https://pixabay.com/photos/liverflower-hepatica-nobilis-4061671/

Harilik sinilill, Hepatica nobilis (syn. Anemone hepatica), on mitmeaastane rohttaim. Kasvab risoomi tipust. Üks eksemplar (risoom) võib elada mitusada aastat.

Liigi vanuseks arvatakse 40–50 miljonit aastat.

Sinilill kasvab pärismaisena kogu Euroopas, kuid ka ka Koreas, Jaapanis ja Põhja-Ameerika parasvöötmes ning mõnedes kohtades Hiinas, Jaapanis ja Primorjes.

Sinilille teised, rahvapärased nimetused: külmalill, sinelill, sinelillike, siniellelill, jürilill, keltsalill, külmaelane, külmaölane, lumelill, lumekannike, lumekelluke, maksalehed, metsamirt, kopsurohi, sapihein, surmalill ja siniülane.

Peale siniste õite tuleb ette ka valgeid, roosasid, lillasid ja purpurseid õisi. Esineb ka topeltõisi. Kultiveerimisel on saadud palju värvivarjundeid.

!!!

Värske taim on mürgine. Mürgine on eelkõige risoom, aga ka taime maapealsed osad.

Et sinilill sisaldab protoanemoniini vähe, arvatakse ta vähemürgiste taimede hulka.

Osadel inimestel siiski võib sinilille mahl nahale või limaskestadele sattudes tekitada ärritusnähtusid.

Kuumutamisel või kuivatamisel mürk hajub.

Rahvameditsiinis kasutataksegi peamiselt kuivatatud taimeosasid.

Sinilill kõlbab kasutada nii sees- kui ka välispidiselt.

Rasked mürgistused esinevad ainult taime väära tarvitamise korral.

***

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.

Sarnased postitused

Kommentaarid puuduvad


Postita kommentaar