Eneseabi edasijõudnutele ehk mida teha, kui sul on tunne, et oled saanud „valgustunuks”

mymodernmet.com/the-special-effects-master-of/

Varem või hiljem tekib kõigil, kes tegelevad enesearendamisega, erinevatel põhjustel tunne, et ta sai valgustunuks, hakkas valgust kiirgama ja tõusis teistest kõrgemale.

See muidugi ei ole põhjus “tiibade kärpimiseks”, kuid pisut ette rutates tuleb vaid hoiatada, et see on lihtsalt teine tase, millel tuleb veel vastupanu osutada, sest sellelt saab minna kas järgmisele tasemele või siis veidi allapoole kukkuda.

Mõned katked alljärgnevate soovituste hulgast:

  • Ära ole kategooriline selles, et oled teistest parem või kõrgem.

  • Ära püüa kedagi selles veenda või hakata õpetama, kuidas elada, kuni sinult seda ei küsita.

  • Kui sul tekkis äkki tahtmine rääkida inimesele, kuidas õigesti elada, siis rahune, tee hingamisharjutusi ja keskendu sisemistele tunnetustele. Varsti tunned, et unustasid midagi. Jah.. Kui ammu sa pole tegelenud oma isikliku eluga…

  • Kui sa pead ennast ”valgustunuks”, siis niikuinii ei lugenud sa lõpuni…

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Ülo Vooglaid Eesti püsimajäämisest ja elutervest korraldusest ühiskonnas

https://krot.info/fony/25964-fony-s-vasilkami-43-foto.html

Mida arvab oma ala tõeline asjatundja? Mis oleks tegelikult oluline? 

Siinkohal refereering pikemast loengust, mida saab soovi korral kuulata-vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=J0nczilViCU

Seda või mõnda muud Ü. Vooglaiu loengut võiks kuulata õõnsate pidupäevakõnede asemel, praegustel kriisiaegadel Eestis.

*

Ülo Vooglaid, sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik:

  • Primaarne on isereguleerumine, mitte juhtimine”
  • “Loovus on see, mis viib edasi”. “Loomepotentsiaal on absoluutne eeldus ühiskonna edasiarendamiseks”
  • Eesti rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja seda peab hoidma nagu silmatera, vastasel juhul ei ole Eestil väljavaateid. Väikerahval siin suurte hulgas peale vaimujõu väga palju muule loota ei ole.”
  • “On vaja, et saaks kujuneda haritud inimene. Aga nii, et ka anne jääks alles.”
  • “Kui on kuskil midagi täiesti nässus, siis ei maksa hakata korda juurde tegema. Siis on vaja anda vabadust.”
  • Kui ametnikud ministeeriumi tasandil ei segaks, siis on Eesti haritlaskond võimeline korraldama täiesti normaalse haridussüsteemi.”
  • “See osa haridusest, mis tervet inimese elu määrama hakkab, kujuneb inimesel välja 3.-nda eluaasta lõpuks. Samuti on oluline üsas olemise periood. Need 2 perioodi on praegu täiesti tähelepanu alt väljas.”
  • “Hariduses on oluline arusaamine, mõistmine, seosed. Mineviku tundmine annab eelduse tuleviku aimamiseks, ettenägemiseks.”
  • “Inimene saab vastutada ja kaasa rääkida ühiskondliku elu kujunemisel siis, kui tal on võimalik otsustada. Aktiivsus ja vastutustunne kujunevad läbi otsustamise.
  • Siinkohal meenutuseks, mida tähendab otsustamine.” Ülo Vooglaid: „Otsustamine on võimalik ainult valikusituatsioonis.

    Sellel on 4 tunnust:

    1) Inimene on küllalt vaba, keegi ei tule talle kallale ei nüüd ega hiljem, ei talle, lähedastele ega elukeskkonnale.

    2) Tal peab olema lisaks vähemalt üks alternatiiv, teiste sõnadega: peab olema vähemalt kaks enamvähem võrdset võimalust.

    3) Peab olema võimalus lisada alternatiive.

    4) Peab olema nii palju taipamist, et mõista selle küsimuse olulisust – kui ei süvene, siis võib juhtuda väga palju halba… Kui sellest aru ei saa, siis annad oma hääle ükskõik kuhu…”

  • “Juba alla 3-aastane peab saama otsustada. Siis tekib tal ka vastutustunne.”
  • “Otsustamiseks on vaja teadmiste, oskuste ja kogemuste ühtsust. Haritud olekut, infomeeritud olekut ja kogenud olekut. Piisavalt selles teatud vastavas küsimuses. Teiselt poolt peavad olema ka õigused, kohustused ja vastutus. Kõik need peavad olema. Nii administratiivses kui ka moraalses mõttes. Ainult siis on õigus otsustamisnupule vajutada, valida. Kui nii ei ole, siis on tegemist fiktsiooniga.”
  • “Ei ole mõistlik täiustada petuühiskonda, vaid tuleb hakata üles ehitama ühiskonda, kus inimesed saaksid osaleda oma elu korraldamises. Osaleda, mitte pealt vaadata.”

Aga milline on reaalsus praegu?

*

Allikad:

https://www.youtube.com/watch?v=J0nczilViCU

https://fonte.news/eesti/ulo-vooglaid-millistel-eeldustel-saaks-eesti-pusima-jaada/

Iga Eestimaa inimene on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja…

https://www.kuznica102.com/

Kust said kurja, kange`eksi, üleliia ülbe`eksi?

Tean ma sündi sua sõgeda, arvan algust su õela

Susi jooksis sooda mööda, karu kõmberdas rabassa,

soo tõusis soe jalusta, raba karu käpa alta.

Kasvid raudased orased, soe jalgade jälile,

karu käppade kohale.

Ahoi rauda, raukalapsi, rabarooste, pehme piima!

Kes su küll vihale käskis, kes pani pahale tööle?

Oleme ühesta soosta.

Ühest seemnest me siginud, sina maasta, mina maasta,

musta mulda me mõlemad, ühe ma pääl me elame

ühe maa sees kokku saame, maad meil küllalt siis mõlemal”

*

Need on sõnad Veljo Tormise „Raua needmisest”. Kuula ja vaata: https://www.youtube.com/watch?v=PhjPGGSuuNM

Kuid kui mõtlema jääda, siis samahästi võib seda rauda sümboolsena võtta kui Eesti rahvast, tema kujunemist, seda, kuidas me siin Eestimaal oleme jõudnud selleni, kuidas elame ja oleme.

Eesti rahva muinasjutus ütleb Vanapagan: „Ise tegi!” Meie. Ise.

Eesti ja eestlus… Seda uhket tunnet saame tunda kõigil Eesti pidupäevadel. Kuid peamiselt laulu- ja tantsupidudel, jaanipäeval, Vabariigi sünnipäeval, taasiseseisvumispäeval, samuti suurtel ühislaulmistel jms. Siis tuleme kokku, seisame õlg õla kõrval ja tajume… midagi kirjeldamatut. Hõigume loosungeid ja lehvitame lippe, et need siis päikeseloojangul taas jälle kappi peita. Järgmise korrani.

Ja siis, argipäevadel.. olgem ausad.. siis on eestlasedki endiselt jälle ainult inimesed, üldiselt (st on õnneks ka erandeid). Pea kõigil on oma särk lähemal. Omad asjad ja toimetused, omad inimesed ja oma maailm. Mina, mina, mina…

Poliitilised mängud, ärapanemine, rahvaga manipuleerimine, valetamisega kaasaminemine, rahaahnus, inimeste eludest mitte hoolimine. Ego võim istub ka eestlastel sees. Nagu on inimestel olnud aegade algusest saadik.

Ometi me ju igatseme kõik ikka uut ja paremat aega, igatseme olla rohkem vabad ja õnnelikud, igatseme hoolimist ja armastust. Igatseme… aga ei võta midagi suurt ette, peale rääkimise, peale kritiseerimise ja targutamise, kaasanoogutamise, või siis ka muutuste kartuses või mittemõistmise hoopis vastu toimides.

Nii siis see vanker edasi lohiseb… Üha enam teravnevad erinevad kriisid ja katastroofid. Üksteist kahjustades, jalge alla tallates, loodust hävitades..

Unustades või mitte teadvustades, et me oleme tegelikult üks, üks tervik.

Kui muudame end, muudame ka Eestit ja kogu maailma, koos omaenda pisikese maailmaga, mis siis saab võimaluse avarduda.

Ometi on olemas võti, kuidas asjad paremuse poole pöörata. Kui me ei taha kaotada peamisi väärtusi elus, kui me ei taha lõputult venitada teekonda tõelise õnne poole. Kui me ei taha olla pseudo-eestimeelsed, pseudo-inimlikud, maski all..

