Omamaised toidu- ja ravimtaimed on paremad kui võõramaised, eksootilised

etsy.com/listing/720243879/junk-journal-kit-medicinal-plants?ref=landingpage_similar_listing_top-4

Eestlased on tugevalt ravimtaimede usku. Nad üldiselt usaldavad ja kasutavad neid. Eesti on selles osas kindlasti väljapaistev maa ja üks väheseid, kus ravimtaimed on müügil apteegis. Meie lähedal asuvates Põhjamaades ollakse selles suhtes küll üsna tagasihoidlikud.

Meil Eestis on oma puhtas looduses ravimtaimed, mida oma tervise hüvanguks kasutada. Põhjamaine loodus peidab aardeid, millest ülejäänud maailm suurt puudust tunneb.

Läbi aegade on meil arvatud, et parem ravimtaim kasvab ikka kodumaal, 200 kilomeetri raadiuses.

Aga nii toidu- kui ka ravimtaimede kasutamises esineb aeg-ajalt trendisid, st mingil ajal lähevad moodi mingid muud taimed, neist tehtud nö toidulisandid, imerohud, sest neil olevat imevõimed ja olevat meie enda taimedest vägevamad. Nii siis räägitakse ja üles kiidetakse. Reklaamiks.

Ja siis leidub ka firmasid, kes sellisele usule oma müügi üles ehitavad.

Usk võõramaistesse, eriti just idamaadest pärit taimedesse kipub varjutama meie endi taimede väärtust.

Usutakse, et näiteks lõunamaal, kus on rohkem päikest ja soojust, on taimedes rohkem väärtuslikke aineid, eeterlikke õlisid jne.

Oleme harjunud pidama heaks C-vitamiiniallikaks apelsini ja muid troopilisi puuvilju. Kuid nõges, nurmenukk ja teised meie tavalised taimed sisaldavad C-vitamiini apelsinist mitu korda rohkem. Üks astelpajumari on väärt sama palju kui kümme apelsini!

Nii ongi kujunenud 2 äärmust. Kes kiidavad idamaiseid ravimtaimi ehk toidulisandeid ja kes kuulutavad – Eestis kasvavad ravimtaimed välismaa imetoodete asemele!

Ning osad inimesed proovivad ühtesid ja teisi.

 

MIDA RÄÄGIVAD ASJATUNDJAD SELLEL TEEMAL.

KUIDAS ON TEGELIKULT?

 

TAIMEDE KEEMILINE EHK FARMAKOLOOGILINE KOOSTIS…

etsy.com/listing/721253592/medicinal-plants-prints-medicinal-herbs?fbclid=IwAR04geYd6MQ66fmscv4MuB2PWbBm6kYerxdPT5l2GbR33E-h5wkoVDzgDsU

* Tartu Ülikooli farmakognoosia professor AIN RAAL, kes on ravimtaimi uurinud 35 aastat, räägib:

Nüüdisaegses Eestis ei puudu ka ravimite vallas vandenõuteooriad ja oma osa nendes on usul taimsetesse imevahenditesse.

Eestlaste suhe religiooni ja ravimtaimeuskumustesse on otsekui ühe ja sama medali kaks külge.

Kuigi meie tervist mõjutavate taimede teaduslikud uuringud käivitusid jõuliselt juba 19. sajandi alguses, on planeedi kõrgematest taimeliikidest ligi 90% ikka veel piisavalt põhjalikult uurimata.

Samas käivad ravimtaimede kasutamisega kaasas mitmesugused probleemid.”

Palju on teada taimede kasulikke omadusi, aga mitte seda, kuidas ja kellele nad kahjulikud on. Seetõttu peetakse paljusid puhtalt imetaimedeks.(tõlkija märkus)

Eriti vähe on uuritud Aasiast pärinevate rohkete taimeliikide kasutamisega seotud ohtusid (!)

Kuna ravimtaimede n-ö üks jalg on rahva- ja teine teadusmeditsiinis, siis tuleb selget vahet teha, milline taime kasutusviis on rahvameditsiini- ja milline tõenduspõhine. Paljude taimede puhul on tehtud korrektsed kliinilised uuringud ning nende toime loetakse teaduslikult tõestatuks.

