wildfoodism.com

Parasvöötmes esinevate aastaaegadega seoses esineb puudel (vara)kevadeti mahlajooks, kui vigastatud kohast puutüvel või oksa küljest hakkab mahla välja jooksma.

Loomulikult mitte ainult kasel ja vahtral, meile tuttavatel mahlapuudel, vaid ikka kõigil.

Kusjuures kõikide puude mahlad sisaldavad rikkalikult toitaineid ja vitamiine, olles organismile kasulikud ning nende (tüve)mahlasid saab samuti kasutada tervise heaks.

Ungari karjased näiteks lisasid erinevate puude mahla joogivette, et see siis aitaks seedida raskesti seeditavat toitu.

Puude mahla on kasutatud ka kohvi ja leiva tegemiseks.

Kõige levinum on muidugi kase– ja vahtramahla kasutamine.

Vahtramahla kohta vaata siit: Vahtramahl rahvaravis

Kasemahla kohta vaata siit: Kasemahl rahvaravis

 

Aga… peale nende võib tarvitada ka järgmiste puude mahla:

 

et.wikipedia.org/wiki/Pärn

PÄRN

krampide vastu, sobib eriti lastele

hingamisteede haiguste korral:

gripp, angiin, kopsupõletik, bronhiit, köha

palaviku alandajana

– tõstab immuunsust

ru.wikipedia.org/wiki/Ива

 

PAJU

noorendab keha

– annab profülaktiliselt tugeva kaitse kõikide vähihaiguste vastu

aspiriini asemel

– erinevates kohtades esinevate tursete korral, määrimiseks

 

SANGLEPP pinterest.com

LEPP

– sanglepa mahla kasutatakse maagias, mahla punase värvuse tõttu

veenilaiendite, põletuste ja nahakahjustuste korral määrida mahlaga vastavaid piirkondi

ninaverejooksu korral tilgutada mahla ninna

 

 

HAILIK SAAR commons.wikimedia.org

SAAR

– kõhulahtistina, kõhukinnisuse korral

suhkrurikas mahl, sahharoosi asendajana

 

 

 

 

 

wikiwand.com/et/Verev_kontpuu

KONTPUU

mädaste infektsioonide raviks

 

 

 

 

 

MUST PAPPEL uniprot.org

PAPPEL

herpese ja soolatüügaste raviks, määrimiseks

 

 

 

 

 

wikipedia.org/wiki/Viinapuu

VIINAPUU

silmade kuivuse ning silmapõletike korral

naha pigmentatsiooni (k.a. tedretäpid) korral

– kusepõie kivide moodustumise vastu

 

 

 

et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu

KIRSIPUU, MURELIPUU

– suve jooksul koorelõhedest väljavoolav nn „kirsiliim” on kapseldava toimega

 

 

 

 

Veel, Eestis harva leida olevaid puid,

aga mujal Euroopas tavalisemad:

– hall pähklipuu

– kreeka pähklipuu

– pöök

– valgepöök

 

KOGUMINE….

Erinevate puude mahla kogutakse ikka samamoodi traditsiooniliste meetodite abil nagu kase-ja vahtramahlagi.

Varakevadel, enne pungade puhkemist.

Keskmiselt saab ühelt puult ööpäevas 4 -7 liitrit mahla.

Kõige väärtuslikuma mahla saab, kui päevad on soojad, ööd aga külmad.

 

Tõlkinud Ingrid Prass.
CopyRight ©

 

Allikad:
ecohealthylife.ru
koort.kg
health.wild-mistress.ru
ergashaka.ru
alcohol-spb.ru
лесные.рф
kladovayalesa.ru
tutknow.ru

Sarnased postitused

Kommentaarid puuduvad


Postita kommentaar