Elupuu ehk Thuja osade liikide kodumaaks peetakse Põhja-Ameerikat, teistel liikidel Ida-Aasiat. Eestis kasvatatakse sissetoodud liigina peamiselt harilikku elupuud ehk „lääne-elupuud”, Thúja occidentális.
On teada, et Põhja-Ameerika idaosa indiaanlased kasutasid elupuud reuma, liigeste ja lihaste raviks ning köha ja erinevate kopsuinfektsioonide profülaktikas.
Euroopasse sattus elupuu 16. sajandi alguses. „Elu puu” – nii nimetas seda puud siis Prantsusmaa kuningas. Ega teda ilmaasjata „elu puuks” nimetata.
Tänapäeval on elupuu ametlikult teadusliku meditsiini poolt tunnustatud ning teda kasutatakse erinevate ravimpreparaatide koostises, mis parandavad siseorganite tööd, toniseerivad, võtavad ära paistetuse ja valu, ravivad liigeseid, luusid ja lihaseid, omavad antibakteriaalset ja antimikroobset toimet.
Kasulikud on mitte üksnes okkad, vaid ka seemned, käbid, noored võrsed ja oksad.
Elupuu sisaldab bioaktiivseid aineid. Seetõttu on väga tervislik jalutada elupuumetsas. Sellest on abi köha ja väsimuse korral. Paljudes Euroopa riikides on seadusandlusega ette nähtud elupuuhaljastus tuberkuloosidispanserite juures.
Energeetiliselt on elupuu vampiirlik puu, st tema abil saab ennast tühjaks laadida, kui on liigselt negatiivset energiat või väsimust kogunenud.
Elupuu mitmekülgsed raviomadused määravad meditsiini huvi selle taime vastu.
Elupuust saab ka kodus lihtsaid preparaate valmistada.
!!! Kuid kuna elupuu on nõrgalt mürgine, siis tuleb arvestada doose, norme, kontsentratsiooni ja samuti vastunäidustusi.
Kasutada saab siiski ka välis-, mitte ainult seespidiselt.
Elupuu oksi soovitatakse panna riidekappidesse, koide tõrjeks.
***
Kommentaarid puuduvad