Teate neid väheseid armastavaid ja hoolitsevaid sõpru, kes on alati kõrval, vaatamata millelegi? Minagi olin selline inimene.
Olen alati hoolinud oma isiklikest suhetest. Elasin kogu aeg, järgides reeglit, et „Sõbrad on nagu lilled, kelle eest tuleb hästi hoolitseda – ainult siis nad õitsevad.”
Vastasel juhul suhted kuivavad ära ja hukkuvad üsna ruttu. Nii siis panustasin alati oma jõudu, et sõprust toetada. Tahtsin alati olla nende inimeste kõrval, keda armastan.
Kahjuks ei saanud ma alati tagasi adekvaatset reaktsiooni neilt, kelle suhtes hoolitsust üles näitasin. Kuid ikkagi ütlesin alati endale – „suhtu teistesse nii nagu sa tahad, et nemad sinusse suhtuksid.” Et need, kellel on määratud olema sinu elus, saavad sinu kõrval olema. Väärilised inimesed tulevad tingimata sinu valgusesse.
Kõik see jätkus niikaua, kuni ühel ilusal päeval ma lõpuks taipasin, et annan ennast mitte nendele inimestele.
Lõpuks nägin tõde, mis seisis mu silme ees kõik need pikad aastad.
Teadvustasin, et kogu see aeg ma petsin ise ennast.
Inimesed ei suhtu sinusse alati nii nagu sina nendesse. Mõned neist jäävad sinuga vaid selle jaoks, et kasutada ära sinu lahkust. Nad ilmuvad ainult siis, kui neil sinult midagi vaja on.
Niisiis.. otsustasin läbi viia VÄIKESE EKSPERIMENDI, ja tulemus vapustas mind…
Lõpetasin helistamise. Ei läinud enam külla. Kadusin täiesti. Lihtsalt tahtsin näha, kui paljusid „surnud lillekesi” ma paljude aastate jooksul olin kastnud.
Karm reaalsus raputas mind. See murdis mu südame, kuid see-eest mõistsin ma teiste inimeste kohta midagi, mille keskel ma kogu see aeg olnud olin.
Peale seda otsustasin lõpuks võtta olukorra enda kätesse ja lülitada oma elust välja need inimesed, kellel polnud minuga asja. Ja peab ütlema, et paljusid neist pidasin enda tõelisteks sõpradeks.
Ning peale seda tundsin tõelist kergendust.
Sõprus – see on kahepoolse liiklusega tänav. Te ei saa arvestada millegi saamisega, kui te ei anna midagi asemele. See on elu seadus.
Kui te tõepoolest inimesest hoolite, siis olete tema lähedal, sõltumata sellest, kui hõivatud te olete. Kui kedagi armastate, pole vabandusi. Te hoolite inimesest, kes teile kallis on, sest te ise tahate seda. Ja Maal pole ühtegi kohta, kus tahaksite olla rohkem kui teid vajava sõbra kõrval.
Niisiis, otsustasin, et aitab enda andmisest inimestele, kes ei ole suutelised seda hindama.
Ma väärin seda, et mind ümbritseksid sõbrad, kes siiralt austavad ja armastavad mind.
Ma väsisin suhete päästmisest, mis olid paraku algusest peale surnud. Väsisin olemast inimeste kõrval, kellel polnud minu jaoks aega. Väsisin kogu aeg teesklemast, et kõik on korras, kuigi oli selge, et nii see ei olnud.
Otsustasin, et enam ei luba inimestel minu headust ja lahkust ära kasutada.
Mul ei ole nii palju aega, et raisata seda inimeste peale, kes ei soovi mind armastada nii nagu mina neid armastan.
Ma kustutan oma elust need, kes teevad haiget, jätavad hooletusse ja hülgavad rasketel hetkedel, kuid ilmuvad kohale siis, kui minu abi on vaja.
Eelistasin pigem omada ühte truud ja hoolitsevat sõpra, kes tõesti armastab mind, kui kulutada oma elu inimeste peale, kes teesklevad omakasu nimel.
Kvaliteet on olulisem kui kvantiteet – alati ja kõiges!
/Stephanie Reeds/
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Allikas:
Kommentaarid puuduvad