Oleme harjunud mõtlema hetkel kehastunud inimhingedest ja oma lahkunud lähedastest-tuttavatest kui ainult meestest või naistest.
Ajus kinnistub ju see teadmine, millega oleme harjunud.
Harjunud oleme seetõttu, et tavaliselt näeme me konkreetsel kehastunud inimesel ikka konkreetset keha, mis viitab selgelt kas naisele või mehele.
Ka siis, kui kohtame kedagi, kellega tajume, et tunneme üksteist juba eelmisest elust, mõtleme automaatselt, et olime siis sama sugu mis praegu.
Ometi need, kes näevad eelmisi elusid selgemalt, saavad väita, et võis olla hoopis vastupidi….
*
Kommentaarid puuduvad