Te võtke elu kergelt. Või muidu on hilja.
Või muidu kogu ilm teid ähvardama saab.
Kõik piinama hakkavad. Ja tigetsema te peale.
Küünistama, kratsima, hammustama ja solvama.
Tuleb elada naeratades. Ennast nautides.
Mitte asjade tõsidusest segadusse sattudes.
Uskuge – KÕIK laheneb, algab ja lõpeb.
Ja pole mõtet karta, et kõik üdini on halb.
On igal pool üks naerulind. Ja huumorit killuke.
On kahjulik kortsutada kulmu. Siis nägu vananeb.
Te võtke elu kergelt. Või muidu on hilja.
Või muidu, närvihaigeks saades, „Loll!”, kuulete.
🙂
/Igor Tjutjukin/
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad