Käokannus meenutab aedades kasvatatavat lõvilõuga. Enamuse inimeste jaoks on ta lihtsalt üks ilus umbrohi, mis tänu oma seemnete heale eluvõimele on levinud laialdasel alal, Euroopast kuni Aasia, Kaug-Ida ja Hiinani välja.
Käokannuse hübriidid on need, mis kaunistavad aedasid. Aga terapeutilistel eesmärkidel kasutatakse ainult harilikku käokannust.
Eestis kasvab kollaste õitega hariliku käokannuse (Linaria vulgaris) kõrval ka joonik käokannus (Linaria repens), kelle valgete õite sees on kollast ja lillat värvi.
Rahvalikud nimed: sapirohi, imelik, imetsemisrohi, kadedasilmakadakas, metslõvilõug, metslõvisuu, põllulõvilõug jm.
Teadmiseks… harilik käokannus on mürgine hobuste jt kariloomade jaoks.
Lisaks on värskel taimel halb lõhn, kui teda hõõruda. Seetõttu arvatakse, et ta peletab käbseid.
Värskena kasutatakse seetõttu insektiidina, putukparasiitide vastu koduloomadel. Vesitõmmisega pritsitakse tubasid.
Harilik käokannus on pisut mügine, aga ka väga hea ravim- ja meetaim ning dekoratiivne. Sobib suurepäraselt aedades kasvatamiseks.
Kollastest õitest saab kollast riide- ja lõngavärvi.
Ravimina kasutatakse ürti. Järgida norme!
*
Kommentaarid puuduvad