Ravimtaimed

Haisev jooksjarohi on ravimtaimena tuntud juba 2. sajandist e.m.a., mil Vana-Rooma arst Galenos pidas teda suurepäraseks uriinieritust suurendavaks taimeks. Samuti on teada tema kasutamine Vana-Kreeka arsti Dioskoridese poolt, kes oma

Heal lapsel mitu nime: maapirn, maaõun, topinambur, päikesejuur, mugul-päevalill, hiina kartul, Jeruusalemma artišok, Helianthus tuberosus. Nii hea, et teda kasutatakse nii ametlikus meditsiinis kui ka rahvaravis. Maapirn ise pärineb Põhja-Ameerikast,

Paljud peavad võillille parimal juhul sümpaatseks lillekeseks. Aga nende jaoks, kellel on aed, on võilill tüütu umbrohi, kellest on raske lahti saada. Samal ajal hinnatakse paljudes maades võilille kasulikke omadusi.

Hiinas on hirssi kultuurtaimena kasvatatud ligi kümme tuhat aastat. Hirss on oluliseks toiduaineks paljudele hindudele, aafriklastele, hiinlastele ja slaavlastele. Euroopas tarvitati hirssi laialdaselt keskajal, enne kartuli ja maisi tulekut. Endiselt

Puuvõõriku rahvapärased nimetused on sellised: pikseluud, pantagamm, püharistipuu, nõialuud. Need nimed näitavad, et ta on alati olnud saladuslik taim. Muistsetel aegadel oli puuvõõrik keldi druiidide imetaim, raviürt ja püha puu,

Harilik kesalill, Tripleurospermum inodorum (ehk Matricaria perforata) on küll umbrohi, aga ikkagi ilus ja mõnevõrra kasulik taim siiski ka. Teda saab kasutada sarnaselt tuntud apteegikummeli ehk teekummeliga. Kesalill kasvab tavaliselt

Angervaksa peetakse Euroopa niitude kuningannaks. See on uhke, pilvekese moodi, valge koheva õiekobaraga taim, mis levitab ümberringi magusat aroomi. Ravitsejad on aga kasutanud mitte ainult lõhnavat ürti, vaid ka juuri.

Põdrakanep, see „99 haiguse ravija”, mis rohkem tuntud kui meeste taim, on tegelikult väga kasulik ka naistele. Eestis on levinud ahtalehine põdrakanep, Epilobium angustifolium. Vaata taime kirjeldust täpsemalt siin. Tema