Hariliku lepiklille, Chrysosplenium alternifolium, rahvapärased nimetused on: lepalill, kärnalill, linnusilm, porililled, piimalill.
Alates aprillist-maist kuni varasuveni õitseb lepiklill märgades lodumetsades, veekogude kallastel. Inimesed tunnevad teda levinud umbrohuna. Tema õitsemise ajal tundub nagu taim säraks kuldselt, eriti hämaruses.
Levinud on see taim rohkem Lõuna-Eestis, aga ka Ida- ja Põhja-Eestis. Vähem Lääne-Eestis, saartel aga üldse mitte.
Samuti on levinud Skandinaavias, Kesk-Euroopas, Vahemere maades, Ida- ja Lääne-Siberis, arktilistel aladel, Väike- ja Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Arktikas kasvab lausa igikeltsal.
Lepiklillede perekond kuulub traditsioonilisse Tiibeti meditsiini, kuid on kasutusel ka mujal riikides.
Enamikul lepiklille liikidel pole mitte ainult hea terapeutiline toime traditsioonilises kasutuses, vaid ka suur potentsiaal areneda kaasaegsetes farmaatsiauuringutes.
Aga on vaja veel süstemaatilisi ja kõikehõlmavaid uuringuid, et luua selle kliinilistele rakendustele korralik teaduslik alus.
Lepiklille seemned on mürgised.
Muid taime osi on rahvameditsiinis kasutatud, ka seespidiselt.
.
MUUD KASUTUSVIISID:
Kommentaarid puuduvad