Praegu toimub maailmas mitmeid sõdasid, toimub palju looduskatastroofe.
Inimestel on mitmeid küsimusi:
Kas šamaanid saavad aidata?
Kas šamanism protesteerib sõja vastu?
Kas šamanism võitleb aktiivselt vägivalla vastu?
Kas šamaanid peavad aitama või jäävad kõrvale?
Kas šamaanid usuvad, et sõda peaks jätkuma, sest just seda toodab hetkel universaalne energiavoog?
Kas šamaanid seisavad praegusel ajal elule vastu või aktsepteerivad elu sellisena, nagu see tuleb?
Jne.
*
Šamaanipraktikud on osa iidsest vaimsete tervendajate liinist. Igasugune tervendamine on sügav ja mitmekihiline ettevõtmine.
Kuna šamaaniravi on vaimse tervendamise vorm, on eetika küsimusel eriline tähtsus.
Neil, keda tõmbab tervenemine, on tavaliselt sügav soov teisi aidata. See võib olla väga ahvatlev, kui näete, et keegi kannatab ja seda inimest saaks aidata.
Kuid keegi meist pole selleks piisavalt tark teadmaks, mida teise hing tahab või
mis vastab tema vajadustele.
Lihtsalt sekkumine, ka üksikinimese tervendamise eesmärgil, on ebaeetiline, sest igal inimesel on õigus ja vastutus otsustada, mida teha tema või tema enda hing. Igal inimesel on õigus valida oma tee ilma sekkumise või liigse mõjutamiseta.
Kui tahetakse abi loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide korral?
Loa andmine võib sellistel juhtudel olla eriti segane, eriti kui olete
teisest riigist ja kultuurist, kellele teed ja inimesed on võõrad. Sellistel juhtudel on luba hädavajalik, aga kellelt või mis luba? Aitamise soovi korral tuleks eha esialgne šamaanirännak sinna paika Keskmaailmas, kus asi toimus. Tuleb küsida luba koha vaimudelt ja kõigilt hingedelt, kellega ühendust võtate, kui nad abi soovivad. Kui luba saadakse, tuleb määrata, kui suures ulatuses seda abi tohib anda, oma abivaimude abiga.
Kui töötada selle nimel, et “põud lõpetada” või tuua vihma, võib see töö tahtmatult mõjutada ka ümbritsevaid alasid.
Maa on tervik, elav organism – kõigel, mida teeme, on tagajärjed, kõik, mida teeme, mõjutab kõike muud, hea või halva poole.
Šamaan saab kaugtööna vastu võtta mitut tüüpi “mittekohalikke” paranemistaotlusi: palved, valguse saatmine, kindla eesmärgi hoidmine – näiteks maailmarahu – ja paljud teised. Neil on omad eetilised kaalutlused. Luba on siiski vajalik nagu ka üksikindiviidi tervendamise puhul.
Esineb taotlusi teha šamaanitööd konkreetse mõjutamiseks, saavutada tulemus
suuremas maailmas – valida teatud kandidaat riigiametisse, „avada”
võimul oleva inimese süda”, ja isegi peatada sõda jne.
Nendel juhtudel pole luba šamaanitööks, sest need on väljaspool eetilise šamaani praktika piire, hoolimata headest kavatsustest, siin on piir nõidusega.
Energeetiliselt ei ole initsieeritud šamaan enam osa voolust, mida enamik inimesi siia kogema tuleb.
Maa on „kool”, nii et kahju tekitamine, kannatused, vigade tegemine, kangelaseks või ohvriks olemine jne on kõik osa kogemustest, mille jaoks inimesed registreeruvad. Seda öeldes ei ole šamanismis vajadust vägivalla, veel vähem sõja järele, eriti kui nende taga on nii palju hämaraid tegevuskavasid ja huvisid. Konfliktide või katastroofide korral abi palujate abistamiseks kasutavad šamaanid küll rituaale, mis paratamatult uudistesse jõuavad (st granaadid ei plahvata, relvad kiiluvad, ründajad ei näe kedagi, kes peidab end silmapiiril, keegi väljub plahvatusest ilma kriimuta jne).
Aga elu on energia ja šamanismi eesmärk on eksisteerida sellega kooskõlas.
Iga inimene on varustatud vaba tahte jumalikkusega ja šamaanid ei sekku sellesse. Seda nii üksikinimese, rahvaste kui ka riigi tasandil, neil kõigil on oma arengutee, mille valikutesse ei tohiks sekkuda. See oleks vastuolus universaalsete seadustega ja tekitaks negatiivseid tagajärgi või lihtsalt lükkaks ajutiselt edasi energia, mis on juba avalduma kutsutud. Teisisõnu saab peatada konkreetse sõja, kuid mitte seda tekitanud energiat, mis pärineb tihedatest inimemotsioonidest.
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad