Harilik kuusk (Picea abies) on Eesti metsade üks vanemaid asukaid, jõudnud siia pärast viimast jääaega umbes 11 000 aastat tagasi, et jäädagi.
Kuusk saadab meid kõige pühalikemates toimingutes.
Kuuse okkaid ja kasve saab kasutada aastaringselt.
Ka jõulukuuse okkad ning kasvud on võimalik ravi eesmärgil ära kasutada.
Näljahäda aastail on kuuseokkad olnud abiks loomasöödana, ka inimesed on saanud temast jõujooki ja tervisele muudki tuge.
Kuulus botaanik Karl Linné on oma mälestustes rääkinud laplastest, kes ravisid pohmelust, sidudes ümber pea peeneks hakitud kuusekasve.
KOOSTIS…
Kuusk on igihaljas, seega võib ta elusainet toota aastaringi. Teiseks, tema okkad on tumerohelised, seega sisaldavad eriti rikkalikult klorofülli.
Kuuseokkad on rikkad askorbiinhappe poolest (keskmiselt 400mg%), neis leidub rauda, kroomi, vaske, alumiiniumi ja mangaanisoolasid, eeterlikke õlisid ja parkaineid. Okastes leidub veel tärklist, mineraalsooli, vitamiine.
Et okkad sisaldavad rohkesti C- ja K-vitamiini, A-provitamiine, võiks valmistada keha tugevdamiseks ja C-vitamiini vaegusest ülesaamiseks kuuseokkajooki.
Värsked okkad sisaldavad E-vitamiini ja karotiini, leidub mangaani, vaske, tsinki, koobaltit.
Kõik kuuse osad sisaldavad eeterlikke õlisid, vaiku, tanniine (parkaineid), flavonoide ja mineraale.
TOIME JA KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS….
Klorofüll hoolitseb meie keha eest, kui hell ja hea ema. Ta ravib ja puhastab kõiki meie organeid ja isegi hävitab sisemisi vaenlasi – patogeenseid baktereid, hallitust jms. Mida enam klorofülli me tarbime, seda tervem on meie soolte mikrofloora. Terves soolestikus toimub heade bakterite toimel vitamiinide tootmine-imendumine.
Osa parkaineid seob raskemetallide soolasid, leides kasutust mürgisust vähendava ja organismi puhastava vahendina. Tanniinidel on ka tugev põletikuvastane toime, neid kasutatakse desinfitseeriva vahendina nahahaiguste ja põletuste, eriti seedeelundite põletike korral. Tõestatud on parkainete hallitusseente eoste arengut pärssiv toime, nad loovad ka bakterite ja viiruste arenguks ebasobiva keskkonna. Samuti on parasiitide vastase toimega.
Kuusk on antibakteriaalse ja krampidevastase toimega. Veel enam, taimel on võime reguleerida ainevahetuslikke protsesse ja parandada vereringet.
Kuuseokkad ja -kasvud on virgutava, tugevdava ja elustava mõjuga, nad kiirendavad vereringet, parandavad vereloomet. Neil on leebelt diureetiline (uriinieritust soodustav) ning ka antibiootiline (mikroobidevastane) toime.
Okastega on ravitud südame-, kopsu-, maksa- mao-, neeru- ja põiehaigusi, hingamisteede katarre, silma- ja kõrvahaigusi, reumat. Kuuske peetakse ka tõhusaimaks tuberkuloosivastaseks abimeheks.
Kuusekasvudel on hea rögalahtistav ja antibiootiline toime, sellepärast tarvitatakse nende teed mitme haiguse puhul, nagu bronhiit (ka krooniline), angiin, köha ja üldse külmetushaigused.
Kuuseoksi on kasutatud peavalu vastu – oksad tambiti peeneks, asetati kahe linase riidetüki vahele, saputati sooja vett peale ja asetati kas ümber pea või kaela.
RETSEPTE…
JAHU kuuseokastest ja kasvudest
Okkad ja kasvud kuivatada ja jahvatada pulbriks, seda saab lisada ükskõik millisele toidule.
OKKAMADRATS
Reuma korral. Täita madrats peenestatud okastega ja magada iga päev sellel madratsil.
VITAMIINIJOOK okastest
Okkad hõõrutakse uhmris peeneks või lastakse läbi hakklihamasina, segatakse veega vahekorras 1:10, hapustatakse sidruniga, keedetakse 20–30 min ja lastakse 2–3 tundi tõmmata, siis kurnatakse. Juuakse skorbuudivastase ja üldtugevdava vahendina ½ kl päevas pärast sööki.
KUUSEOKKA KALI
Vaja on:
Peotäis kuuseoksi. Need puhastada ja blenderdada koos vähese veega, kuni okkad on täielikult puru. Lisada vett nii palju juurde, et maitse on joomiseks paraja kangusega.
Ühest peotäieset okstest saab umbes 1,5 liitrit.
Lisada 100 grammi rosinaid. Lasta toasoojas seista. Juua võib juba järgmisel päeval. Maitse on hapukas ning õrnalt mõrkjas.
KUUSEOKKAJOOK
Lõika kääridega okkad peenemaks, lisa kuuma vett, mett, sidrunimahla. Vett 1:5. Talvisel ajal lastakse seista 8-10 päeva soojas kaane all. Kurnatakse, pannakse külma. Juuakse pool klaasi üle päeva.
Teine doseerimise variant – 40 tilka talvel ja 20 tilka suvel.
C-vitamiini vaegusest ülesaamiseks.
TÕMMISED okastest:
1) Trahheiidi (hingetoru põletiku), bronhiidi (kopsutorude limaskesta põletiku) ja bronhiaalastma raviks.
1 kl vee kohta võetakse värskena 40 g peenestatud või siis kuivatatult ¼ teeklaasi okkaid, keedetakse 20 min, lastakse 2 tundi tõmmata, kurnatakse ja lisatakse aurunud veekogus. Juuakse päeva jooksul ära 2–3 annusena. Samasuguse tõmmisega loputatakse angiini korral kurku (kuristatakse).
2) Artriidi (liigesepõletiku) puhul KOMPRESSIDE tegemiseks.
½ kl vee kohta on võetud 10 g okkaid, keedetud 15 min, kurnatud ja aurunud veekogus taastatud.
3) Ninapolüüpide raviks.
1 spl okkaid pannakse 1 klaasi keeva vette, lastakse 2–3 tundi tõmmata, kurnatakse. Juuakse hommikul enne sööki ½ kl. Olles 3 nädalat joonud, peetakse 3 nädalat vahet ja korratakse kuuri. Aastas tehakse 2 sellist 2-kuurilist tsüklit. Oluline on jälgida ka mõõdukat toitumisrežiimi. Efekt olevat suurepärane.
KOMPRESS liigeste varrikoosi puhul
Tampida puruks 500 grammi okkaid koos 300 ml keeva veega. Asetada puder marliriidele ja panna probleemisele piirkonnale 20 minutiks. Pärast pesta nahk puhtaks. Korrata ülepäeviti. Kuur 14 päeva.
KOMPRESS KARTULIGA
Bronhiidi korral.
Täita purk okastega. Valada peale umbes 2 liitrit keedetud vett. Hoida nii 30 minutit. Valada see segu koos 5 keskmise kartuliga potti ja keeta ära. Keenud kartul tampida seal sees pehmeks. Asetada saadud mass paberile ning panna rinnakorvi vastu. Hoida seal täieliku jahtumiseni.
VANN okastest (näiteks jõulukuuse alt kokkukogutud okastest)
1) Valada klaasitäis okkaid üle keeva veega, jätta seisma 3 tunniks. See keedis valada vanni. Siis saab seal võtta tervendavat kümblust.
2) Valada tassitäis okkaid üle 1 liitri äsja keemaläinud veega, keeta 10 minutit tasasel tulel. Valada mitte üle 37-kraadisesse vannivette. Vanni kestus umbes 15 minutit. Kuur umbes 20 korda. Pärast vanni loputada dušši all ennast üle.
Aitab kurnatuse, väsimuse ja närvilisuse korral. Parandab verevarustust. Kasulik krooniliste haiguste ägenemisel, liigesvalude korral
VÄRSKED KUUSEKASVUD
Kevadel võiks kuusekasve julgelt süüa ka niisama või lisada salatile. Need meeldiva hapuka maitsega C-vitamiini allikad.
