Legendi järgi kohtusid kord Tõde ja Vale.
Vale ütles Tõele: “Täna on imeline päev”!
Tõde vaatas taeva poole ja ohkas, sest päev oli tõeliselt ilus.
Nad kõndisid koos ja jõudsid lõpuks kaevu juurde.
Vale ütles Tõele: “Vesi on väga soe, ujume koos!”
Tõde jäi nõusse. Nad riietusid lahti ja hakkasid ujuma.
Äkki tuli Vale välja, pani Tõe riided selga ja kadus.
Pahane Tõde ronis veest välja ja otsis kõikjalt Valet, et riided tagasi saada.
Maailm, mis nägi Tõde alasti, pööras pilgu põlgusest ja vihast eemale.
Vaene Tõde naasis kaevu juurde ja kadus igaveseks, varjates sellesse oma häbi.
Sellest ajast peale on Vale rännanud mööda maailma, Tõeks maskeerituna, teenides ühiskonna vajadusi, kuna maailm ei ole mingil juhul valmis ilmutatud Tõele vastu astuma.
**
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad