Mikroobiteooria paljastamine. 1. osa – Kuidas allopaatia raha ja sunni abil ainuõigeks teaduslikuks meditsiiniks muudeti

https://holistichealz.wordpress.com/2019/08/16/naturopathy-vs-allopathy/

Kõige olulisem asi, mida praegu vaja on, on tõesti mõista praegu toimuva olemust, mineviku ning ajaloo kontekstis. Sest ajalugu kordub kogu aeg.

Kuidas juhtus nii, et meil läänemaailmas valitseb selline ametlik meditsiin nagu ta on, kõige selle kaasnevaga, kuni praegu maailmas toimuvani välja?

Siit artiklist saadud teave laseb õhku teie senise ettekujutuse sellest, mis toimub meditsiini valdkonnas, mis on pikka aega poliitikaga põimunud olnud ja mis rohkem kui 150 aastat on inimesi segadusse ajanud, moonutades tõelisi teadmisi selle kohta, milline on inimese ülesehitus ja millised on tema haiguste põhjused.

Inimestega manipuleerimisest, genotsiidist, sisendustest, pettustest, müütidest, hirmutamisest, kuritegudest ametliku meditsiini nimel jne.

Pärast lugemist avastate olemise uusi tähendusi, saate võimsa inforelva süsteemi vastu, mis tahab meid muuta zombi-lammasteks ja „lüpsta” meid, hirmutades meid lugudega viirustest, nakkustest ja lõpututest pandeemiatest.

“Me oleme jõudnud inimkonna finaalsirgele….”

*

Seletab arst-natoropaat, Katja Sugak:

SISSEJUHATUSEKS, PRAEGU MAAILMAS TOIMUVA TAUSTAL..

Kõige olulisem asi, mida praegu vaja on, on tõesti mõista praegu toimuva olemust, mineviku ning ajaloo kontekstis. Sest ajalugu kordub kogu aeg.

Inimestel, kes isegi väga palju mõistavad seda, mis puudutab loomulikku tervist, toetades enda säilitamist looduslike vahendite abil, puudub selline ajalooline kontekst.

Me oleme praegu osutunud olevat nii keerulises olukorras just seetõttu, et inimesi eksitatakse ja petetakse ka ajaloo tasandil. Seetõttu ei saa nad oma vigadest õppida. Seetõttu on lihtne neid sellisesse kriisi viia, sellisesse pettusesse, mida ei kinnita absoluutselt ükski teaduslik fakt. See tähendab, et need inimesed, kes on korraldanud selle, mida me täna näeme, välja arvatud propaganda, nende taga ei ole absoluutselt midagi, pole teadust, tõendeid, mitte midagi. Ja seda saab väga kergesti kontrollida. Absoluutselt igaüks saab seda kontrollida, kui mõistab ka seda ajaloolist konteksti.

MIKROOBIDE TEOORIAST JA ALLOPAATIAST

Ma usun, et me peame mõistma, millel kogu situatsioon on kasvanud – see koroonaviirus, inimeste õiguste ja vabaduste äravõtmine. Kõik see juhtus ainult seetõttu, et on olemas ravim, mis on kuulutanud end ametlikuks kogu maailmas, ja igas riigis on see ametlik ja kõik muud raviliigid lihtsalt täiendavad.

Ametlik meditsiin on nüüd allopaatia. Ja peamine postulaat, millel see põhineb, on mikroobide teooria.

Niisiis, me elame maailmas, kus ametlik meditsiin on allopaatia. Kui te tulete absoluutselt ükskõik millisesse haiglasse, kohtab teid seal arst – allopaat. Ja isegi kui me toome oma lemmikloomad veterinaararstile, on ta ka allopaatiline arst.

Mis on allopaatia ja kuidas erineb allopaatia kõigist teistest meditsiinitüüpidest, sellistest tüüpidest nagu naturopaatia, homöopaatia, Hiina traditsiooniline meditsiin, Ayurveda ja palju muud?

See on erinev selle poolest, et see on ehitatud sõjalisele mudelile ja selle sõjalise mudeli keskmes on haiguste tekkimise põhjusena välja toodud mikroobiteooria. Siin on sõna “teooria” väga oluline.

Mikroobide teooria põhimõte on see, et on mõned mikroorganismid, bakterid, seened ja viirused, mis meid ründavad, me ei kahtlusta midagi, aga nad põhjustavad meile haigusi.

Ja et me siis peame vabanema nendest mikroorganismidest erinevate kemikaalide, ainete abil, mis neid tõhusalt tapavad.

Ning et tervis justkui tähendab järelikult nende mikroorganismide ja nende jälgede puudumist meie kehas.

Lühidalt öeldes on allopaatiline põhimõte mürgitada ja tappa, neutraliseerida vaenlane, kelledeks on määratud bakterid, seened ja viirused. Lisaks mikroorganismidele peab allopaatia sõda ka sümptomitega, meie keha ilmingutega, sümptomite väljendusega. Sümptomite ilmnemise vastu kasutame ka keemiarelvi.

See tähendab, et allopaatia eeldab, et meie keha on nõrk ja me peame sellega pidevalt midagi tegema ja kasutama pidevalt relvi sümptomite vastu võitlemiseks. Ja kolmas asi, millega allopaatia võitleb – teiste inimestega, kellel on mõned sümptomid.

See tähendab, et me isoleerime need inimesed, paneme nad karantiini, kardame neid, pelgame üksteist.

On selge, et see mudel on täielikult ehitatud sõjale ja see on peamine, kuidas see erineb teistest meditsiiniliikidest.

Naturopaatia, homöopaatia, Ayurveda, traditsiooniline Hiina meditsiin ei ole ehitatud sõjale. Need on rajatud põhimõttele, et inimkeha on kõige võimsam ravitseja, mis võib olla.

Ja kõik sümptomid on vahendid, mida meie keha kasutab just selleks tervenemiseks. See tähendab, et sümptomite väljendumine on hea ja see on väga oluline. Ja mitte mingil juhul ei tohi nende väljendumise vastu võidelda.

Me peaksime ennast aitama ainult looduslike ja tõhusate vahenditega, selle asemel, et suruda alla elujõudu ja suruda maha sümptomeid, need vastupidi, soodustavad elujõudu ja aitavad meil seega sellest seisundist kiiremini välja tulla.

See tähendab, et alternatiivmeditsiin käsitleb haigusi detoksikatsioonina ja seega peame keha aitama, mitte võitlema.

(Allopaatia on nüüdseks tunginud ka seda tüüpi ravimitesse, kuid esialgu põhinesid need nendel põhimõtetel)

On väga oluline tõesti mõista, et neil ei ole mõistet “infektsioon”- haiguste edasikandumine. Seda tüüpi meditsiiniharud on tuhandeid aastaid vanad ja nad ei ole sellist nähtust märganud. Mitte sellepärast, et nad lollid on. Nad olid väga targad inimesed, nad mõtlesid õiges suunas.

Allopaatiline meditsiin sai võimule umbes 170 aastat tagasi. Tuleb välja, et lääne inimesed on Hiina meditsiini täiesti läbi kriipsutanud, st selle, kus ei ole seda mikroobide patogeenset teooriat. Hiina meditsiinis ja Ayurvedas ei ole mõistet “infektsioon”. Kui keha on toksiine täis, tahab ta toksiinidest vabaneda.

ALLOPAATIA AJALOOST

Kõik kaasaegsed inimesed on lapsepõlvest harjunud arvama, et see, kuidas meid allopaatiaga ravitakse, on inimkonna valik.

Et me valisime seda tüüpi meditsiini, sest me mõistsime katseeksituse kaudu, et see on parim, teaduslikult tõestatud meditsiin, ja seetõttu on õige, et see on ametlik ja kõik muud tüüpi meditsiinid parimal juhul vaid täiendavad.

Ja seda arvavad absoluutselt kõik. Ja nad isegi ei ürita kontrollida, kas see on tõesti nii?

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rockefellers.png

Nad ei ole huvitatud allopaatia ajaloost, millest nad ei taha rääkida, kuidas see tegelikult sai selleks, mis see on täna. Ja sellest on tõesti saanud meie ametlik meditsiinivorm üle kogu maailma.

See globaliseeris kõik meditsiinikoolid kogu maailmas ainult seetõttu, et 20. sajandi alguses investeeris John Davidson Rockefeller sellesse palju raha.

Kui ta poleks seda teinud, poleks allopaatia praegu meie ametlik, meie peamine meditsiin. See juhtus ainult sellepärast, et ta tahtis.

Ta sai sel ajal oma ettevõtte Standard Oil abiga nafta monopoli ja sai väga, väga rikkaks. Ta oli sel ajal esimene miljardär maailmas ja ta mõistis kohe, nähes allopaatia uut õpetust, kuidas seda saab kasutada.

Esiteks mõistis ta kohe, et seda saab kasutada võimu tugevdamiseks inimeste, elanikkonna üle, sest see võimaldab tal luua selliseid olukordi, kus me leiame end nüüd. Ja ta mõistis ka, et ta võib müüa nende naftasaadusi, sest siis mõistsid paljud farmaatsiaettevõtted, et nad võivad oma ravimeid oma keemiatoodetest valmistada.

Näiteks on olemas väga tuntud ettevõte “Buyer”. Varem, enne farmaatsia ajalugu oli see keemiliste värvide tootja ja esimesed antibiootikumid tulid keemilistest värvainetest. Kui Saksamaal uuriti baktereid, tuli neid fotografeerimiseks värvida. Ja täheldati, et bakterid olid pärsitud, et seetõttu võib neid värve kasutada antibiootikumidena. Esimesed antibiootikumid pärinevadki keemilistest värvainetest.

Ja siis hakati uurima muid asju, millest üldiselt sai antibiootikume ja ravimeid sünteesida, sest see oli huvitav ja neid sai patenteerida.

Aga looduslikke tooteid ei saanud patenteerida, miljonäriks oli võimatu saada. Niisiis selgus, et naftast ja naftatoodetest saab sünteesida palju erinevaid ravimeid. Nad teevad seda ikka veel. See tähendab, et farmaatsiatööstus sõltub väga palju naftatoodetest. On lausa muret väljendatud, et mis juhtub farmaatsiatööstusega siis, kui näiteks nafta otsa saab.

Kuid Rockefelleri jaoks oli see väga suur takistus, et allopaatia ei olnud Ameerika Ühendriikides populaarne, seda kardeti, sest nad nägid, et see tappis inimesi.

Mis on allopaatia, on sisuliselt kolmnurk: ravimid – kiirgus – operatsioonid. Operatsioone kasutatakse sageli siis, kui neid võib mitte kasutada, kuid saab kasutada ennetamist.

Kaasaegses onkoloogias peetakse ravi edukaks, kui inimene suri selle ravi tagajärgede tõttu, kuid ilma kasvajata.

19. sajandi inimesed kartsid allopaatiat, nad eelistasid tinktuure, eelistatud maitsetaimi, kiropraktikat, osteopaatiat, homöopaatiat (seal oli palju homöopaatilisi haiglaid).

Rockefeller nägi kõike. Ja ta mõistis, et see kõik tuleb hävitada. See tähendab, et tal tuleb hävitada kõik konkurendid, sest vastasel juhul pole tal mingit võimalust. Ja ta palkas agendi. See on väga huvitav, et tema nimi oli Frederick Gates (ma otsin suhet Bill Gatesiga). Rockefeller andis talle kõigi oma heategevuslike sihtasutuste juhi tiitli. Ja muidugi selgus, et kõik need heategevuslikud sihtasutused olid tegelikult spetsiaalselt loodud Rockefelleri võimu tugevdamiseks, samuti inimesed, kes seisid tema taga. Frederick Gates oli väga tark mees ja ta hakkas mõtlema, kuidas luua Rockefellerile plaan domineerida kõigis meditsiini- ja meditsiinikoolides Ameerika Ühendriikides, et suruda allopaatia sinna ja eemaldada alternatiivmeditsiin. Selleks soovitas ta kõigepealt luua “Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituut” ja seejärel ühendada Carnegie perekonnaga. Need on ka väga rikkad inimesed, nad said terase arvelt rikkaks. Nad ühendasid oma fondid ja palkasid teise mehe nimega Abraham Flexner, kelle vend Simon Flexner nimetati juhuslikult Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudi juhiks. e. kõik olid omavahel seotud. Abraham Flexnerile anti ülesanne reisida mööda Ameerikat, käia meditsiinikoolides, otsida seal probleeme ja seejärel teha aruanne selle kohta, milliseid probleeme ta kaasaegses meditsiinis näeb.

Flexner naasis paar kuud hiljem raportiga, millega Rockefeller muidugi väga rahul oli. Ta ütles, et Ameerikas on liiga palju meditsiinikoole, liiga palju arste ja pole organisatsiooni, mis oleks kõige tähtsam ja ripuks kõigi nende koolide kohal ja kontrolliks kõiki haiglaid ja arste. Ta ütles: “See kõik läheb vastuollu sinu plaanidega, nii et kõik peab muutuma.” Flexneri arvates oli vaja teha meditsiiniharidus nii kalliks, nii elitaarseks ja pikaleveninuks, see tähendab väga pikaks, et enamikul õpilastel oleks keelatud isegi meditsiinikarjäärile mõelda. Varem ei olnud meditsiiniline haridus liiga raske, see tähendab, et kõik oli oluline ja selge, tarbetut meeldejätmist ei olnud, oli ainult kõige asjakohasem ja koolitus ei olnud liiga kallis. Põhimõtteliselt võis iga inimene saada sellist haridust, kui ta tahab. Aga siis see muutus. Inimene pidi kõigepealt õppima 4 aastat bakalaureuseõppes ja veel 4 aastat meditsiinikoolis.

Väga keerulised nõuded kehtestati ka meditsiinikoolidele, sest nüüd peavad neil olema väga kallid raadiolaborid ja -seadmed, mida paljud koolid ei saanud endale lubada ega lootnud. Nad tegelesid loodusmeditsiiniga ja nad ei vajanud kõiki neid laboreid.

Kui Flexneri nõudmised jõustusid, langes meditsiinikoolide arv dramaatiliselt. Esimese maailmasõja lõpuks oli meditsiinikoolide arv langenud 650-lt 50-le, st paari aasta jooksul sõna otseses mõttes. Lõpetajate arv vähenes 7500-lt 2500-le. Ja milleni see viis? Nende piirangute kehtestamine on teinud meditsiinihariduse kättesaadavaks ainult väikesele rühmale eliitperedest pärit inimestele.

Ja seda väikest rühma hakkasid rangelt kontrollima teatud organisatsioonid, näiteks Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon, mis ilmus nendel aastatel, mille lõi sama Rockefeller, kes hakkas väljastama akrediteeringuid ja litsentse.

Nad andsid need ainult meditsiinikoolidele, mis valisid allopaatilise õppekava. Ja nad ei andnud neid neile, kes pakkusid loomulikku naturopaatiat, homöopaatiat.

Järgmine asi, mida Rockefeller tegi, oli lobitöö USA poliitikutele, kes kirjutasid seadusi, mis muutsid igasugused ravimid peale allopaatia ebaseaduslikuks. See oli siis väga raske. Kõik arstid, kes sellist ravimit praktiseerisid, said teravateks kurjategijateks, tuhanded visati vanglasse ja tuhanded jäid ilma elatusvahenditeta. See tähendab, et nad lihtsalt hävitasid kõik, mida suutsid – kõik haiglad, kõik arstid.

Sel moel muutus Ameerika Ühendriikide meditsiin standardiseerituks. St kõik arstid saavad sama hariduse ja järk-järgult on see läinud kogu maailmale. See tähendab, et igas maailma riigis saavad arstid sama haridust – Venemaal, Nõukogude Liidus, Ameerikas, Prantsusmaal ja nii edasi. See on sama täiesti standardiseeritud haridus, globaliseerunud kogu maailmas samamoodi.

Niisiis, inimesed hakkasid praktiseerima ainult ühte tüüpi ravimeid ja nad ei saanud kasutada looduslikke abinõusid, mis on väga oluline, sest nad said kasutada ainult neid abinõusid, mis olid heaks kiidetud Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni poolt, ja need olid ainult patenteeritud sünteetilised ravimid, mis pidid saama selle assotsiatsiooni heakskiidu.

Selle heakskiidu saamiseks piisas ainult maksmisest, st ei pidanud tegema ühtegi uuringut. Nad tegelesid ravimite tootjate pideva väljapressimisega, mis pani neid ennastki nördima. Sest kuidas nad said turule tuua ükskõik mida ja neid ei huvitanud, kas inimesed surid selle tõttu või mitte. Seal olid reaalselt sellised kurjategijad. Farmaatsiatootjal oli selle ühinguga palju kohtuid.

Huvitav on see, et selle Meditsiiniassotsiatsiooni eesotsas oli mees nimega George Siemens, kellel ei olnud üldse meditsiinilist haridust, ta oli meditsiinist kaugel, ta oli lihtsalt ajakirjanik. Ta oli Ameerika Arstide Liidu eesotsas ja lisaks sellele, et ta tegeles väljapressimisega (ma ütlen teile seda, et te mõistaksite, mis inimesed seisid kõige selle eesotsas), ta on tuntud selle poolest, et tema naine kaebas ta kohtusse kohutava psühholoogilise väärkohtlemise eest, mida ta tema vastu toime pani. See lugu tabas Ameerika ühiskonda nii, et selle põhjal tehti isegi film, mis oli Ameerikas väga populaarne. See mees seisis Ameerika Arstide Liidu eesotsas, andis litsentse ja akrediteeris koole ja ka preparaate. Aga tal polnud meditsiinilist haridust.

Sellest ajast alates, kui kõik teist tüüpi meditsiinid on muutunud ebaseaduslikuks, parimal juhul täiendavaks, kasvasid haigused elanikkonnas 10%-lt 95%-le. Kaasaegne meditsiin – allopaatia, seisab 3.-ndal kohal südamehaiguste ja vähi järel suremuse poolest. St tapjana on see kolmandal kohal. Kuid vähk ja südame-veresoonkonna haigused on tingitud samuti tema süüst, nii saab selle esikohale seada. Kuid on olemas ametlik arv, et allopaatiline meditsiin on tapjana kolmandal kohal. Selle me lõpuks tulemuseks saimegi.

Kas mõistsite, et see ei olnud inimkonna valik, see ei olnud katse- ja eksimisviis?

See on teatud inimeste soov ja energia, kes on oma eesmärgi teostanud.

LÕPETUSEKS

Meid, „vana kooli” ravitsejaid, on ajaloost välja visatud, kõigist õpikutest, kogu vana meditsiinikirjandus on põletatud sõna otseses mõttes.

Meile on pähe taotud, et homöopaatia ja naturopaatia – see on igasugune jama, mis ei tööta ja mis tegeleb ainult mingi jamaga. Et toit ei ole oluline, toitumine ei ole üldse oluline. Üldiselt meie aju loputati läbi täielikult 100 aastat tagasi.

Me elame selle ajuga, teadmata, kust jalad kasvavad.

See, mis toimub praegu, saab õpikutes kindlasti täiesti erinevalt esitatud. See esitatakse nii nagu seda edastatakse praegu teleriekraanidelt.

Ja nüüd on meil lihtsalt ajalooline võimalus sellest kõigest aru saada.

Kogu oma elu naturopaatiaga ja Hiina meditsiiniga tegelenud inimesed hävitati. See oli tõeline genotsiid, mille eesmärk oli juurutada ametlikku meditsiini. Lihtsalt teadvustage, kuidas see kõik juhtus!

Me elame praegu läbi sarnaseid asju. Arstina ei saa isegi oma mõtteid öelda.

Miks on kõige raskem selles teemas veenda arste? Nad on kurdid, pimedad ja nad ei taha sisse lasta tilgakesti sellist infot, et vaktsiin on surm, et antibiootikumid on surm.

Esimene antibiootikum oli penitsiliin, mis töötas selle põhimõtte järgi nagu kaasaegsed, kuid ravimitena ilmusid need värvainete baasil.

Paljudel asjadel on antibiootikumiomadused. Paljud asjad nagu näiteks elavhõbe, mida kasutati aktiivselt, arseen antibiootikumidena, nad töötasid.

Miks oli varem eluiga lühem?

Me peame arvestama ajaperioodiga, millest me räägime.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ei olnud see madalam. Paljud haigused läksid ära. Inimesed hakkasid paremini sööma, elama puhtamalt.

Aga enne seda ei olnud väga paljudel inimestel juurdepääsu toidule, paljud inimesed sõid väga halvasti. Oli ka palju stressirohkeid olukordi orjuse, laste kohutava kohtlemise tõttu. Seda küsimust on vaja uurida. Laste peale vaadati üldse teistmoodi. See muidugi loob suremust. Neil oli ka väga suur toitainete puudus, kvaliteetse toitumise puudumine.

Kui teie kehas on ressursse, vabanete toksilisusest kiiremini, aga kui olete alatoidetud, nagu Aafrika inimesed, siis ei ole teil neid ressursse. Seetõttu on suremus muidugi suurem.

Aga kui me elasime sel ajal ja meil oli toitumisega kõik korras ja me ei puutunud kokku ravimitega ega stressiga, siis elanuksime kaua.

Jah, meile on sisendatud, et inimesed ei elanud siis palju. See ei ole tõsi. On palju tõendeid, arheoloogilisi tõendeid, sealhulgas seda, et inimesed elasid üle 100-150 aasta.

Kaasaegses meditsiinis on palju eeliseid – hambaravi, operatsioonid.

Aga jällegi, kui inimene sööb õigesti, kui tal on puuvilju, köögivilju, marju, siis on tal vähem probleeme hammaste, juustega, nagu siis ka oli.

Kui teil on peas selline selge pilt, siis te ei ela sellistes müütides (a`la 30-aastane naine on juba mutt) ega ei reageeri niimoodi nagu meilt oodatakse. Kuid pidage meeles skorbuuti, C-vitamiini puudumist. Paljudel inimestel lihtsalt ei olnud juurdepääsu kvaliteetsele toidule.

Kõik need raamatud ja filmid, mis näitavad, et mingid rumalad arstid ei tee muud, kui lasevad ainult aadrit. See on lihtsalt kontekstist välja võetud asjad, mida meile konkreetselt on sisendatud.

Pluss muidugi ebasanitaarsed tingimused. Ei olnud jooksvaid torusid, see oli suremus.

Jah, 19. sajandil oli Euroopas koolera, inimesed olid suremas. Arstid püüdsid selles süüdistada ühte bakterit, nad jahtisid seda bakterit.

Aga tegelikult, nagu professor Max von Peterhofer (?) tõestas… (PS! Ta asutas esimese hügieeniinstituudi Euroopas, Münchenis.) Ta soovitas ametivõimudel vabaneda kõigist neist mädanenud kaevudest. See ei olnud ühe bakteri haigus, vaid põhjuseks oli see, et inimesed jõid räpastest, osküdante täis kaevudest ja see põhjustas mürgituse. Kooleral on kõik mürgistuse sümptomid – palavik, oksendamine, külmavärinad. Max von Peterhofer soovitas, et võimud viiksid läbi puhta klooriveega veetoru. Nii vabanes Austriast ja Saksamaalt täielikult koolerast. Viini linn, kui see kõik algas, muutus vaid paari nädala pärast haigustest tabatud linnast tervist täis linnaks.

Kui meil on sellised momendid, sellised põhjused, siis muidugi võib esineda suremus, laste suremus, sest nad on sellele vastuvõtlikud.

Võib küsida, et kui nad meid kõiki tapavad, siis milleks neil seda vaja on?

Ei, nad tahavad jätta teatud arvu inimesi. ÜRO plaanides on kirjas ideid, et kaks miljardit on ideaalne. USAs on kivist „käsulaud” – monument, mis ütleb, et maailma elanikkond peaks olema 500 000 000. Nad tahavad elanikkonda vähendada, sest rohkem inimesi on raskem hallata.

On üks huvitav saade rahvastikuprobleemist. Seal selgitatakse kõike. Kui elanikkond kasvab, siis hakkab elu arenema, ilmuvad uuendused. Mida rohkem meid on, seda parem, tegelikult.

Idee sellest, et meid ootab nälg, see kõik on vale, see on andmetega manipuleerimine.

Ning globaalset soojenemist ka ei ole.

Mida rohkem meid on, seda tugevam on inimkond.

Aga kulisside taga on maffia. Nad said sinna kuritegude arvelt, inimeste allasurumise ja pettuste abil.

Kui meid on palju, on see neile ohtlik. Kui meid on palju, on alati andekaid inimesi, juhte, revolutsionääre, kes suudavad ajaloo kulgu muuta.

Neid kurjategijaid on tegelikult lihtne oma kohalt lahti kangutada.

Seda saab teha, kui inimesed tõe teada saavad. Ja lihtsalt lõpetavad nendega kaasa töötamise, kui nad korraldavad pandeemiaid ja kriise.

(järgneb)

***

Tõlkinud Ingrid Soosaar.

Tarbijaühiskond. Üks tõsiselt kaine nägemus olukorrast riigis

https://www.stefanozattera.it/gallery/oils/apocalypse_days.html

Mõttemõlgutus…

Paljude kaasaegsetega suheldes tegin huvitava tähelepaneku:

valdav enamus meie kodanikest lootis ja loodab Eestile helget tulevikku. Kuid kunstlikult moodustunud ideede ja suurte valede levimise tõttu seostavad nad oma unistused tarbijaühiskonna ehitamisega Lääne mudelile. Ükski kodanik isegi ei mõtle asjaolule, et sellise elustruktuuri ilusa ümbrise taga on salakavalad globalistide plaanid ja vale suhtumine ellu.

Pärast Lääne ja kaasaegsete kodumaiste teabetoodetega tutvumist otsustasid inimesed, et tõeline õnn seisneb pöördumatus tarbimises. Ja inimese jaoks ei ole lihtsalt muud õnne. Kuid nüüd vaid rumal ei näe, et meid kõiki peteti palju aastaid. Meie esivanemad, kes ehitasid järeltulijatele helge tuleviku suurte saavutuste ja suurte ohverdustega, olid tegelikult julma süsteemi orjad. Enda ARVATES OLEME vabad isikud.

Niinimetatud vabadele isikutele ei tule isegi pähe, et ideaalne tarbija on ideaalne ori. Veelgi enam, ori ei ole teadlik oma ahelatest. Tarbijaühiskond on ühiskond, mis ei ole võimeline reaalseks arenguks, sest see koosneb inimestest, kes ei võitle kunagi sotsiaalse õigluse eest. vaid üksnes kasumi eest. Sellises ühiskonnas lakkab inimene olemast inimene – ta muutub ainult väikeseks mutriks tohutus turu käibemehhanismis, mis põhineb halvimatel inimeste omadustel, täielikul pettusel ja ärakasutamisel.

Meie rahva eluviis, meie traditsioonid, ajalooline kogemus on vastu häbitusele, mis õitsevad kapitali vallutatud riikides.

Mida on tehtud, et “harida” tervet põlvkonda mõtlematuid tarbijaid? Kõigepealt oli vaja hävitada rahva kultuur. Tõeline kõrgklassi kirjandus asendati vulgaarsuste lugemisega või hakati suurteoseid tõlgendama sobivaks tarbijaühiskonna mentaliteedile ja propagandale. Nii juhtuski, et filmis „Tõde ja Õigus” sai töökast ja tõde otsivast Andresest negatiivne tegelane. Et võõrutada noori lugemisest oli parem panna neid vihkama. Lõppude lõpuks ei õpi mittelugev inimene kunagi hindama emakeelt – see on unikaalse võimsa kultuuri peamine alus, eelmiste põlvkondade tarkuse ladu. Inglise keele vohamine kõikjal , show-äri ja postmodernismi perverssused – kõik see on vaimse inimese asendanud tarbijahulluga.

Koolid pole enam teaduse templid, need on muudetud karjeristide ja tarbijate loomise kohaks, kus isemõtlemine ja tõde on tagaplaanil. Kool ei kujunda lastes õiget maailmavaadet, seal nad külvavad kaost ja hirmu elu ees ühe eesmärgiga – vältida tugevdatud terviklike intelligentsete isiksuste kujunemist.

Maskikandjate hordid näitavad, et kool on “head” tööd teinud ja isemõtlemisvõime alla surunud.

Noori kujundavad nüüd rumalad seeriad, jutusaated, arvutimängud. Mõelge sellele, sest kui inimesed on üles kasvanud kohustuste puudumise õhkkonnas, ongi nad vaid tarbijad.

Kuid kultuuri hävitamisest ei piisa tarbijaühiskonna moodustamiseks. On vaja ärgata inimelu pahedele – ahnusele, vihale kõige väärastunumates vormides. Meedia vallandab inimestele luksuse, jõudeelu, julmuse ja propagandavood. Perekondlikud väärtused, meeste ja naiste kõrged moraalistandardid naeruvääristatakse ja kukutatakse kui valed. Inimväärse elu alus variseb kokku ja inimesed upuvad amoraalsuse prügikasti.

Infantilism, enesetapud, abort, perekonna kokkuvarisemine on kaetud lugudega valikuvabadusest ja südametunnistuse vabadusest.

Need loomingulised jõud, mida inimene võiks kulutada tõeliste väärtuste loomisele, kulutatakse asjadele, mille omamine ei ole mõistlik. Inimesed üritavad oma teadmatuse tõttu muutuda kapitali teenriteks.