TINKTUUR (okastest või noortest kasvudest)
1) Puusa- ja luujooksva (reuma) puhul. Välispidiselt.
Tinktuuri valmistamiseks võtta 5–10 osa viina ja 1 osa peenestatud droogi, lasta enne filtreerimist 1 nädal seista, vahepeal loksutada.
2) Organismi tugevdav, südame krooniliste haiguste korral, taastumiseks peale insulti, ateroskleroosi kahjustuste korral, nägemisnärvi atroofia korral. Seespidiselt.
Panna tassi 1/10 osa kasve. Lisada ülejäänud osa keedetud vett. Tampida teises nõus pehmeks. Lisada peale 2 tassi keeva vett, ühe sidruni mahl ja keeta veevannis 30 minutit. Lasta jahtuda umbes 3 tundi. Kurnata. Juua 100 ml peale hommiku- ja õhtusööki.
TEE kuusekasvudest
1 spl kasve valada üle 1 kl keeva veega ja lasta tõmmata 10–15 min. Juua ½ kl kaupa soojalt kuni 2 kl päevas. Kevadväsimuse vastu.
TÕMMIS kuusekasvudest
1 spl kasve valada üle 1 kl keeva veega, lasta soojalt sissemähituna (või termoses) tõmmata 4–6 tundi, kurnata ning juua päeva jooksul väikeste lonksudena (1 klaas).
Kevadväsimuse vastu.
VANNID kuusekasvudest
Närvinõrkuse, emakaverejooksu, valgevooluse ja südame laienemise korral.
Keedetakse kuni 2 kg kasve 3–4 liitris vees ja kurnatakse see vannivette, mille soojuseks 34 °C. Vannis ei soovitata olla korraga kauem kui 20–30 min.
SIIRUP kuusekasvudest (5 meetodit):
Aitab külmetushaiguste, hingamiselundite viirusnakkuste, gripi, kopsupõletiku, angiini, neelu- ja kurgupõletiku korral.
1. MEETOD
1) Lase kuusevõrsed keema tõusta, jäta üheks ööks tõmbama. Kuusevõrseid ja vett võta ühepalju.
2) Kurna vedelik läbi sõela.
3) Pane kurnatud vedelik uuesti tulele ja lisa ühe liitri vee kohta kaks klaasi suhkrut. Sega puulusikaga.
4) Keeda leent, kuni see muutub paksuks siirupiks
2. MEETOD
Vala kuusekasvud üle kuuma siirupiga mis on valmistatud 1 kg. suhkrust ja 1 liitrist veest.
Lisa 1 sidrun.
Lase seista jahedas kuni 1 nädal.
Kurna ja pane purkidesse.
3. MEETOD
Purki panna kihiti suhkur, kuusekasvud, suhkur, tugevalt kokku pressida, lasta seista 1-3 nädalat kuni tekkib vedel kuusekasvusiirup.
4. MEETOD
1) Võtta 1 osa kuusekasvude kohta 3–4 osa vett
2) Keeta 10–15 min, kurnata läbi sõela.
3) Lasta settida ja kurnata uuesti läbi millegi tiheda.
4) Siis segada 0,5 l keeduvee kohta 0,5 kg mett ja 5 g taruvaiku (suurema või väiksema koguse korral jälgida omavahelist suhet).
5) Soojendada 35–40 kraadini ja jahutada.
Võtta enne sööki 1 spl ja hoida allaneelamise eel kaua suus. Rohtu tuleb hoida külmikus.
5. MEETOD
1) Võtta 1 osa kasve ja 4 osa vett.
2) Lasta seista ½ tundi ja panna siis nõrgale tulele, kuumutada aeglaselt keemiseni.
3) Hoida kuumas ½ tundi, seejärel kurnata.
4) Alustada vedeliku aurustamist, milleks võtta laia suuga pott.
Töö kestab hulk tunde ja vedelik ei tohi keeda, vaid aeglaselt aurata. Kindlasti tuleb vedelikku ka segada.
