Pojenge on tuhandeid erinevaid sorte. Liike on kokku 33, tüüpe aga vaid mõni. Nii on nö puupojenge, puitunud vartega põõsaid kui ka mitmeaastasid rohtseid taimi.
Mõnedel neist on raviomadusi ning neid kasutatakse rahvameditsiinis.
Hiinas on aastatuhandeid kasutatud nn puu-pojengi, selle esivanemat, Osti pojengi, Paeonia ostii. Teisena on kasutatud eestikeelse nimega valgeõielist pojengi, P. Lactiflora.
Siis ja valdavalt ka praegu kasutatakse vaid nende taimede juurtest tehtud preparaate.
Sisaldus: monoterpenoidsed glükosiidid, flavonoidid, tanniinid, stilbenoidid, triterpenoidid, steroidid, paeonoolid ja fenoolid.
Pojengide peamised meditsiinilised koostisosad on aga paeonifloriin ja paeonool.
Nendel kahel ühendil on mitmesuguseid füsioloogilisi ja farmakoloogilisi toimeid. Nende ainete sisalduse % taimedes oleneb erinevatest teguritest:
– pojengi liik
– taime eri organid
– taime vanus ja
– kuivatamise meetod jt
Eri liikidel on toime mõneti erinev ning kasutatakse ka erinevaid taimeosasid.
Hiinas kasutatakse pojengi kroonlehti isegi veini tegemiseks.
Täpsemalt tuleb juttu nendest pojengidest, millel on raviomadused:
-
põõsaspojeng
-
kollane pojeng ehk kollane puispojeng
-
valgeõieline pojeng
-
anomaalne pojeng ehk maarjajuur
-
Veitchi pojeng
-
ahtalehine pojeng
-
varajane pojeng
*
Kommentaarid puuduvad