„Sa meeldid mulle kohutavalt…”
„Sellest pole midagi. Ja see möödub. Alguses ma meeldin praktiliselt kõigile kohutavalt, aga pärast mitte kõigile, siis mitte kohutavalt, siis lihtsalt ei meeldi, siis ma kohutavalt ei meeldi… see on see, et me näeme teisi tavaliselt läbi oma mõistuse.
Kui mul on sinust ilusaid mõtteid, siis ma armastan sind, aga kui mul on sinust hirmsad mõtted – ma vihkan sind. See kõik asub ainult minus. Kuidas see sinusse puutub? Ma panen oma uskumused sulle peale ja kutsun seda “Sina”. Kas sellel on midagi pistmist armastusega? Jah, aga ainult nii väike ja piiratud…
Vaat niimoodi…
SINA ei saa kunagi olema MINA ja mina ei saa olema SINA, seega lepime kokku, et räägid ainult enda eest. Ja kui sulle ei meeldi see, mida sa minult kuuled, ja sa tahad mind muuta, siis ole parem vait või lahku. Ärge otsige kunagi kellelelgi mingeid vabandusi, kui inimene nii tegi, siis see tähendab, et ta tahtis nii.
Austan sinu valikuid ja olen tänulik ruumi eest, mille sa vabastad neile, keda ma väärtustan ja neile, kes mind armastavad. Võib-olla möödub aeg, sa muudad seda, kuidas sa asjadele vaatad ja tahad tagasi tulla – mul on sinu üle hea meel. Aga see saab olema juba teistsugune suhtlustasand.
Ja kes teab – ehk saame väärtuslikuks panuseks üksteisele, kuid sellele ei tasu loota. Armastust ajutise vastu saab pagendada alles pärast igavese võlu tundmist praeguses hetkes või ajas.
Vaata ringi… telekas, raamatud, kunst, mood, haridus, sotsiaalvõrgustikud. 99% ümberringi olevast sisust on kellegi tõekspidamised ja seadistused – religioossest, perekondlikest kuni riigi ja planeedi valitsemiseni. Ma ei tea, kuidas sinuga on, aga mina filtreerin seda kõike nii – kui mõni teadmine või info toob mulle teise vaimse „piirdeaia” ja piirab mu olemust, siis pole see teadmine, vaid kellegi teise manipulatsioon. Tõelised teadmised vabastavad sind sidemetest ja vaimu jõust, see aitab sul olla sina ise.
Su mõistus on seotud millegagi, mida sa ei ole ja kõik su otsused põhinevad sellel. Kogu sinu (nähtuste jne) tingitus matab sind ja sa oled pidevalt eksinud või kaotsi läinud. Selles elus ei tule kunagi täielikku selgust, ära oota seda, harju tegutsema pidevas ebakindluses, kuid siiski oma olemuse ehk tuuma kutsel.
Kõik probleemid on lihtsalt kokkuvolditud tiivad.”
N. Bulgakov
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad