Ravimtaimed

Harilik luuderohi, Hedera helix, see igihaljas taim, on tuntud ka selliste rahvakeelsete nimetustega nagu aknavääne, efei, jooksvarohi, taevatäht. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud

Jõhvikad, kuremarjad, karumarjad, karbalad, pluuknad, rabamarjad. Eestis kasvab tegelikult 2 jõhvika liiki: harilik jõhvikas ja väike jõhvikas. Neid marju on ainsana metsamarjadest võimalik korjata püsivate külmade saabumiseni.   Meie rabades

Haisev jooksjarohi on ravimtaimena tuntud juba 2. sajandist e.m.a., mil Vana-Rooma arst Galenos pidas teda suurepäraseks uriinieritust suurendavaks taimeks. Samuti on teada tema kasutamine Vana-Kreeka arsti Dioskoridese poolt, kes oma

Heal lapsel mitu nime: maapirn, maaõun, topinambur, päikesejuur, mugul-päevalill, hiina kartul, Jeruusalemma artišok, Helianthus tuberosus. Nii hea, et teda kasutatakse nii ametlikus meditsiinis kui ka rahvaravis. Maapirn ise pärineb Põhja-Ameerikast,

Paljud peavad võillille parimal juhul sümpaatseks lillekeseks. Aga nende jaoks, kellel on aed, on võilill tüütu umbrohi, kellest on raske lahti saada. Samal ajal hinnatakse paljudes maades võilille kasulikke omadusi.

Hiinas on hirssi kultuurtaimena kasvatatud ligi kümme tuhat aastat. Hirss on oluliseks toiduaineks paljudele hindudele, aafriklastele, hiinlastele ja slaavlastele. Euroopas tarvitati hirssi laialdaselt keskajal, enne kartuli ja maisi tulekut. Endiselt

Puuvõõriku rahvapärased nimetused on sellised: pikseluud, pantagamm, püharistipuu, nõialuud. Need nimed näitavad, et ta on alati olnud saladuslik taim. Muistsetel aegadel oli puuvõõrik keldi druiidide imetaim, raviürt ja püha puu,

Harilik kesalill, Tripleurospermum inodorum (ehk Matricaria perforata) on küll umbrohi, aga ikkagi ilus ja mõnevõrra kasulik taim siiski ka. Teda saab kasutada sarnaselt tuntud apteegikummeli ehk teekummeliga. Kesalill kasvab tavaliselt