On vaja ühineda, teha koostööd, ühiseid asju, üksteisest hoolida, jagada asju, aega, hoolimist, armastust, anda oma panus, vabatahtlikult ja rõõmuga, ulatada abikäe. Luua selliseid asju, mis omavad tõelist väärtust, mis ühendavad inimesi, nende südameid ja südames olevat tarkust. Hädade ja murede ühine lahendamine liidab inimesi. Erinevad liikumised, algatused, üritused, seltsid jne. Ühiste inimlike eesmärkide poole liikumiseks ja sinna jõudmiseks. Kohe täna, siin ja praegu.

Siinkohal tänu neile, kes juba on sellele teele asunud.

On vaja, et rahvas valiks oma juhte südamega, mitte ei valiks, silmaklapid ees, pimesi uskudes.

On vaja, et rahvas ei laseks endaga mistahes kujul manipuleerida, meelitada, eksitusse viia, ei laseks ka ennast kõrvale lükata, jalge alla tallata või hirmutada.

On vaja, et rahvas mõtleks oma peaga, mitte ei jookseks „nööri mööda”.

On vaja, et rahvas ütleks kõvasti välja, mida ta asjadest arvab. Hoolimata sellest, kas järgnevad sanktsioonid või mitte.

On vaja julgust, julgust riskida, visadust asju lõpuni ehk tulemuseni viia.

On vaja valitsust, kuhu ei pürgi inimesed võimu või raha pärast, vaid kuhu minnakse selleks, et tegeleda tõeliste asjade ja nähtustega Eestis ja ka kogu maailmas, mitte pseudoprobleemidega. Sest niikaua kuni poliitikamaailm on endine, ei muutu suurt midagi. Ainult lubadused…

Sellisesse uue aja valitsusse saavad kuuluma kuuluma õpetlased ja intellektuaalid, kes näeks nii suurt pilti kui ka üksikut inimest. Need, kes on ausad, kellel on vaimujõudu ja kellel on vastutustunne. Sellised, kellel ka süda on õige koha peal. Tulevikus poliitika kui selline kaob.

Alles siis saavad lahendused sellised probleemid: keskkonna hävitamine, nälg, agressioonid, regionaalsed konfliktid, korruptsioon, tsensuur, bürokraatia, ebainimlik majandussüsteem, rahaorjus, lõhe rikaste ja vaeste vahel, vähemuste vihkamine, inimeste hävitamine, suremus haiguste tagajärjel, taastuvenergia ja uute energialiikide avastamine jne.

Ei ole lihtne oma ego ületada.

Ei ole lihtne kellelegi võõrale niisama midagi anda.

Ei ole lihtne hakata armastama kõike loodut.

Ei ole lihtne mõista.

Ei ole lihtne oma peaga mõelda.

Ei ole lihtne hakata vastutama.

Seda enam, et see võtab kõvasti aega, mitte ei juhtu hetkega.

Aga isegi kui see võtab veel kasvõi mitusada aastat, kuni inimeste teadvus tasapisi areneb, saame me juba täna astuda esimese sammu, mitte jäädes ootama, et iseenesest midagi juhtub.

Võime alustuseks vähemalt ehitada „sildu” üksteise, asjade ja nähtuste vahele.

Võiksime vähemalt püüda seda teha…

Sest me ise oleme oma õnne sepad, mitte keegi teine.

Tugevat vaimu- ja hingejõudu selleks meile kõigile!

Ilusat Eestimaad!

*

Ingrid Soosaar

Kõiksus kui elav olend. Entroopia ja Olemus. Universumi vibratsioonitasemed

https://www.pinterest.com/pin/579345939536397777/

Juba Platon pidas Kosmost elavaks olendiks, öeldes:

  • Demiurg tegi ka kõiksuse elavaks, hingega ja mõistusega.”

  • Kõiksus on nagu inimene, elusolend, koosnedes vaimust (või mõistusest), hingest ja kehast; see on ehitatud elusolendi igavese prototüübi järgi.

  • Inimese hingel on kolm osa: mõistus, söakus ja ihalus. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul.

  • Universumi arhitekt lõi oma keha, ühendades ideed mateeriaga.”

  • Kosmos on elusolend, kelle kehaks on kogu materiaalse maailma kogumik”.

See pole hüpotees ega teooria – see on reaalsus.

Ühtne elu on olemas ja avaldub kõiges. See, mida lihtsustatult mõistetakse kui sünd ja surm, pole midagi muud kui Ühise elu tsüklid, ümberkujundamisprotsess ühest eksistentsivormist teise.

Millist neist nimetame eluks ja millist surmaks, sõltub millisest vaatenurgast.

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Egoismi maailmast välja

https://imgur.com/gallery/2QYyX/comment/638117332

Mihhael Laitman, kabalistliku filosoofia doktor:

Varem või hiljem, nii või teisiti, peab inimkond või inimene jõudma kurja teadvustamiseni – et nad on täielikud egoistid.

Maailma rikkad (riigid, korporatsioonid, liidrid, inimesed), aga mitte ainult…

Üldiselt ei loovuta mitte keegi teisele inimesele mitte midagi. Mitte keegi ei kahetse. Mitte keegi!

Mida edasi me areneme, seda julmemaks, karmimaks ja tundetumaks muutume: “Mina ei loobu, mina ei tagane!”

Jah, ühendumine, side, armastus.. mille juurde me peaksime jõudma.. nagu räägitakse.

Kui me aga kõik oleme sellised egoistid, siis kuidas me sinna jõuame?

Ei toimu mingit järsku üleminekut ehk ärkamist!

Kõigepealt hakkame tasapisi teistega jagama, mis on justkui täiendav tasu, umbes 1/4 tulust vms.

Selliste asjade organiseerimise jaoks on vaja maailmavalitsust. Nagu ka ülemaailmsete probleemide lahendamise jaoks.

Siis saab kõik olema globaalne, mitte nii, et mingis kliimavöötmes või riigis toimub midagi, mis jääb teistele kaugeks, olgu need siis looduskatastroofid või haigused jne.

Nii kaua läheb kõik aina hullemaks ja on üha rohkem kannatusi, kuni me teadvustame, et kõik on kõigega seotud, et me sõltume… üksteisest.

Kuni me seda lõpuks tunnetame, kuni jõuame olekusse, et maailm – see on üks pere. Teist teed ei ole.

Peame lõpetama maailma „parandamise”.

Praegu oleme liikumas olekusse, kus hakkame seda alles väga tasapisi teadvustama, et oleme ühine süsteem.

Aga praegu ei taha veel keegi sellega arvestada.

Ikka peab loodus veel enda poolt meile tõsist mõju avaldama ja meid tasapisi õpetama, et me teadvustaksime, et me kõik oleme ühes paadis, mitte kontinendid, riigid, valitsused või rahvad.

Aga kunagi, millalgi, me tunnetame ja mõistame, et oleme üks tervik. Ja siis me ei saagi mõelda osast inimkonnast ilma teiseta, sest näeme seda ühise organismina. Ei saa nii, et ühes kohas raiume käe maha, aga teises kohas peame karnevali, sest me tunneksime kohe valu.

Loodetavasti ei lähe sinna kaua…”

***

Tõlkinud Ingrid Soosaar.

Sõprusest

  • Tomasz Alen Kopera https://alenkopera.com/gallery

    Inimene, kes ütleb, et on kõikide sõber, pole mitte kellegi sõber, sest ta on silmakirjateener. Sõpruselt nõutud standard on nii kõrge, et inimese sõpru võib lugeda tema sõrmedel, enamikel juhtudel ühe käe omal.

  • Tema, kes ütleb ”mul on palju sõpru”, on narr, sest tõelised sõbrad on haruldasemad kui lapis lazuli (ehk lasuriit) kõnnumaal. Võlts sõber, silmakirjalik sõber ja ilusa ilma sõber, on palju tavalisemad kui on tõelised sõbrad.

  • Sõbrad, kes tunduvad kõige vähem tõelised, ilmnevad sageli parimatena. Vale sõber tundub tavaliselt kõige soovituim. Mugavuse sõber on kerge omandus, kuid sõpra, kes jääb alles kui õnnetus annab hoobi, on raskem omandada kui pronksist rinnaplaati.

  • Sõber pole see, kes sinu argumendiga nõustub; see pole see, kes sinu elupaika sageli külastab; see pole see, kes sulle kiitust laulab ega ka see, kes vestleb meeldivalt või kinke toob.

  • See on see, kes julgustab kui ebaõnn surub, kes laenab oma käe kui sa oled all, kes kõnnib sinu kõrval kui inimesed su juurest jooksu panevad ning kes vaigistab teie vastased, kui teid pole seal.

  • See, kes toetab sind vastasseisu kohalolekul, on hea sõber, aga see, kes sinu eest võitleb kui sind seal pole, on veel parem.

  • See, kes sind võiduni aitab on sõbra nimetuse vääriline, kuid see, kes jääb sinu poolele lüüasaamises, on sõber kahtlemata.

  • Kui sa kedagi oma sõbraks pead, teda seejuures nagu iseennast usaldamata, siis eksid sa rängalt ja tõelise sõpruse jõust pole sul küllaldast ettekujutust.

  • Mõtle kaua järele, kas inimene ikka sobib sulle sõbraks. Kui jah, siis andu talle kogu hingest; ole temaga rääkides niisama julge, nagu räägiksid iseendaga.

/Seneca/

Allikas: Tarkade kivi (FB)

Inimese vaimse arengu kulgemine. Peamised astmed

https://kluchimasterstva.ru/6-mifov-o-duhovnosti

Iga kord uuesti inkarneerudes saab inimene uue võimaluse, võimaluse areneda.

Niimoodi ka vaimse arengu samme mööda liikudes muudab inimene järk-järgult oma ettekujutust ümbritsevast maailmast ja oma kohast selles.

See on loomulik protsess, millel on omad “astmed”.

Mis astmed need on ja kui palju neid üldse on?

Millisel arenguastmel oleme meie ise?

Kuidas kulgeb see areng?

Milline on INIMENE – LOOM?

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Kuidas teada saada, kes on tõeline Meister

tobolsk72.ru/life/poleznoe/mebel-office-spb/

– Õpetaja, kuidas saada teada, kas Meister on tõeline? Kas on mingi meetod?

– Jah, on üks võimalus. Kui tahad teada, kas Õpetaja on tõeline, siis mine tema juurde, põlvita tema ette õnnetu ja alandatuna, palu abi ja kaastunnet. Kui ta sinu alandust nähes muutub suureliseks või upsakaks, siis põgene tema eest nii kiiresti kui võimalik.

– Aga kui ta ei muutu suureliseks? Mis siis, kui mu sõnad teda puudutavad ja muudavad haletsevaks?

– Kui sinu ebaõnn muudab ta haletsevaks ning kurvastab teda, siis jookse ka tema eest, nagu mürgise mao eest.

– Ma ei mõista! Kuidas siis tõeline Õpetaja reageerima peaks?

– Ta ei peaks mitte kuidagi reageerima. Ta peaks jääma iseendaks.


***

Tõlkinud Ingrid Soosaar

Mida rohkem jõudu, seda suurem vastutus

Mida rohkem jõudu teil on, seda suurem on ka teie vastutus

Inimene tuli siia maailma, et aidata arendada kõiki teisi 1., 2. ja 3. dimensiooni eluvorme.

Kuid selle asemel, et aidata, hakkas inimene neid hävitama: raiuma metsi, reostama loodust, kurnama loodusvarasid, tapma ja ekspluateerima loomi.

Seetõttu enamus tema võimetest „kaeti kinni”, et inimese kahjustamise jõud ei oleks olnud liiga suur.

Kui muudame oma suhtumist teistesse eluvormidesse – hakkame neid austama ja väärtustama, tajume neid armastuse ja lahkusega, hoolitseme nende eest ja kaitseme, siis hakkavad meie võimed laienema.

Seetõttu selleks, et saada ligipääs piiramatute potentsiaalsete võimaluste välja juurde, on vaja käituda looduse, taimede ja loomade suhtes armastava vanemana.

Me ise ju palume Universumilt igasuguseid hüvesid ja ta aitab meid alati armastuse ja lahkusega.

Kuid samas ei tohiks unustada, et kellegi jaoks oleme meie ise see Universum.

*

Tõlkinud Ingrid Soosaar.

7 energiavampiirluse liiki vastavalt erinevatele taevakehadele. Mida teha? Vampirism tööl ja perekonnas

https://vessels-of-vision.com/2012/09/21/the-paradox-of-our-age/

Oleme loodud nii, et mida rohkem energiat anname, seda rohkem saame. Normaalne on, kui suhtes olles ja suheldes anname ise energiat, aga ka saame vastu.

Kui me aga hakkame hoolitsema ainult enda eest, kardame millestki ilma jääda, haarame kõike, mis võimalik, siis blokeerime keskuse, mis ühendab meid Maa väljaga.

Materiaalse ja energia ahnus sunnivad sellist inimest teistega teistmoodi suhtlema. Nii hakkab ta järk-järgult, sageli endale aru andmata, tegelema energiavampiirlusega. Sellist energeetilist vampiirlust nimetatakse argiseks, kuna see on tüüpiline enamusele ja seda näeb ümberringi iga päev.

Muidugi võib iga inimene ühes või teises olukorras teistelt energiat võtta, näiteks kui ta on raskelt haige, kogeb tugevat šokki või hirmu. See kehtib ka laste ja eakate inimeste kohta.

Sellest ei tohiks aga saada süsteemi.

Igapäevast energiavampiirlust on 7 peamist tüüpi.

Aluseks on siin võetud taevakehad Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn, vastavalt nende astroloogilistele mõjutustele.

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.