Eestis kasvab 3 katkujuure liiki:
1) Petasites hybridus – harilik katkujuur
https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6161 ja https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1286.html
2) Petasites spurius – villane katkujuur
https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6162?lang=et ja https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/8418.html
3) Petasites albus – valge katkujuur (metsistuma kalduv ilutaim) https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6160?lang=et
Ravitsemiseks kasutatakse harilikku katkujuurt, kes on tegelikult meie looduses invasiivne võõrliik, ta kasvab tavaliselt suurte kolooniatena.
Katkujuured on ühed esimesed õitsejad, aprillis ja mais, samal ajal paiselehtedega. Mesilased saavad katkujuure õitelt nektarit ja õietolmu. Lehed ilmuvad alles suvepoole, moodustades siis „kobrulehtede metsa”.
Kaasaegses meditsiinis kasutatakse seda taime aktiivselt. Jaapani teadlased on tuvastanud põletikuvastaseid ja allergiavastaseid omadusi. Euroopa teadlased on leidnud, et katkujuur suudab tõhusalt leevendada heinanohu sümptomeid, tekitamata uimasust. Samuti migreeni.
Šveitsis töötati välja tehnoloogia katkujuure preparaatide süvapuhastamiseks toksilistest lisanditest, mille järel loodi allergiavastased ravimid, samuti peavaluvastased ravimid, mis on osutunud väga tõhusaks, sealhulgas kõige raskematel juhtudel. Looduspoodidest võib leida kapsleid hariliku katkujuure ekstraktiga, migreeni ja peavalu vastu.
Teada on hariliku katkujuure spasmolüütilised omadused. Seda taime kasutatakse homöopaatias rögalahtistina, valuvaigistina ja spasmolüütikumina.
Ka rahvameditsiinis kasutatakse katkujuurt aktiivselt. Mitte ainult köha, allergia, peavalu ja migreeni korral, vaid laialdasemalt, nii sees- kui ka välispidiselt. Ravaravi preparaate saab valmistada nii õitest, lehtedest kui ka juurtest. Sellest kõigest allpool…
Nii nagu igal taimel, on ka temal omad vastunäidustused tarvitamise korral ja tuleb arvestada ettevaatusabinõudega, seda eriti just alkaloidides sisalduse tõttu.
**
Kommentaarid puuduvad