaksid sellised olema. Üritades vastata kõrgendatud standarditele, oli ta pidevalt väsinud ja vihane, teda piinasid sageli stress ja ärevus.

Tema mehel oli vastupidine iseloom. Ta elas rahulikult, mõnikord jõudis see vastutustundetuseni. Ta vajas vähem korda ja kontrolli kui tema naine. Mõnikord täitis ta naise pidevaid palveid-soove, mõnikord mitte. Ja kuigi mees veenis ennast, et tema naise regulaarsed meeldetuletused teda ei ärritanud, kogunes temas pahameel.

Naine suhtus temasse kui lapsesse. Naine ise oli üha enam pahane, et ta pidi nii palju asju enda peale võtma.

Polnud üllatav, et mingil hetkel ei suutnud nad enam oma tundeid vaos hoida. Olukord teravnes piirini, kui mees alustas armuromaani oma naise ühe lähima sõbrannaga. Naine viskas oma mehe majast välja.

Mees polnud kunagi varem üksi elanud; motellis viibimine oli tema jaoks ebaharilik. Ta oli sündmuste pöördega rahulolematu, ta ei osanud oodata, et naine on valmis ta oma elust välja jätma.

Ta oli otsustanud naise tagasi saada ja palus anda talle veel üks võimalus. “Mitte mingil juhul,” muigas naine. Mees veenis, lubas, et juhtunut enam ei juhtu. Kolm kuud hiljem nõustus naine koos pöörduma perepsühholoogi poole.

Aja jooksul mõistsid mõlemad, et nad lõid koos sellise atmosfääri, mis ajendas meest reetma. Neile sai selgeks, et mängitud rollid – sõnakuulmatu poiss ja kontrolliv ema – määrasid kooselu hukule.

Nad hakkasid töötama suhete struktuuri ümberkorraldamise nimel, et muuta need võrdsemaks ja jagada vastutust.

Naine mõistis, et haarates võimu enda peale, võttes ise kõik otsused individuaalselt ja hoides meest kontrolli all, jättis ta mehe ilma võimalusest olla talle võrdne partner. Mees mõtles varem, et suudab elada ilma kodu ja laste eest hoolitsemata. Ta ei mõistnud, millist hinda pidi ta maksma, kui üritas oma kohustuste eest põgeneda.

See aeg, kui nad eraldi elasid, tundus mees olevat läbinud täiskasvanu elu koolituse. Esmakordselt vastutas ta ise ostude tegemise, pesemise, koristamise, toiduvalmistamise, rahahalduse, laste kasvatamise eest. Aja jooksul lakkas ta kartmast vastutust, enesehinnang ja eneseaustus kasvasid.

Naine märkas, et ta muutus kompetentsemaks, ja hakkas ka meest rohkem austama, tema pahameel ja rahulolematus kadusid järk-järgult. Ta suutis uskuda, et ta on mehe jaoks oluline, nägi, et mees näitas üles armastust ja hoolivust. Tasapisi hakkas mehe truudusetusest tulenev valu vaibuma, ta suutis talle andestada.

Esmalt hakkasid nad pereotsuseid tegema koos.

Nad ei pidanud mitte kellegagi kogema intiimsust sellise hingelise lähedusega nagu nad nüüd tundsid. Nad hakkasid jälle koos elama, lubades säilitada täielikku võrdsust.

Kui paaris jätkub võimuvõitlus, tekib intiimsus vaid harva ning korraks. Intiimsus on siis ebastabiilne ja illusoorne.

Vajadus stabiilsuse, kontrolli ja domineerimise järele ei võimalda suhetes pidevat hingelist-emotsionaalselt lähedust.

Tõeline lähedus algab kaugelt…

Seinad, mis eraldavad partnereid ja hoiavad ära intiimsust, kukuvad, kui on olemas usaldus, turvalisus ja vastastikune austus. See loob aluse võrdsetele suhetele.

Aja jooksul õpime ära tundma, mis kutsub esile kaitsvate käitumisharjumuste juurde naasmise, ja neutraliseerime need süstemaatiliselt nii iseseisvalt kui ka partneri abiga.

See on tõesti väsitav ja ohtlik töö, mis on võrreldav kaevuri tööga miiniväljal, ja see nõuab suurt julgust.

Tasuks saab rõõmu ja armastust, mis on võimalik ainult võrdsete suhete korral.

 

/Linda ja Charlie Bloom, psühhoterapeudid paariteraapia alal/

Tõlkinud Ingrid Soosaar.

Allikas:

http://www.psychologies.ru/standpoint/nastoyaschaya-blizost-vozmojna-tolko-mejdu-ravnyimi/?fbclid=IwAR1z_kNEMpWeLIKD_f265NFlaD4ZtF15oRB3ZD8PGZhNEihQK7V8dLljZ0U

Kalamees ja paat

needpix.com/photo/1331652/boat-river-evening-summer-retro-vintage

Elas kord jõe kaldal kalamees koos oma perega.

