Ravimtaimed

Harilik pärn, Tilia cordata, on ammutuntud ravimtaim. Rahvapärased nimed: lehmus, lõhmus, lõõmus, neimpuu, niinepuu, pähn, pähnapuu, talipärn jne. Rahvameditsiinis leiab pärn tegelikult palju laialdasemat kasutust kui ainult tuntud-teada higilaajava vahendina.

Kreeka algupära „Tuulte tütre” – Anemone – nime taga peitub tulikaliste sugukonda kuuluv ülaste (Anemone) perekond. Inglisekeelset nimetust „Windflower” – „Tuulelill” – põhjendatakse kahe toreda legendiga. Esimene neist viitab taime

Harilik sinilill, Hepatica nobilis (syn. Anemone hepatica), on mitmeaastane rohttaim. Kasvab risoomi tipust. Üks eksemplar (risoom) võib elada mitusada aastat. Liigi vanuseks arvatakse 40–50 miljonit aastat. Sinilill kasvab pärismaisena kogu

Islandi käokõrva, Cetraria islandica, rahvapärased nimetused on: põdrasammal, põdrasarvesammal, islandi samblik, kopsusammal, palukobrik, palukorbak, palotatjas, palotagja`, karpal, korbasammal, krobiseja, käppsammal, nõmmekarbed, nõmmekarpalad, rinnasammal. Siiski ei ole ta sammal, vaid samblik.

Mets-viinapuu, Parthenocissus quinquefolia, on väga dekoratiivne ronitaim, sügisel punakate lehtede ja sinakasmustade marjadega. Mürgisus!!! Palju on vaieldud selle üle, kas marjad on mürgised või mitte. Hulk spetsialiste suhtuvad neisse kui

Lõhislehine päevakübar, Rudbeckia laciniata, astriliste sugukonda kuuluv taim pärineb Põhja-Ameerikast, kus ta on laialt levinud nii Kanadas kui ka Ameerika Ühendriikides. Euroopasse jõudis ta ühe esimese taimena Ameerikast. 1640.a. on

Ilmselt on paljudele üllatuseks, et „kasutu” umbrohuna tuttav malts ja valge hanemalts on sugulased punapeedi, spinati, amarandi ja kinoaga, sest nad kõik kuuluvad rebasheinaliste sugukonda, Amaranthaceae. Kõigil neil on tervisele

Lõhnav kummel, Matricaria discoidea ehk Matricaria suaveolens, on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Kui mujal maailmas on veel teisigi kummeleid, siis Eestis kasvab ainult 2 liiki: teekummel ja lõhnav kummel.