Parasvöötmes esinevate aastaaegadega seoses esineb puudel (vara)kevadeti mahlajooks, kui vigastatud kohast puutüvel või oksa küljest hakkab mahla välja jooksma.
Loomulikult mitte ainult kasel ja vahtral, meile tuttavatel mahlapuudel, vaid ikka kõigil.
Kusjuures kõikide puude mahlad sisaldavad rikkalikult toitaineid ja vitamiine, olles organismile kasulikud ning nende (tüve)mahlasid saab samuti kasutada tervise heaks.
Ungari karjased näiteks lisasid erinevate puude mahla joogivette, et see siis aitaks seedida raskesti seeditavat toitu.
Puude mahla on kasutatud ka kohvi ja leiva tegemiseks.
Kõige levinum on muidugi kase– ja vahtramahla kasutamine.
Vahtramahla kohta vaata siit: Vahtramahl rahvaravis
Kasemahla kohta vaata siit: Kasemahl rahvaravis
Aga… peale nende võib tarvitada ka järgmiste puude mahla:
PÄRN
– krampide vastu, sobib eriti lastele
– hingamisteede haiguste korral:
gripp, angiin, kopsupõletik, bronhiit, köha
– palaviku alandajana
– tõstab immuunsust
PAJU
– noorendab keha
– annab profülaktiliselt tugeva kaitse kõikide vähihaiguste vastu
– aspiriini asemel
– erinevates kohtades esinevate tursete korral, määrimiseks
LEPP
– sanglepa mahla kasutatakse maagias, mahla punase värvuse tõttu
– veenilaiendite, põletuste ja nahakahjustuste korral määrida mahlaga vastavaid piirkondi
– ninaverejooksu korral tilgutada mahla ninna
SAAR
– kõhulahtistina, kõhukinnisuse korral
– suhkrurikas mahl, sahharoosi asendajana
KONTPUU
– mädaste infektsioonide raviks
PAPPEL
– herpese ja soolatüügaste raviks, määrimiseks
VIINAPUU
– silmade kuivuse ning silmapõletike korral
– naha pigmentatsiooni (k.a. tedretäpid) korral
– kusepõie kivide moodustumise vastu
KIRSIPUU, MURELIPUU
– suve jooksul koorelõhedest väljavoolav nn „kirsiliim” on kapseldava toimega
Veel, Eestis harva leida olevaid puid,
aga mujal Euroopas tavalisemad:
– hall pähklipuu
– kreeka pähklipuu
– pöök
– valgepöök
KOGUMINE….
Erinevate puude mahla kogutakse ikka samamoodi traditsiooniliste meetodite abil nagu kase-ja vahtramahlagi.
Varakevadel, enne pungade puhkemist.
Keskmiselt saab ühelt puult ööpäevas 4 -7 liitrit mahla.
Kõige väärtuslikuma mahla saab, kui päevad on soojad, ööd aga külmad.
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad