Sorbus intermedia ehk pooppuu ehk Rootsi pihlakas või vahepealne pihlakas omab veel rahvapäraseid nimetusi vahelmine pihlakas, jahumari, leivapuu, papipuu ja poobus.
Üldlevila hõlmab Skandinaavia. See puuliik avastati Lõuna-Rootsis, teda leidub Taani idapoolseimas osas (Bornholmis), edela-Soomes, Eestis, Lätis ja Poolas. Eestis kasvab looduslikult Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. Mujale on teda istutatud.
Tema viljad, mis valmivad septembrist oktoobrini, on harilikust pihlakast suuremad ja punakamad ning ka palju maitsvamad kui tavalise pihlaka viljad, sest seemned annavad martsipanilaadse maitse. Nad on jahused ja muutuvad külmade saabudes magusaks.
Huvitav on see, et oma marjadega meelitab see pihlakas aastaringselt kasvukohale palju linde, mis aitab võidelda kahjurite vastu ilma kemikaale kasutamata.
Euroopa linnatänavatel ja parkides kasvatatakse teda ilupuuna. Selle populaarsuse taga on suuresti vastupidavus õhusaastele.
*
Kommentaarid puuduvad