Kõikvõimsa meedia abil viiakse masside struktureerimata haldamine läbi märkamatult, pannes avalikkuse teadvusesse müüte alkoholi, tubaka ja muude ravimite kasutamise lubatavuse kohta. Erootiliste naudingute ja illusoorse narkootilise õndsuse kultus on noortele peale surutud.

Tarbijaühiskonna edukas ülesehitamine ei tähenda

võitu, vaid purustavat lüüasaamist. Ja kui Eesti kodanikud unistavad enda ja oma laste helgest tulevikust, on oluline, et nad mõistaksid, et tarbimine on tee tühjusesse.

Inimesed peaksid võitlema kultuuri ja hariduse säilitamise, ajaloo austamise, seisma moraali eest kõigis selle ilmingutes. Ainult siis on võimalus kaitsta sotsiaalset õiglust ja saavutada ühiskonna tõeline õitseng.”

***

PS! Tänud, Mati Kivi (FB), kirjutise eest.

Aususe surm

Ükski tsivilisatsioon ei talu pidevat ootust ebaausa suhtluse suhtes, ilma et ta laguneks vastastikuse usalduse puuduse tõttu.

https://cutewallpaper.org/21/honesty/view-page-21.html

Artikkel:

  • aususe devalveerumisest ehk mandumisest,
  • aususe kadumise põhjustest (kasvatuses ja noorte haridusteel),
  • ohust demokraatiale ja ühiskonna säilimisele tulevikus.

Märkus:

Alljärgnev essee pärineb Hooveri institutsiooni vaba ühiskonna voorusi käsitleva töörühma väljaandest „Ohustatud voorused”.

Teemat käsitleb William Damon, Stanfordi ülikooli professor, üks maailma juhtivamaid inimarengu uurijaid…

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Akadeemik Lippmaa selgitab, miks jutt globaalsest soojenemisest jama on

Kliima praegu mitte ei soojene, vaid jaheneb.

Inimeste poolt õhku paisatud süsinikdioksiid avaldab sellele protsessile üksnes tühist mõju, väitis akadeemik Endel Lippmaa juba 2008. aastal, Ostke rahumeeli suur maastur!”

PEENIKE VÄRK: Akadeemik Endel Lippmaa hinnangul on kliima muutumise mehhanismid niivõrd keerulised, et neist ei saa õigesti aru isegi keskmine meteoroloog. “Aga selle peale poliitikud mängivadki! Krabamine raha järele muutub veelgi aktiivsemaks. See komplitseerib asju tugevasti.”

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/79466280/endel-lippmaa-ja-tema-dokumendid

Kes oli Endel Lippmaa?

– akadeemik, professor (keemiline füüsika ja füüsikaline keemia),

– füüsika-matemaatikadoktor,

– Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) Füüsika ja Astronoomia Osakonna juhataja,

– ETA Energeetikanõukogu esimees,

– Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) rajaja,

– Teadusnõukogu esimees,

– KBFI keemilise füüsika laboratooriumi juhataja,

– mitme ülikooli audoktor.

– Analüütilise Spektromeetria Tippkeskuse juhataja,

– jpm.

*

Akadeemik Endel Lippmaa koogutab oma Nõmme kodus arvuti taga, pea kammitud, helepruun fliis seljas ja kingad jalas. (Lippmaadel on väga uhke parkett.)

Ta surub nina peaaegu vastu ekraani ja vuristab õhinal inglisekeelseid erialaseid termineid. “Ahhaa, vaadake nüüd. Siin ongi. Holographic image…”

Akadeemik tonksab pastakaga monitori vasakusse serva. Sinna on modelleeritud suur kollane kera. Päike.

“…No sunspots. Päikeselaike pole, ainsatki!” Lippmaa on entusiasm ise. “Ja nüüd teile solar wind…”

Päikesetuul. Hiljutisel energiajulgeolekualasel ümarlaual rääkis Lippmaa, kuidas päikesetuul on absoluutselt kõige olulisem kliimat kujundav tegur. Ja kuidas kliima hoopis jaheneb, mitte ei soojene, nagu üldiselt arvatakse.

Siiski, hetkel on päikesetuul normis.

Üldiselt käitub päike praegu väga passiivselt!” hõikab Lippmaa nüüd juba elutoast, läbi ukseava. “Ei hoia ära kosmilisi kiiri. Ta on sisuliselt ennast välja lülitanud!”

Elutoa helehallile nurgadiivanile on Lippmaa vestluse tarvis valmis pannud portsu pabereid. Graafikud oma väidete tõestamiseks.

Te hoiate niimoodi interneti kaudu iga päev päikesel silma peal?

Noh, see on ju jooksvalt onlainis jälgitav. Vaatan ikka. Muide, praegu lugesin Ameerika seadusandlust ja leidsin, et nad on prohvetid ja simulandid nagu alati.

Miks?

No palun väga. Seada sisse suur carbon cap and trade, et süsinikku kokku hoida – ja siis maksta see kinni kompensatsiooni 700 miljardist. Ahhaa! Kuidas seda tuleks nimetada?

Hiljutisel energiajulgeolekuteemalisel ümarlaual rääkisite, kuidas asjamehed Valitsustevahelisest Kliimamuutuste Paneelist (IPCC) manipuleerivad kliimaalase teabega.

Aga loomulikult!

Vaadake näiteks siia. Süsinikdioksiid. (Lippmaa haarab diivanilt ühe paberitest. Selle on produtseerinud NOAA – tähtis Ühendriikide ametiasutus.)

Hiljuti juhtus nii, et kliimasoojenemise teooriate isa ja Valitsustevahelise Paneeli initsiaator James Hansen polnud kohal ja mõõtmised Mauna Loa observatooriumis pandi ausalt kirja. No nii, mida näitas graafik? CO2 tase atmosfääris hakkas langema, mitte tõusma!

Muidugi, see langus korrigeeriti kohe jälle tõusuks – mitteametliku põhjendusega, et serveris oli hard disk crash, andmed kadusid ja need tuli möödunud aasta sama perioodi numbritest uuesti tuletada.

Aga kas nii tähtsal asutusel siis ei olegi mirror-disk’e? Seda küsiti ka ühes blogis. Ja mina kahtlustan neid alati võltsimises.

