Pöördumine kriisis oleva sõbra poole

http://sobiratelzvezd.ru/prosto-prodolzhaj-dvigatsya

Ma ei tea, kuidas sind aidata, mu sõber.
Ma ei tea, kuidas vaigistada su kannatusi.
Ma ei tea, kuidas vabastada sind südamevalust, hirmust, kurbusest,

sinu soovidest, mis lõõmavad sinu sisemuses.

Ma tundsin neid külalisi.
Ma ei suutnud neid endas kunagi hävitada.
Ma olin samamoodi murtud ning segaduses nagu sinagi.
Mu soovid leida vastuseid murenesid tolmuks.
Jah, ma tean ängistust ja üksildust, millest sa räägid.
Aastaid jooksin ma valu eest ära.

Proovisin igat doosi, igat lahendust, igat sõltuvust.
Püüdsin ära juua oma üksindust, seksida temaga,

teda ära süüa, mediteerida temast.
Püüdsin ennast ümbritseda inimestega,

et end sellest lahti kiskuda, aga muutusin inimestest sõltuvaks,

ja sellest hoolimata jälitas üksildus mind.

Püüdsin ennast ära hüpnotiseerida religioonist, vaimsusest,

dogmadest, usust ja petlikust lootusest.


Aeg-ajalt olin lähedal enesetapule, vahel tundus see ainsa väljapääsuna.
Püüdsin vabaneda üksildusest, talle mitte tähelepanu osutades,

kaevudes töösse ja kasutusse tegevusse.

Anusin ennast: „Lihtsalt liigu edasi, ära jää seisma!”

Üksildus koputas uksele keset ööd.
Kuulsin tema hõikeid päevastes unedes ja öistes košmaarides.
Jooksin, kuni mu jalad kattusid haavade ja verega.


Kaua jooksin.

Aga seejärel sundis elu mind peatuma.
Läbi haiguste, läbi jõuetuse ja nõrkuse, läbi jooksmisest saadud valu.

Tõeline tervenemine algas alles siis, kui ma peatusin….
Pöördusin oma üksilduse poole ja lubasin tal mind täita.
Arvasin, et suren, kuid üksilduse keskmes leidsin ma ainult

armastust, palju elu ja valgust.


Leidsin palju sügavama sideme jumalikkusega, kõiksusega.
Ja pea talumatu kaastunde vendade ja õdede vastu.

Pimedus” mu sees oli vaid kadunud laps, kes igatses armastust.
Ta igatses mind, ootas mind.

See oli kaunis ühinemine.

Nüüd elame üksildusega koos, nagu üks tervik.
Hingame koos. Jalutame koos mööda aasasid.

Istume taeva all, naerame ja nutame.

Leidsin oma armastuse pimeduse sees.

Nüüd, mu sõber, istun sinuga.
Vaikuses. Juuresolekus. Olevikus.


Näen su hirmu, sinu ülimat abitust, sinu igatsevat südant,

ning ma kummardan sinu annete, sinu väe ees.


Ma usun sinu võimesse kohata iseennast.
Ma ei taha sind parandada.
Ma ei tea, kuidas sind aidata.
Kuid sinu abituses on tervendamise tuli.

Ma ei saa sind parandada, ei saa.
Kuid minu võimuses on armastada sind nii,
nagu ma armastan ennast.


Aga seda on palju.

 

/Jeff Foster/
Tõlkinud Ingrid Soosaar

Elu tunnetamise 5 staadiumi

See kuidas inimene elu tunnetab, sõltub tema arengust.
Inimese arengut ehk teatud kasvu mõistab tema huvide järgi.
Huumoriga võttes näeb skeem välja umbes selline:

stock-clip.com/video

1. STAADIUM

  1. Osta suur kallis auto ja Rolexi kell.
  2. Lugeda Paulo Coelho`t, vihata D. Dontsovi.
  3. Armastada saledat rinnakat blondiini.

2. STAADIUM

  1. Osta väike stiilne auto ja Longines` kell.
  2. Lugeda Umberto Ecot ja vihata Paulo Coelho`t.
  3. Armastada iroonilist brünetti.

3. STAADIUM

  1. Sõita metroo ja taksoga, sest nii saab kiiremini ja odavamalt. Kanda Swatch kella. Panna hammaste pesemise ajaks vesi kinni.
  2. Lugeda Anna Gavaldat. Mitte kedagi vihata, sest see pole karma jaoks hea.
  3. Mitte kedagi armastada, sest ei ole veel oma inimest leidnud.