5) Kui algsest vedelikust on jäänud umbes kümnendik, mõõta see, segada samas mahus toorsuhkrut ja kuumutada seni, kuni suhkur on sulanud.
6) Valada kuumalt pudel ääreni täis ja sulgeda, hoida jahedas.
Siirupit võtta 1–2 tl 2–4 korda päevas. On tervise taastamise kõrval lastele ka hea kosutaja.
KUUSEKASVUD ÕLIS
Võetakse kolm spl. värskeid peenestatud kuusekasve, mis pannakse 250 g. toiduõli sisse tõmbama.
Õli hoitakse nädal soojas seda aeg-ajalt loksutades. Kui õli on tõmbunud rohekaks, on see tarvitamiskõlblik.
Võib kasutada naha seenhaiguste raviks.
KUUSEVÕRSEJOOK
Valage kuusevõrsetele kuum vesi ja lisage kas kääritatud kärjemeejooki või mett. Segades kuusevõrsed vähese meega, saab segu, mida on vaja vaid paar supilusikatäit päevas tarbida, et energia ja vitamiinid oleks. Kevadväsimuse vastu.
TÕMMIS kasvudest või/ja käbidest (ka rohelistest)
½ l vee kohta võtta ½ klaasitäit droogi, ajada keema ja keeta segades 30 min, lasta veel 15 min tõmmata, kurnata läbi kolmekordse marli, pigistades droogi läbi.
Inhalatsiooniks (auru sissehingamiseks) kasutada tõmmist 60–80 °C juures 2–3 korda päevas, kuristamiseks (3–4 korda päevas) peetakse sobivaimaks temperatuuriks 35–40 °C.
Inhalatsiooni ja/või kuristamist (loputamist) kasutatakse raviks trahhiidi (hingetoru põletiku), angiini (ägeda kurgumandlite põletiku), tonsilliidi (kroonilise suulae- ja mandlipõletiku), larüngiidi (kõripõletiku), farüngiidi (neelupõletiku), nina kõrvalurgete põletiku, kopsupõletiku (sh kroonilise) ja bronhilaiendite korral.
Nohu, riniidi (ninalimaskesta põletiku) ja haimoriidi (ülalõuaurke põletiku) puhul tilgutada sama tõmmist (30–35 °C juures) kummassegi ninasõõrmesse 5–10 tilka.
TEE käbidest (ka rohelistest)
Võtta ¼ kl purustatud käbisid ja valada neile 1 liiter vett. Keeta tasasel tulel, kuni kolmandik vedelikust on aurunud. Kurnata ja juua 3–4 korda päevas 30–40 min enne sööki 1 klaas.
See aitab tugeva kroonilise köha, tuberkuloosi algstaadiumi, nakkuste ning hingamisteede haiguste puhul.
KOGUMINE…
Kuusekasve, mida mõni autor on nimetanud ka -pungadeks või -võrseteks, lõigatakse kinnituskoha lähedalt kevadel, kui nad on kasvanud 3–5 cm pikkuseks.
Kuuseokkaid võib koguda aasta ringi.
Nopitakse kas okastena või lõigatakse koos lühikeste peente oksatippudega.
Rahvameditsiini üleskirjutised teavad ka huvilisi, kes viivad jõulukuuse välja alles pärast okastest puhastamist, ka mahapudenenud korjatakse kokku ja pestakse sõelal.
Okkaid säilitatakse samuti kuivatatult, eriti kui pole alati värskeid käepärast võtta.
NB! HOIATUSEKS!
Kuuseokka-, -käbi- ja -kasvuteed ei tohiks juua mitte üle retseptis lubatud normi ja mitte üle 3–4 nädala järjest.
Kui on vaja teist kuuri, pidada 7–10 päeva vahet ja vahelduseks kasutada mõnda teist ravimtaime.
Vastunäidustatud on raskete neeru- ja maksahaiguste korral, samuti raseduse ja imetamise ajal.
Kogunud, toimetanud ja tõlkinud Ingrid Prass.
Allikad:
Heino Sõrm, „Kuusk ka väljaspool jõuluaega“ elukiri
maarohud
narodnymisredstvami
paikesetoit
loodustuba
tajutoitumine
Kommentaarid puuduvad