Me oleme harjunud soovitut reaalse pähe esitama, romantiseerima oma isiklikke puudusi ning näitama oma armsaid pahesid säravamast küljest.
Niisiis, teadmiseks…
Kui te tahate, et teid puudutataks, hellitataks, erutataks, emmataks jms – see on kirg.
Kui te tahate, et teie eest igatmoodi hoolitsetakse, lahendatakse teie probleemid, tehakse teile kingitusi, kindlustatakse teid kõige vajaliku, materiaalsega – see on infantilism, lapsikus.
Kui tahate, et teid meeletult armastataks, ilma teieta elada ei suudetaks, jagataks kogu oma aeg teiega ning kõik muu jääks teisele kohale – see on egoism.
Kui tahate kiiresti last saada konkreetselt inimeselt – see on bioloogia ja konkreetne plaan. Aga kõige sagedamini – sõltuvus sotsiaalseteset normidest.
Kui tahate kiiresti abieluettepanekut-nõusolekut – see on sõltuvus ühiskondlikust arvamusest.
Aga… kui te armastate – siis ei taha te midagi. Te lihtsalt armastate.
Näiteks sõltumata sellest, kas see teine inimene on üldse kodus või mitte, käite lihtsalt kodus ringi, pesete hambaid, tegelete töise kirjavahetusega, ostate leiba, tegelete rahaliste vahenditega, joote kohvi, helistate sõbrale või sõbrannale – ja samal ajal armastate seda inimest. Lihtsalt niisama.
Jah, see ei ole praktiline, vaid irratsionaalne ja imelik. Aga just see ongi armastus.
Kõik ülejäänu – need on lihtsalt inimlikud kired.
Saab luua suhteid, aga mitte armastust.
Võidelda saab lapse pärast, esikoha pärast konkursil, oma õiguste eest, aga mitte armastuse eest.
Oodata võib vastutust sõnade või tegude eest, ausust või mõistmist, aga mitte armastust.
Armastusel ei ole praktilist välispidist avaldumist ja resultaati.
Tuleb lihtsalt õppida nimetama asju nende õigete nimedega ja siis asetub kõik oma õigetele kohtadele.
Armastus – see on lihtsalt soe tunne keha sees.
Ja see on parim kõigest, mida tunda võib…
/Tamriko Šoli/
Tõlkinud Ingrid Soosaar (Prass).
CopyRight ©
Allikas:
trendru.info
Kommentaarid puuduvad