4. STAADIUM

  1. Müüa korter, auto ja Longines` kell maha.
  2. Sõita Tiibetisse. Jõuda iseendani.
  3. Armastada kõiki.

5. STAADIUM

  1. Tulla Tiibetist tagasi. Mitte kellelegi midagi öelda.
  2. Lugeda D. Dontsovi. Osta auto, mis meeldib. Kella vaadata telefonist.
  3. Armastada oma last.
  4. Teadvustada, et iga inimene, kellel on käes Paulo Coelho raamat, võib osutuda selleks, kes on saavutanud Buddha nirvaana.

 

Tõlkinud Ingrid Soosaar (Prass).
CopyRight ©
Allikas:
fit4brain.com

Kuidas saada aru, et tegu on hea inimesega. Atmosfääri mõju

Kindlasti oleme tunnetanud, et ühes kohas meile meeldib ja teises mitte,
et ühe inimese heaks teeks mida iganes, teise juurest aga lihtsalt põgeneks ära,
et üks inimene on justkui halb, aga teine hea.
Kuidas teha vahet ja kuidas ise hästi hakkama saada.

banka.varenie.life

Siinkohal üks väike mõistujutt…

Kord küsiti ühelt targalt, et kuidas on võimalik ära tunda head inimest.
Tark vastas:
„Mitte selle järgi, mida inimene räägib või milline ta tundub, vaid selle atmosfääri järgi, mis tekib tema juuresolekul.
See ongi tunnistus heast inimesest.
Sest mitte keegi teine ei ole võimeline looma atmosfäääri, mis ei kuulu tema vaimule.”
/Sufi tarkus/

ATMOSFÄÄRI MÕJUST…

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Naised, kes enam ei karda olla

Meie maailmas, mis pidevalt nõuab šabloonide järgi elamist ja mõtlemist, on raske jääda endaks.
Nii hirmus kui see ka pole, on enamus harjunud jälgima enda peegeldust võõrastes silmades.

consciouslifestylemag.com

Aga on olemas naised, kes enam ei karda…
Ei karda olla, ISE, iseendana –
selles kõige raskemas rollis.

Kes on see tõeline naine – naine, kes oma kogemustest ja vigadest on endasse kogunud selle kõige väärtuslikuma, kõige hinnalisema.
Sest nüüd ei kuluta ta ennast enam tühjale-tähjale ja hindab seda, mis tõesti on oluline.

Jah, on tõesti olemas sellised naised, kes enam ei karda. Kelle jaoks on juba hilja karta. Karta mitte meeldimist. Mitte nõuetele vastamist. Mitte teadmist. Mitte jõudmist. Oskamatust küpsetada napoleoni kooki. Valmistada plovi. Kulme õigesti „joonistada”.

Nad ei karda üle küsimist. Paista välja rumal. Neil on, mida suvel selga panna. Sügisel samuti. Ning see ei ole probleem. Nende elus on üha vähem tühikuid. Enam ei ole õudne olla sirgjooneline ja otsekohene. Võivad olla viltu. Tähendab, et ilu on seespool. Nad ei karda uppuda. Sest juba ammu elavad sügavuses. Nad ei häbene nutta. Ei kurvastusest ega rõõmust. Naerda ka oskavad.

Neil on juba hilja karta halle juukseid. Nad ei närvitse enam. Nüüd on kõik puha naeratusest. Neil on juba hilja karta, mida arvavad teised. Kolleegid. Sugulased. Inimesed.

Juba ammusest ajast on neil ükskõik, kas miski on pestud. Puhastatud. Gluteeniga või ilma. Nad söövad seda, mida tahavad. Neil ei ole hirmus teha seda öösel. Üldsegi ei ole häbi. Nad teavad, et suitsetada ja juua – ei ole kahjulik. Kahjulik on mitte hingata. Mitte tahta.

Neil on ükskõik. Kas ta tuli koju kell 18:30 või 21:00. Kui ta armastab. Ei kiirusta. Peamine – ta on olemas. Nad ei karda enam olla üksi. Oskavad mitte näha seda, kes ei märka. Minna ära selle juurest, kes eemale tõukab.

Neil on, mida öelda. Ja on, millest vaikida.

On, mille eest palvetada. Neil on kõik kogu hingest. Nad on kellegi hingele kosutuseks. Nad ei karda näida rumalad. Paksud. Kõhnad. Nad juba ammu lõpetasid näimise. Ja hakkasid olema.

Tegema seda, mida armastavad. Armastama seda, kes armastab. Magama sellega, kellega ei uinu. Isegi, kui väga tahaks.

Ütlema oste. Mitte keerutades. Lokke. Ennast. Mitte sirgendama juuksekiharaid. Aga hoidma selga sirgelt. Vaatama lolle läbi sõrmede. Kuulatama vaikust.

Mõru šokolaad on neile magus. Nad oskavad hinnata aega. Hommikut. Päeva. Õhtut. Ööd. Nad ei sunni tütart. Ei käi pojale peale. Nad on tegutsemistega hõivatud. Enda omadega. Nad oskavad olla iseendaga. Iseendana.

Nad ei süüdista enam isa. Armastavad ema.

Nad ei karda surra. Sest – elavad.

On olemas naised, kelle jaoks on juba hilja karta.

 

/Marina Stepantšenko/

 

Tõlkinud Ingrid Soosaar (Prass)
CopyRight ©

Seltsimisest ja inimesearmastusest

Hieronymus Bosch artble.com/artists/hieronymus_bosch/paintings/the_ship_of_fools

“Et me oleme loomult juba seltskondlikult elavad inimesed,

siis peame osa oma teovõimet kulutama seks, et seltsimise vool ei jääks pidama.

Aga tema ala ning ta tegevus on pinna pääl.

Seltsimise kerge lainevirvendus erineb inimliku armastuse sygavaist hoovuseist.

Sel, kellel on tugevad seltsimisvaistud, pole veel ilmtingimata inimesearmastust.”

 

 

/R. Tagore,”Hinge sosistused”/

Lobisejad

LOBISEJAD

briancartergroup.com

On kahte tüüpi lobisejaid.

Ühed kõnelevad liiga palju, et mitte midagi öelda.

Teised aga seepärast, et ei tea, mida öelda.

Ühed räägivad, et varjata, mida nad mõtlevad.

Teised selleks, et varjata seda, et nad midagi ei mõtle.

 

/Vassili Kljutševski/

Tõlkinud Ingrid Prass.

Pettumisest

jooinn.com/girl-holding-flowers.html

“Kas tead, millal me pettume inimestes kõige rohkem?”

“Millal?”

“Siis, kui saame aru, et meid lihtsalt kasutati ära.

Samal ajal, kui meie tahtsime siiralt ja omakasupüüdmatult aidata.”

 

/Tõlkinud Ingrid Prass/

Puudustest

Yana Fefelova, “Õnnepüüdja”, good-post.ru

Ei ole vaja oma puudusi liigselt südamesse võtta,

sest see, kellel neid ei ole,
kannatab siiski ühe asja käes – puuduste puudumise käes.

Aga see, kes arvab, et on saavutanud täiusliku tarkuse,

teeb hästi, kui muutub jälle rumalaks.

 

/Vincent van Goghi kirjast oma vennale, Theole/

Sajakordsed seosed

Kuivõrd peened on need sajakordsed seosed silma ja kõrva, lõhna ja puudutuse vahel..

mistika.xyz/2017/10

Kui kummaliselt lähedased on lõhn ja maitse…

Kuidas nad teineteiseks üle lähevad ja ühte sulavad…

Kõik lapsed tunnevad nii, olgugi et mitte ühesuguse tugevuse ja õrnusega,
ning paljudel kaob see ja muutub olematuks veel enne,
kui nad esimesed tähed selgeks saavad.

Teistele jääb lapsepõlve saladus kauaks alles
ning riismed või järelkajad sellest võtavad nad kaasa
kuni hallide juuste ja hiliste väsinud päevadeni.

Kõik lapsed, niikaua, kui nad veel saladuse kütkes on,
tegelevad oma hinges alatasa ainsa olulisega –
iseenda oma isikut ümbritseva maailma mõistatusliku seose tunnetamisega.

Otsijad ja targad pöörduvad küpsetes aastates selle tegevuse juurde tagasi.
Enamik inimesi aga unustab ja hülgab selle tõeliselt tähtsa, sisemise maailma juba varakult igaveseks,
ekseldes eluaeg murede, soovide ja eesmärkide eksiteil,
millest ükski ei kuulu nende sisimasse, millest ükski ei vii neid oma hinge ja koduni.

 

/H. Hesse/

Milline õnn on tohtida

Jah, kui mõtelda vaid, milline õnn on tohtida, lihtsalt tohtida…
Seda võiks iga päev meeles pidada. Oleks kergem olla ja elada.

Kelsey R.Mcdonnell, “Freedom” kelseymcdonnell.com

milline õnn on tohtida tunda
milline õnn on tohtida mõelda
kujuta ette – mõtle mis tahad
kujuta ette – vaata mis näha
keegi ei keela silmadel näha
keegi ei pane vaatamist pahaks
keegi ei pane nägemist pahaks
alati tohib midagi tunda
isegi tõde võib tahta tunda
tõde võib isegi tahta teada
hoida teadmatust enda teada
hoida tundmatut enda tunda
laulda laulu kinnise suuga
laulda laulu lahtise suuga
olla kodus ja kõndida õues
minna metsa ja rääkida puuga
tunda tuksumist oma põues
saada hakkama vähega:
hääle
pildi
ja
tähega

 

/J. VIIDING/