Vana-Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi nime saanud aineid on kasutatud väga pikka aega. Läbi inimkonna ajaloo on nii ravitsejad kui ka tavainimesed otsinud aineid, mis võivad sütitada seksuaalset iha. Esimesed mainimised afrodisiakumitest ilmusid juba enne meie ajaarvamist. Siis tarbisid inimesed seksuaalse erutuse kogemiseks või seksuaalvahekorra kestuse pikendamiseks spetsiaalseid toite, jooke, kasutasid parfüüme ja isegi amulette, luues afrodisiakumide kohta palju müüte. Toidu monotoonsuse ja alatoitluse tingimustes, mis mõjutasid negatiivselt nii meeste kui ka naiste viljakust, suhtuti toitude valikusse erilise tähelepanuga.
Tänapäeval on seisukoht, et afrodisiakumide toime sõltub nende komponentide koostisest ja inimese individuaalsest vastuvõtlikkusest. Mõned mõjutavad lihaste lõdvestumist, leevendavad psühholoogilist jäikust, laiendavad suguelundite veresooni, suurendades seeläbi verevarustust ja tundlikkust. Teised mõjutavad suguhormoonide taset, omavad üldiselt tugevdavat toimet, parandades keha üldist toonust.
Taimed-afrodisiakumid ei suuda mitte ainult suurendada seksuaalset iha, stimuleerides hormoonide tootmist ja suurendades verevoolu suguelunditesse, vaid parandavad ka keha üldist füüsilist, vaimset ja seksuaalset energiaseisundit.
Tuleb meeles pidada, et seksuaalhäired on sageli erinevate haiguste sümptomid, seega ei soovita ükski arst ühte või teist afrodisiakumit, garanteerides 100% selle efektiivsuse ja ohutuse. Kui teil on libiido ja/või erektsiooni langus, on parem mitte ise lahendust otsida, vaid pöörduda spetsialisti poole.
Kommentaarid puuduvad