Ei ole mõtet teha kliinilisi uuringuid eri riikide taimedega, sest need on küllaltki töömahukad ja kallid, aga tuleks uurida keemilise koostise tasandil. Selliseid uuringuid on Eestis tehtud veerandsaja taimeliigi puhul.”

On taimi, mis on Eestis üsna kehva kvaliteediga, näiteks meie nõmmliivatee ja harilik pune. Kui need paar erandit välja jätta, on siinsete taimede bioloogiliselt aktiivsete ainete kompleks vähemalt sama hea või paremgi kui Euroopa teistes riikides.”

Keemiline koostis võib olla erinev ka levila erinevatest piirkondadest pärinevatel sama liigi taimedel.
– Enamik eeterlikke õlisid sisaldavaid ravimtaimi eelistab kasvuks kuivi ja sageli ka kiviseid kasvukohti. Muidugi kasvavad paljud ravimtaimeliigid ühtviisi hästi väga erineval pinnasel, küll aga mõjutab see nende keemilist koostist.
Kui aga rohkema päikesevalgusega kaasneb oluliselt kõrgem keskkonnatemperatuur, võib see viia teatud toimeainete sisalduse vähenemiseni. Näiteks võib eeterlik õli kuumadel suvepäevadel taimedest osaliselt auruda.
– Kuigi eeterlikku õli sisaldavad ravimtaimed eelistavad kasvuks päikeselisemaid kasvupiirkondi, on täheldatud, et
hoopis rohkem toimeaineid toodavad nad, kasvades suhteliselt jahedamates piirkondades.
– Lõunapoolsetel laiuskraadidel kasvavad taimed produtseerivad üldjuhul toimeaineid rohkem kui põhjapoolsetel aladel kasvavad taimed.
– Euroopa idapoolsematel, kontinentaalsetel aladel toodavad ravimtaimed eeterlikku õli tavaliselt rohkem kui läänepoolsemates regioonides.
– Täiesti selgelt mõjutab toimeainete sisaldust taimede kasvukoha kõrgus merepinnast: näiteks tähklavendlil (Lavandula angustifolia) väheneb eeterliku õli sisaldus kõrgemates kasvukohtades, roosil (Rosa spp.) aga mägedes eeterliku õli sisaldus suureneb.
– küllastumata rasvhapete sisaldus ja joodarvu väärtus on rasvõlis seda suuremad, mida kaugemal ookeanist mandri sisemuses õlitaimed kasvavad.”

* Tuntud taimravitseja, fütoterapeut KATRIN LUKE sõnul:

Eesti pikad päevad ja jahedad ööd annavad meie taimedele rohkem toimeaineid kui välismaistel ravim- ja maitsetaimedes on. Näit köömned ja paljud teised maitsetaimed sisaldavad rohkem eeterlikke õlisid, kibuvitsamarjad rohkem C vitamiini, mustikad ja mustad sõstrad antioksüdante jne..

Inimesed oleks tervemad ja valeravi jääks vähemaks, kui inimesed usaldaks Eestis kasvanud taimi välismaa imerohtude ja ravimite asemel.”

 

TOODANGU PUHTUS

etsy.com/listing/721253592/medicinal-plants-prints-medicinal-herbs?fbclid=IwAR04geYd6MQ66fmscv4MuB2PWbBm6kYerxdPT5l2GbR33E-h5wkoVDzgDsU

Aasia toidud ja seal kasvavad taimed tekitavad lääne inimestes erilist tunnet, usutakse, et just sealt ravimtaimi, teesegusid või muid looduslikke imeravimeid tellides tuleb tervis. „Saadakse aga üsna kehva väljanägemisega ja pestitsiidijääke täis taim.

Samuti võib Aasia turult saadav odav kaup olla petukaup, vähesed toimega, üldse ilma toimeta või lausa muu koostisega, mis võib ka kahjulikult mõjuda.


Kvaliteet on Eesti taimel super.
Eesti ravimtaimed on võrreldes maailmas ülipopulaarsete Aasia taimedega palju paremad, toimivamad ja mitu korda puhtamad. Õige turunduse korral võiks Eesti ravimtaimed tõusta kõrgesse hinda. Kõik Eesti taimed sobivad maailmaturule – küsimus on turunduses.

Eestis on juba praegu päris palju ravimtaimekasvatajaid, kellelt saadakse puhtaid, kodumaiseid taimi, mida haiguste ennetamiseks on vaja tarbida aasta ringi.

 

SOBIVUS MEIE ORGANISMILE

etsy.com/listing/721253592/medicinal-plants-prints-medicinal-herbs?fbclid=IwAR04geYd6MQ66fmscv4MuB2PWbBm6kYerxdPT5l2GbR33E-h5wkoVDzgDsU

Kodumaised taimed sobivad meie organismile kõige paremini. Miks?

Inimene on pidanud sööma sellest hetkest peale, kui ta siia planeedile ilmus. Oma ajaloo koidikul oli inimene korilane-raipesööja. Ta suutis seedida peaaegu kõike, mida kätte sai. Näiteks: juurikad, taimed, puuviljad, tõugud, teod, ussid, mesi, munad, hea õnne korral kala ja lõpnud loomad. Sellist “lauda” nautisid tuhanded põlvkonnad meie eellasi, kuni inimene õppis tuld tegema (umbes 40 000 eKr). Küpsetatud ja hiljem ka keedetud toit mõjutas teatud määral mao ja soolestiku talitlusi.

  • Umbes 1000 põlve tagasi hakkas liha osakaal ratsioonis suurenema.

  • 300-400 põlve tagasi tulid piim ja piimatooted. Sedagi vaid karjakasvatuse piirkondades.

  • Ligikaudu 200 põlve tagasi said alguse teraviljatooted.

  • 100 põlve tagasi muutusid jahutooted inimkonna põhitoiduseks ja 3-4 põlve tagasi tulid steriliseeritud, pastöriseeritud toidud.

Kõik see kinnistus kohapaikse inimese geneetikasse, mis puudutab ka seedimist, selle omapära. Selle muutmine uute taimedega kohanemise teel võtab samapalju aega.

Eestimaal elanud inimesed on tuhandeid aastaid söönud teatud toite. Alles viimased ca 100 aastat on lisandunud uusi asju, ja mitte vähe.

Näiteks Lõuna-Ameerikast pärit kartulit või tomatit, mis nüüdseks meie toidulaual harjumuseks on muutunud, ei saa siiski osad eestlased süüa, sest see tekitab neil seedehäireid.

Kartuli ilmumisega koos tekkis ka 2. tüübi diabeet. Teraviljade suurenenud tarvitamisega seoses on pankreas viimase 50 aastaga kasvanud 1,5 korda.

Keha on seega geneetiliselt kujunenud teatud toitude, teatud mikroobidega jne.

Esimesed mikroobid omandab vastsündinu ju emalt.

Võrreldes erinevate rahvuste (kes asuvad erinevates geograafilistes regioonides) normaalset mikrofloorat on selgunud, et erinevuste põhjused võivad olla mitte ainult geneetilised, vaid on tingitud ka toitumisest

Traditsioonilistel keeldudel on järelikult vägagi praktiline alus, sest meie rahvuslik magu lihtsalt ei saa harjumatu toiduga hakkama.

Seedimise eripärad annavad tunda mitte üksnes maailma mõõtmeis, vaid isegi eurooplaste seas. Ühtedele harjumuspärased toidukombinatsioonid võivad osutuda teistele vastumeelseks või isegi talumatuks. Seedimise eripärad annavad tunda mitte üksnes maailma mõõtmeis, vaid isegi eurooplaste seas.

Mõni asi jääb söömata mõni asi saab söödud, valu lööb makku ja võtab kõhu lahti ning pidu või reis on rikutud.

Nii ka võõraste ravimtaimedega. Mis sobib aasialasele, ei pruugi sobida meile, tekitades organismis erinevaid häireid. Kui näiteks kurkum on Indias tavaline, siis ei sobi see kindlasti mitte kõigile eestlastele. Vastavad uuringud praktiselt puuduvad. Seetõttu ei pruugi olla usaldatav see info, mis on saadud Aasiast toodud ravimiga kaasa. Sealsetel inimestel ei olegi ehk taimravimiga probleeme, mis ei tähenda, et meie inimeste jaoks samamoodi süütu toimega on.

