Kui PAJUL mahl jookseb, siis on tema koores apteek.
Ravimtaimena tunti paju juba antiikajal.
Euroopa farmakognoosia isaks peetav Dioskorides (umbes 40–90 p. Kr.) on kirjeldanud paju lehtede, viljade, koore ja mahla kootavaid omadusi.
Vanas Kreekas teati, et paju võtab valu, palaviku ning liigese paistetuse.
Saksamaal tegi Püha Hildegard palju imet ravijana just paju lehti ja koort tarvitades.
2 kommentaari
Ma olen päris palju otsinud internetist paju kohta materjali, just tema valuvaigistava toime tõttu. Nii hea, et nüüd saab kogu vajaliku info Eesti keeles ja ühest kohast kätte! Aitäh! 🙂
Rõõm kuulda ja abiks olla 🙂