Kunagi oli neil elu päris hea, aga need ajad jäid selja taha. Nüüd tõi jõgi üha vähem kalasid, varustus oli räsitud ja kuna uut paati polnud millegi eest osta, pidi kalur seda peaaegu iga päev parandama.

Ükskord läks nende kodust mööda üks vanamees ning küsis kalamehe käest öömaja. Ta võeti rõõmsalt vastu, anti süüa, kuigi endalgi kõigile vaevalt jätkus, lasti magada majas kõige mugavamas kohas.

Hommikul minekule sättides küsis vanamees, et millega saaks ta tasuda ööamaja ja söögi eest. Nähes, et vanamees ei ole rikas, muheles kalamees ainult ning ütles:

Näen, sa oled tark mees, oled paljugi näinud. Anna mulle nõu, kuidas vaesusest välja saada. Sellest on küllalt.”

Hea küll”, nõustus vanamees, „Et vaesusest välja saada, lase oma paat jõe põhja!”

Ütles nii ja läks. Rohkem teda ei nähtud.

Ei mõistnud kalamees sellist nõu, kehitas ainult õlgu: „Võibolla on vanamees peast loll? Kuidas ma uputan oma paadi – me ju praegugi vaevalt püüame nii palju, et kuidagi söönuks saada, aga ilma paadita sureme hoopis nälga…”

Ning ei teinud kalamees vanamehe nõu järgi, elas nagu ennegi, veelgi vaesemalt – vahel tuli kogu perel ilma õhtusöögita magama minna.

Aga ükskord suure tormiga läks vana pehkinud paat katki, kalamees ise vaevu pääses.

Istusid, kurvastasid, aga teha polnud midagi. Kogusid oma varanatukese kokku ning läksid oma vanast sisseharjunud kodukohast ära, allavoolu mööda jõge, otsima uut kohta.

Lõpuks jõudsid suure kalurikülani. Oh, kui palju seal paate oli! Suuri ja päris väikeseid.

Tahtmatult rõõmustas kalamehe süda, kui neid vaatas. Aga enda oma tal ei olnud ja osta polnud millegi eest. Istus kalamees kaldal, vaatas võõraid paate ning nukrutses.

Kaua istus ta niimoodi, ja keset oma kurbi mõtteid hakkas märkama: see paat nõuab remonti ja vaat toda seal oleks ka vaja uunendada, aga see kukub hoopis laiali, kui kohe ei paranda…

Ning hakkas kalamees paate remontima. Seda oskas ta suurepäraselt! Kui palju oli tal varem tulnud enda oma parandada, tundma õppida kõiki üksikasju. Nii sai temast märkamatult suurepärane meister.

Tema tööd hinnati kiirelt ja varsti läks kuuldus temast mööda küla laiali: „Teeb inimene imesid, paate parandab – pärast on paremad kui uuest peast!” Ning tuldi tema abi järele kaugeltki.

Läks ainult vähe aega mööda, kui ta juba suutis uue ja hea maja osta, koos ilusa aiaga. Raha sigines. Nälga ei meenutanud perest enam keegi.

Siis meenus kalamehele tolle vanamehe nõu paat uputada ning ta mõistis, kui targad need sõnad olid.

Sageli on nii, et inimene klammerdub vana aegunud asja külge kuni viimase hetkeni, kartes muutusi rohkem, kui seniseid muresid ja vaevu.

Aga muutused, millest iganes nad ka ei algaks, toovad alati head.

Eriti siis, kui inimene on valmis neid nägema ja vastu võtma.

 

Tõlkinud Ingrid Soosaar

Keha kogub külma. Kuidas see toimub ja mida teha?

goodwp.com/girls/20185-face-ice-lips.html

Hiina meditsiini kohaselt soovitatakse puhata pigem seal, kus on soojem kui kodus. Miks?

Ida meditsiin uurib mitte ainult ja mitte niivõrd haigusi ennast kui tegureid, mis varem või hiljem viivad nende haiguste arenemisele.

Ja on selles selline mõiste nagu “külma kuhjumine”. Hiina traktaatide kohaselt võib meie keha koguda külma, mis aja jooksul tähendab põletikuliste haiguste teket.

Me kõik teame, et hüpotermia võib põhjustada näiteks nohu. Sellega kaasnevad ka abstsessid, naistel krooniliste günekoloogiliste põletike ägenemised ja meestel uroloogiliste…

Üldiselt kõik, mis kehas põletikuks muutub, teeb seda suurima entusiasmi ja kiirusega, ülejahtumise foonil.

Laias laastus võib inimesed jagada kaheks, külma armastavad või sooja armastavad. Neist esimesi on vähemus, teisi aga enamus.

 

Kes armastavad külma?

Mõningad inimesed räägivad hasardiga, kuidas nad suusatasid ja kelgutasid, auku sukeldusid ja jääkaru eest ära jooksid.

No on ikka inimesi,” ütlete siis nende kohta, kes tunnevad rõõmu suusamägedest ja Arktika-ekspeditsioonidest. Nad saavad elujõulisuse suuremaks, kui suplevad lumes ja paljastavad oma nägu mägituultele!

Tuleb öelda, et see on väga spetsiifiline inimtüüp. Nende kehatüüpi (Hiina meditsiini järgi)  võib kirjeldada kui kõhna, kuiva, kuuma, energilist.

 

Neile, kes armastavad sooja…

Kuid pehmema struktuuriga inimesed ei ole talvisteks sündmusteks kohanenud ja nende jaoks peaks külma sisenemine toimuma järk-järgult.

Kui sõidate sinna, kus keskmine temperatuur on tavapärasest madalam, siis kehal on vaja pikemat perioodi kohanemiseks – keha peab piltlikult öeldes „sulguma”, st ennast ümber kohandama selliselt, et külma mitte sisse lasta. Seda protsessi võib tunnetada „kokkutõmbumisena” – inimene justkui tahaks muutuda väiksemaks ja tihedamaks, minna ökonoomsele ellujäämisrežiimile.

See on signaal sellest, et külmad kuurordid on vastunäidustatud. Ei pea just sõitma teise maailma otsa sooja kohta. Piisab ka lihtsalt selgelt lõunapoolsemasse piirkonda minekust, mis on ka säästlikumad variandid, et korralikult puhata.

Soojus kindlustab vajaliku täieliku kehalise puhkuse. Koos sellega taastub psühholoogiline komfort ja uni, st tervis.

 

Kuidas saab aru, et kehasse on külma kogunenud?

Kui põhjapoolsetest riikidest koju tagasi jõudes arenevad ühed või teised põletikulised haigused, siis räägib see ise enda eest – kehasse on kogunenud külm ning tuleb see „välja ajada”.

Parem muidugi on tabada ülejahtmine enne, kui see haiguses avaldub. Selleks teha järgmine eksperiment: silitage keha kergelt, tunnetage temperatuuri eri kohtades. Seal, kus nahk on külmem, sinna koguneb külm.

“See on lihtsalt pekikiht ja peakski olema külmem,” on üks sagedaseid vastuväiteid. Paljud (kuigi mitte kõik) rasvavarud moodustuvad külmade kogunemiskohtade kohal – need soojendavad seda piirkonda, kaitsevad veelgi ülejahtumise eest.

 

Kuidas külma välja ajada?

sauning.cz/finska-sauna.html

Ikka põhjusega on põhjamaades igas hotellis (või isegi igas toas) saun – see on üks parimaid viise keha külma väljasaatmiseks. Parim on infrapunasaun, seal läheb kuumus kõige sügavamale. Aga hea on ka tavaline saun.

Kuidas õigesti leili võtta?
1) Ärge kuritarvitage kontrastseid protseduure. Te peate eelkõige soojenema, samas kui saun koos sellele järgneva sukeldumisega lumme on kehale täiendav koormus.

2) Vajalik kuur peaks koosnema vähemalt 5-7 soojendusest, lühikeste intervallidega. Mõnikord ei tunnetata alajahtumist kuni kolmanda või lausa viienda protseduurini. Alles siis, kui saunast põhjustatud aistingud muutuvad, saab selgeks, kuivõrd kammitsetud ja “külmunud” oli keha.

NB!

Lõpuks on oluline mõista, et kõik soojenemisprotseduurid on asjakohased ainult siis, kui hüpotermia on ilmnenud, kuid see pole veel põletikuliseks haiguseks arenenud. Või haigusest toibumisel (arsti nõusolekul).

 

Lõpetuseks..

Muidugi, hea on, kui puhkuselt saab uusi muljeid ja kogemusi. Kuid need ei tohiks olla tervise taastamise kahjuks, st taastamise arvelt.

Kui töötate endale armu andmata, vajate aega jõu taastamiseks, mis tähendab, et puhkus peaks olema tasakaalus: erinevad tegevused, kvaliteetne uni ja uued kogemused. Ja soojus, mis pakub täiendavat lõõgastust!

 

Tõlkinud Ingrid Soosaar.

http://www.psychologies.ru/wellbeing/telo-nakaplivaet-holod-kak-eto-proishodit-i-chto-delat/?fbclid=IwAR2pVyzA9-jZlnSzQgH-TA5DiAHElultmQgH7isthJNZClMFyr0k1gc89TY

Valede võrgust välja ehk kuidas tõtt rääkima hakata? Sinu tõe staadiumid

ranibu.ru/stadii-vashey-pravdyi.html

Tõde, see on igavene teema….

Ausus ja bränding ehk kuvand.

Kui varem seostus sõna „bränd” pigem firma- ehk töökollektiivi kuvandiga, siis üha olulisemaks on muutunud isiklik kuvand.

Kuidas on omavahel seotud isiklik kuvand ja ausus? Otseselt.

Sest kui sa ehitad enda kuvandit, siis sa justkui „ei saa” olla aus teiste inimestega ning osutud olevaks isiklikus lõksus.

Inimesed kahjuks tõtt eriti ei armasta. See puutub nii ärimaailma kui ka isiklikku ümbrust.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.