paseki.ucoz.ru/index/sinjak/0-29

Metsikuna kasvab see taim kogu Euroopas, Skandinaaviast kuni Hispaaniani ning sealt edasi Vahemere ümbruses ja kuni Väike-Aasiani. Praeguseks on ta jõudnud koduneda ka Põhja-Ameerikas. Ussikeele liike kasvab ka Ida-Siberis ning Aafrikas. Eestis on ta tuntud alates keskajast.

Kui maailmas on teada 60 ussikeele liiki, siis Eestis kasvab ainult üks, harilik ussikeel.

Ussikeel ehk harilik ussikeel, Echium vulgare.

Nimi “ussikeel” on tekkinud iseloomuliku välimusega õitest.

Rahvapärased nimed aga: karuhänd, hundihambad, hundiohakas, loomamaksarohi, hobusekärnarohi, hobuseköharohi, pahasilmarohi, härjakeel, jänesenõges, ussipää, kahetsmeõied, meritsed, sinine ohakas ja siniohtja.

Vaata taime kirjeldust täpsemalt SIIN: http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1043.html

Ladinakeelne nimi tuleneb kreeka keelest ja tähendab „madu”. See nimi anti ussikeelele vart katvate punaste täppide ning musta maosarnase juure tõttu. Ussikeeleks nimetatakse lehtede tekstuuri tõttu. Anglosaksid nimetasid seda taime „jänesemokaks”, hallide täppide pärast.

Aga paljud taimravitsejad säilitavad kreekapärast nime, mis rõhutab seost madudega, ning arvavad, et see taim päästab mürgitusest – mitte ainult maomürgist, vaid ka igast muust.

Ussikeel on ka hea ravim-, mee- ja värvitaim.

Taim on mürgine!!! Järgida rangelt doose ja kasutada pigem välispidiselt.

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

 

Sarnased postitused

Kommentaarid puuduvad


Postita kommentaar