Kuidas inimese õhku paisatud CO2 üldse kliimat mõjutab?

Ahhaa, näete, nüüd see. (Lippmaa võtab järgmise graafiku.) On üks konstant, millest ei taheta eriti rääkida. Süsiniku kulu ühe maakera elaniku kohta on püsinud muutumatuna alates 1975. aastast. 1,2 tonni. Näete?

Ükskõik, kas me räägime pisikesest tüdrukust kusagil Aafrikas või Al Gore’ist, kellel on San Franciscos kaks elektriküttega ujumisbasseini ja üks reaktiivlennuk ja üüratu elektriarve. Süsinikku emiteerivad nad aasta jooksul keskeltläbi ikkagi ühepalju!

Millega seda konstanti põhjendada? Tundub vastuoluline, kui kuulata kas või jutte läänemaailma autostumisest.

Mõelge Kesk-Aafrika peale. Seal ju ei ole korralikke küttesüsteeme, kõik on nii primitiivne ja raiskav. Süüa tehakse lõkke peal ja põletatakse alet. Noh, siis mets võtab tuld – aga mingit päästeametit, kes selle ära kustutaks, neil ju ei ole!

Sellepärast pärineb umbes veerand õhku jõudvast süsinikdioksiidist metsatulekahjudest Kesk-Aafrikas ja ka ekvatoriaalses Aasias, kus metsa sihiliku süütamisega tehakse ruumi biokütuste kasvatamiseks.

Läänemaailm oma autodega ei tule siin ligilähedalegi!

Nüüd: kuidas CO2 kliimat mõjutab? (Lippmaa teeb kätega sellise liigutuse, nagu püüaks ta rahustada tigedat koera.) Muidugi, kasvuhoonegaasid on nagu tekk ümber magava mehe – ilma nendeta oleks maakera elukõlbmatu jääpall. Aga süsinikdioksiid moodustab kasvuhoonegaasidest ainult viis protsenti! Ta on üsnagi tähtsusetu.

Kõige olulisem kasvuhoonegaas on hoopis veeaur.

Kyoto protokollis selle kohta küll mingit märget ei leidu.

Ei, vaadake, New Yorgi lepingus – mis on Kyoto protokolli aluseks – on see kõik kirjas. Kyoto protokoll lihtsalt muutis kasvuhoonegaaside definitsiooni.

Aga mida me sellest järeldada saame? Protokoll, mis muudab lepingu põhisisu, on ju allakirjutamise hetkest kehtetu!

Lippmaad on huvitav vaadata. Ta istub diivanil piinliku korrektsusega, püksid viigitud ja põlved kokku surutud, ning laob järjepanu ette eri diagramme. Kui tarvilikku kõverat esimese hooga käepärast ei ole, kepsleb akadeemik korraks töötuppa ja tuleb tagasi, mastaapne värviliste järjehoidjatega kiirköitja näpus. “Ma leian, et ajaleht ei tohi ajada jama,” räägib Lippmaa. “Nii et võtame siin jutuks ikka korrektsed alused!”

Paberite servale on kirjutatud NOAA või NSIDC või CDIAC või siis IPCC, kõik suured ametlikud organisatsioonid.

Diagrammide abiga selgub, kuidas:

1. Maa keskmine temperatuur on aastast 1700 kogu aeg ühtlaselt tõusnud – ja seda viimasel viiekümnel aastal kahekordistunud rahvaarvu kiuste.

2. Samas atmosfääri kõige alumine kiht hoopiski jaheneb. Päikese passiivsuse tõttu jõuab Maa õhustikku rohkem kosmilist kiirgust, mis tekitab nn jahutavaid pilvi. Need omakorda peegeldavad päikese soojust maailmaruumi tagasi.

3. Langemas on ka ookeani pinnatemperatuur, mille tõttu Al Gore’i käsilased näitavad vastavat diagrammi ainult aastani 2003.

4. Kõiki neid protsesse koordineerib Maa tiirlemine elliptilisel orbiidil: kord Päikesele lähemal, siis jälle kaugemal. Teiseks mängib rolli Päikese tsükliline aktiivsus, millest annavad märku päikeselaigud või nende puudumine.

“Noh!” Lippmaa tõstab võidukalt helinivood. “Kus teil siin on see globaalne soojenemine? Kõige puhtam jama!”

Aga maakera keskmine temperatuur ju tõuseb?

“Jah, väike tõus on normaalne, sest me väljume praegu viimasest jääajast. Aga üle 20 000 aasta see ei kesta. Uus jääaeg tuleb niikuinii – ja inimesed, ahvid või valaskalad ei mõjuta seda tulekut mitte kuidagi!”

Siiski, kliimamuutustest räägitakse kui väga keerulisest protsessist suure hulga faktoritega. Miks teie oma teoorias Päikese teistest nii palju olulisemaks tõstate?

Kõigepealt, see ei ole minu teooria. Ma lihtsalt vahendan parimaid objektiivseid andmeid, mis on praegu saada.

Aga Päike – ega ma ei peagi teda kuhugi tõstma. Kui Päike kaoks, siis poleks ju mitte mingit soojenemist. Maakera ainult jahtuks. Kogu võim lihtsalt ongi Päikese käes!

(Lippmaa muutub kergelt irooniliseks. Tal on lõbus.) Või te mõtlete, et teie saate ka midagi teha? Hah-hah-hah! No palun – tõstke Maa keskmist temperatuuri 0,01 kraadi võrra. Milline on teie tegevusplaan?

Noh, kui uskuda, et freoonid kasvatavad osooniauku, siis siin oleks üks võimalus.

(Lippmaa tüdineb.)

Esiteks: osooniauke ei tekita ainult freoonid.

Saja kilomeetri kõrgusel pooluste kohal on tohutu orkaan – läbimõõt mitu tuhat miili, temperatuur sada kraadi alla nulli. See määrab kogu stratosfääri keemia, sealhulgas osooniaukude kujunemise.