Eelistada tasub omamaist toitu, sest süües seda, mis on kasvanud sinuga samas keskkonnas ja mida on harjunud sööma su esinevanemad, suudab ka organism seda paremini omastada. Lihtsad kodumaised taimed annavad sulle vajalikku jõudu ja tunned, kuidas eluenergia paneb sind liikuma ja tegutsema. ” /IRJE KARJUS, taimravitseja/

Kohalikust toorainest toit sobib selle piirkonna inimese organismile kõige paremini, aga mitte ainult otsese mõttes. Ökoloogiline jalajälg on kodumaiste toodete tarbimisel samuti väiksem: selle asemel et tooteid üle mere kõrgete transpordikuludega kohale tuua, kasvatame-toodame neid kohapeal.

 

ENERGEETILINE SOBIVUS

etsy.com/listing/721253592/medicinal-plants-prints-medicinal-herbs?fbclid=IwAR04geYd6MQ66fmscv4MuB2PWbBm6kYerxdPT5l2GbR33E-h5wkoVDzgDsU

ALBERT EINSTEIN, keda paljud on nimetanud eelmise sajandi suurimaks geeniuseks, on väitnud: „Kõik siin Universumis on energia. Seega kõik on loodud energiast kindlate mustrite ja süsteemide järgi.” Siit ka nimetus – energiamustrid.

Energiamustrid nagu arvutiprogrammid, mille tulemusena saab meid ümbritsev reaalsus oma väljenduse. Elu on meie mustrite peegeldus.

AILI PAJU, taimravitseja sõnul:

Energiamuster on fraktal. Fraktalit, keha ja hinge ühendab mitmetasandiline organiseeritud energiamuster.”

Kogu loodus on ümbritsetud energiamustritega. Kõigel looduses on oma võnkesagedus.

Igal puul, taimel ja loomal on oma energiamustrid, samuti inimestel.

Täpselt nagu inimese ümber on energiaväli, nii on ka Maal oma geoenergeetiline väli, nn. energiamuster.

Nii inimeste kehad kui ka Maa ise on ju tegelikult energia.

Inimesi ei seo piirkonnaga mitte ainult energeetiline taust ja tase vaid suisa füüsiline keha, mis on loodud nimetatud piirkonnast.

Meie maised kehad koos siin- ja teispoolsusega moodustavad ühtse suure terviku, mida võib nimetada ühisväljaks. Sünnikoha eripäral ja inimese olemusel on palju ühist /VILEN KÜNNAPU/

Kogu inimkonda puudutav info on ühises infoväljas astronoomilise täpsusega paika pandud. Sünnikoht on inimesega alati ühenduses ja võtab vastavalt oma energeetikale inimese elust osa. /VILJO VILJASOO/

Seega on sünnikoht energeetiliselt väga tähtis.

Nii sobivad energeetiliselt inimesele just need taimed, mis on kasvanud temaga samas kasvukeskkonnas, täpsemalt samas energiaväljas.

Eestis või selle läheduses kasvav taim on meie maa energeetilise mustriga ja sobib meie inimeste energeetilise mustriga.

Võõra maa energeetika ei ühildu, vähemalt mitte nii hästi.

Maa kiirgab ja jagab väge absoluutselt kõigile meist. Isegi kui see koht pole konkreetselt teadvustatud, asub see üsna kodu lähedal /EDDA PAUKSON/

Nii sobib meile ka kõige paremini vesi sellest allikast, mis on kodule kõige lähemal /Ille Lepasepp/

MERCEDES MERIMAA sõnul:

Öeldakse, et süüa tuleb neid taimi, mis kasvavad kuni 50 km kaugusel inimese elukohast.

Nõiataime võib kasvatada igaüks. Kui sa paned taime kasvama ja hoolitsed tema eest, annab taime endast parima, mis on selles kasvukohas võimalik.
Teatud võnkesagedusega energiamuster on omane kõigile elusrakkudele, nii inimestele, loomadele kui taimedele, kes saavad omavahel suhelda.
Inimene on eelkõige vaimne olend, tema hing valib tuleku füüsilisse maailma. Rääkides toidust – kus see on kasvanud ja kui hea see on -, peame silmas maist toitumist.

Aga tähtis on ka kosmiline toitumine: peame saama toidust kätte energiaväljad, jõu ja väe.”

Nüüd, kui enamik toitu pärineb supermarketitest, pole sööjal otsest seost selle maaga ega toidu kasvatajaga. Toiduainetööstus lisab sellele omakorda mittekvaliteetseid koostisosi ja säilitusaineid. Nii võib juhtuda, et toidust lähevad toitvad jõud üldse kaduma.”

 

LÕPETUSEKS…

etsy.com/listing/721253592/medicinal-plants-prints-medicinal-herbs?fbclid=IwAR04geYd6MQ66fmscv4MuB2PWbBm6kYerxdPT5l2GbR33E-h5wkoVDzgDsU

Jah, vägevaid raviomadustega taimi on igal pool, üle kogu maailma.

Aga iga inimese jaoks on siiski parimad need, mis kasvavad just tema enda ümbruses.

Mis on parim eestlasele:

Taim, mida tarvitame, võiks vähemalt kasvada meiega samas kliimavöötmes, parasvöötmes, või selle põhjapiiril.

Tore, kui meiega samas regioonis. Põhja-Euroopas.

Hea, kui kasvab Eestis, umbes 200 km raadiuses meie elukohast.

Suurepärane, kui 50 km raadiuses.

Väga hea, kui kasvab lausa meie enda koduõuel.

Kõige parem aga, kui taime, mida just sulle vaja on, kasvatad sa ise. Suhtled temaga, puudutad, räägid, mida sulle vaja on ja palud tema abi selles. Võid anda enda kohta talle täpset infot oma sülje abil.

Öeldakse koguni, et sulle vajalik taim tuleb ise sinu lähedusse kasvama.

TEADMISEKS…

Eestis ON võrdväärselt vägevaid taimi!

Valdav osa inimesi neid lihtsalt ei tea, sest massimeedias neid üldiselt ei mainitagi.

Otsigem nad ülesse ja kasutagem!

****

Kokku seadnud ja toimetanud Ingrid Soosaar.

Kasutatud allikaid:

https://lood.delfi.ee/annestiil/sisuturundus/esimesed-musta-passiku-teadusuuringud-tehti-juba-155-aastat-tagasi-tartu-ulikooli-teadlase-poolt?id=86455709

https://novaator.err.ee/542885/miks-soid-teise-maailmasoja-sojalendurid-palju-mustikaid

https://opleht.ee/2017/02/professor-ain-raal-motestab-looduslike-ravimiallikate-ja-tervise-seoseid/

“Farmaokognoosia”, AIN RAAL

http://www.ravimtaimeaed.ee/eestis-kasvavad-ravimtaimed-v%C3%A4lismaa-imetoodete-asemele

https://elu.ohtuleht.ee/607301/tervis-ja-monus-meel-kodumaistest-vaega-taimedest

http://empl.ee/sigrid-harjo-miks-eelistada-kodumaist/

https://maaelu.postimees.ee/6470672/eesti-ravimtaimed-on-aasia-omadest-mitu-korda-puhtamad

http://www.aabramihobulausujad.ee/web/?p=2101

http://kogujamees.blogspot.com/2013/06/kabinaare-ja-kolmanda-silma-meetod.html

https://www.postimees.ee/1451289/aili-paju-tutvustab-uudseid-eluseoseid

https://www.arengutee.com/mercedes-merimaa-lugu.html

https://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/akadeemia/mercedes-merimaa-vaega-toitudest?id=69699877

http://www.para-web.org/archive/index.php/thread-825-6.html

https://elu.ohtuleht.ee/547089/kas-koik-peavad-teadma-kus-asuvad-eestis-mustilise-energiaga-paigad

http://ehituskunst.ee/vilen-kunnapu-louis-kahn-ja-igavese-arhitektuuri-kujundid/

https://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/1_kultuuri_thendus_ja_inimkonna_toidulaua_kujunemine.html

https://www.youtube.com/watch?v=uu_YHlonhmo