Sõprusest

• 

  Inimene, kes ütleb, et on kõikide sõber, pole mitte kellegi sõber, sest ta on silmakirjateener. Sõpruselt nõutud standard on nii kõrge, et inimese sõpru võib lugeda tema sõrmedel, enamikel juhtudel ühe käe omal.

• Tema, kes ütleb ”mul on palju sõpru”, on narr, sest tõelised sõbrad on haruldasemad kui lapis lazuli (ehk lasuriit) kõnnumaal. Võlts sõber, silmakirjalik sõber ja ilusa ilma sõber, on palju tavalisemad kui on tõelised sõbrad.

• Sõbrad, kes tunduvad kõige vähem tõelised, ilmnevad sageli parimatena. Vale sõber tundub tavaliselt kõige soovituim. Mugavuse sõber on kerge omandus, kuid sõpra, kes jääb alles kui õnnetus annab hoobi, on raskem omandada kui pronksist rinnaplaati.

• Sõber pole see, kes sinu argumendiga nõustub; see pole see, kes sinu elupaika sageli külastab; see pole see, kes sulle kiitust laulab ega ka see, kes vestleb meeldivalt või kinke toob.

• See on see, kes julgustab kui ebaõnn surub, kes laenab oma käe kui sa oled all, kes kõnnib sinu kõrval kui inimesed su juurest jooksu panevad ning kes vaigistab teie vastased, kui teid pole seal.

• See, kes toetab sind vastasseisu kohalolekul, on hea sõber, aga see, kes sinu eest võitleb kui sind seal pole, on veel parem.

• See, kes sind võiduni aitab on sõbra nimetuse vääriline, kuid see, kes jääb sinu poolele lüüasaamises, on sõber kahtlemata.

• Kui sa kedagi oma sõbraks pead, teda seejuures nagu iseennast usaldamata, siis eksid sa rängalt ja tõelise sõpruse jõust pole sul küllaldast ettekujutust.

• Mõtle kaua järele, kas inimene ikka sobib sulle sõbraks. Kui jah, siis andu talle kogu hingest; ole temaga rääkides niisama julge, nagu räägiksid iseendaga.

/Seneca/

Allikas: Tarkade kivi (FB)