Ja teiseks ei mõjuta osooniaugud kliimat. Nende tõttu tugevneb ultraviolettkiirgus, mille energiavoog on tähtsusetult väike – nad mõjutavad teil ainult nahavähki! Soojust kannab ikkagi päikesetuul, mis hoiab eemal kosmilisi kiiri.

Aga hunnik tuumapomme? Need küll hävitaksid inimkonna, aga võib-olla mõjutaksid ka kliimat.

Teate! Vist tänavu aasta algul toimus Päikesel tavalisest natuke suurem plahvatus, mille energia võrdus saja miljardi vesinikpommiga.

Aga maapinnal ei märganud seda peale astronoomide mitte keegi. Ja kui sada miljardit vesinikpommi ei suuda kliimat märgatavalt muuta, siis mis inimmõjust me siin räägime?

Lippmaa läheb uuesti teise tuppa ja sehkendab arvutiga. “Kuulge. Tulge nüüd siia!” hõikab ta. “Vaadake, ma panin pildi peale. Et teil suurusehullustus üle läheks.”

Ekraanil on joonis, kus asuvad kõrvuti Maa ja Päike.

“Näete. Selle kribula peal te elate.” Kribul tähendab Maad. “Ja vaadake nüüd – mis te mõtlete, et sihuke kribul tähendab midagi selle tulise koletise jaoks? Et ta määrab, kuidas selle käsi käib?!”

Tõesti, koletis – Päike – on nii suur, et Maa peaks tema käekäigu määramiseks olema tähelepanuväärselt hea enesekehtestaja.

“No näete! Nii et inimene võib küll muuta lokaalset temperatuuri,” seletab Lippmaa. “Panna küdema kamina või ahju. Aga globaalset temperatuuri – no way. Selleks oleks meil vaja mingit totaalset teadmiste suurenemist. Praegu inimese kasutuses olevad energiad on niivõrd tühised. Tuumaenergiast siin ei piisa.”

Aga kui muutub mõistetavaks vaakumienergia, mida Lippmaa CERNis uurib?

“Ma kardan, et sellisel juhul neid teadmisi ei tohikski avaldada. Inimkond ei ole selleks valmis. Meil ei jätku mõistust.”

Kui hästi teadlased praegu üldse Päikest tunnevad?

Noh, satelliidid, millega mõõtmisi teostatakse, on juba äärmiselt täpsed.

Aga vaadake – me ei saa ikkagi minna Päikese sisse uurima, mis seal toimub. Ega ju? Nii et me võime küll internetist vaadata päikeseplekke. Aga seda, mis mehhanismid neid genereerivad, me täpselt ei tea.

Ja järelikult ei saa päris üksikasjalikult teada ka seda, kuidas kujuneb Maa kliima.

Ja sellepärast käibki kliimamuutuste asjus selline kemplemine? Sõltumatud teadlased räägivad üht, Valitsustevaheline Paneel hoopis muud juttu.

Vaadake. Teaduslike mõõtmiste tulemused ei ühildu Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli mudelitega absoluutselt. Paneeli ennustused on lihtsalt valed!

Nende meteoroloogide mõtteviis püsib Ptolemaiose tasemel – umbes nii, et kõike määrab maakeral toimuv. On aeg ükskord lähtuda Copernicusest ja aru saada, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi.

Maakera uurimisega me kliimaprotsesse mõista ei saa. Selleks tuleb uurida Päikest!

Siiski, miks sellist demagoogiat peaks tarvis olema? Selleks, et raha teha! Meteoroloogid saavad uuringuteks teadusrahasid ja müüakse ju ka CO2 kvoote – minu arvates saab sellega manipuleerida triljoneid eurosid. See on kõva bisnis! Aga niimoodi saab müüa ka tuulikuid, millel muidu poleks mingit turgu. Ja puhta kivisöe elektrijaamu. Või CO2 maa alla pumpamise seadmestikku, mis muide on väga ohtlik, sest viib maa alla ka hapnikku, mida meil jätkub ainult 140 000 aastaks. Inimkonnale on seda aega vähevõitu, aga – selge see – keskmise poliitiku jaoks jääb küllaga ülegi.

Nii et teadust pole siin ollagi. See on puhas poliitika.

Niisiis ei olene lihtsast inimesest kliimaprotsessides tuhkagi. Seega võib ta rahumeeli osta kõige hirmsama maasturi ja sõita maakodusse vanu kummikuid põletama?

Vastutustundetult ta sellisel juhul ei käitu!

Tõesti?

Noh, kummikuid põletada tõenäoliselt ei maksa, sest vääveldioksiid on füsioloogiliselt veidi mürgine. Aga süsinikdioksiid – seda võib levitada küll, miks mitte. Tulemuseks on ainult lopsakam loodus.

Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole! Mida te sellest arvate, ah? (Lippmaa teeb väga kavala näo.)

Endel Lippmaa, 16. oktoober 2008

Allikas:

https://www.eesti.ca/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur/article49812

PS! Loomulikult on olemas kohe ka vastuväidetega artikkel, kui on soovi lugeda: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/87650541/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid?

Teabe mitteusaldamise, digimaailma ja jõudeoleku ühiskond. Illusioonid ja tegelikkus

https://www.aum.news/novosti

Siin artiklis tuleb juttu sellest:

– Usaldamatusest teabe vastu ja milline konks siin varitseb.

– Uut tüüpi inimene, kelle sünnitab digitaalne reaalsus.

– Edasilükatud elu sündroom.

– Mida teevad kõik need inimesed, kes asendatakse digitaalsüsteemidega? Mis toimub tegelikult?

– Digitaalse maailma ohtudest planeedil elamise suhtes.

– Kas aju on lihtsalt algoritmid?

– Teabest ja selle lugemisest.

– Mis asi see on – rumal inimene?

– Millist tehisintellekti me üldse loome?

– Kas geniaalne tehisintellekt on võimalik? Ja mida see tähendab?

– Kuidas tuleviku digimaailmas hakkama saada?

– Kuidas aju uutes tingimustes töötama õpetada?

– Milline peaks olema tulevikuharidus?

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.