Enamik meist kardab vananemise mõtet ehk info neile, kes kahtlevad, kas on liiga hilja karjääri muuta või uusi hobisid alustada, kuid see rõhutab ka vanemate inimeste mõtete väärtust ühiskonnale.
Pikka aega on usutud, et inimeste kognitiivsed võimed saavutavad haripunkti 20. eluaastates, jäävad keskeas platoole ja seejärel järk-järgult langevad. Üha rohkem uuringuid on seda ammu ümber lükanud, näidates tõendeid selle kohta, et aju muutub ja areneb kogu meie elu jooksul.
On palju uuringuid, mis näitavad, et inimesed saavutavad oma füüsilise tipu 20.-ndate keskpaigast kuni 30.-ndate alguseni. Uuring paljastab pöördepunkti, mil meie keha vananemine kiireneb. Suur hulk uuringuid näitab ka seda, et inimeste toored intellektuaalsed võimed – see tähendab nende võime arutleda, meelde jätta ja teavet kiiresti töödelda – hakkavad tavaliselt langema 20.-ndate keskpaigast alates. See muster peegeldub ka reaalses maailmas. Sportlased saavutavad oma karjääri tipu tavaliselt enne 30. eluaastat. Matemaatikud annavad sageli oma kõige olulisema panuse kolmekümnendate keskpaigaks. Malemeistrid on harva oma mängu tipus pärast 40. eluaastat. Aga meie psühholoogilised töötlemisvõimed paranevad pidevalt.
Ühe uuringu põhjal on väga hea põhjus elevuseks ja optimismiks…
Vastupidiselt sõnumile, et teatud (vanuse)numbri juures oleme „sellest möödas“, on see uuring järjekordne tõestus, et oleme teravamad, kui arvame.
St kui vaatame toorest töötlemisvõimsusest kaugemale, ilmneb teistsugune pilt.
Uuringus keskenduti arutlusvõimest kaugemale ulatuvatele väljakujunenud psühholoogilistele tunnustele, mida saab täpselt mõõta, mis esindavad pigem püsivaid omadusi kui ajutisi seisundeid, millel on hästi dokumenteeritud vanuselised trajektoorid ja mis teadaolevalt ennustavad reaalset sooritust. Otsing tuvastas 16 psühholoogilist dimensiooni, mis vastasid neile kriteeriumidele. Nende hulka kuulusid põhilised kognitiivsed võimed, nagu arutlusvõime, mälumaht, töötlemiskiirus, teadmised ja emotsionaalne intelligentsus. Samuti hõlmasid need nn viit suurt isiksuseomadust – ekstravertsus, emotsionaalne stabiilsus, kohusetundlikkus, avatus kogemustele ja meeldivus.
Kui arvestada laiemaid adaptiivseid tunnuseid, saavutab inimese funktsionaalne võimekus haripunkti keskealiselt. See teadmine toob esile, miks selles vanusevahemikus inimesed võivad olla kõige paremas vormis keeruliste probleemide lahendamiseks ja juhtimiseks tööturul. Paljude jaoks on üldine psühholoogiline toimimine haripunktis 55. ja 60. eluaasta vahel.
Seega sobivad kõrge riskiga juhtimis-, otsustus- või täidesaatvatesse rollidesse kõige paremini tõenäoliselt 55–60-aastased inimesed – ja tõenäoliselt mitte nooremad kui 40 või vanemad kui 65. See seab kahtluse alla paljud tavapärased eeldused vanuse ja võimete kohta ning viitab sellele, et keskiga võib olla keerukate ja oluliste rollide psühholoogilise valmisoleku tõeline tipp.
Üldine vaimne funktsioneerimine saavutab haripunkti 55. ja 60. eluaasta vahel, enne kui hakkab umbes 65. eluaastast alates langema. See langus muutub selgemaks pärast 75. eluaastat, mis viitab sellele, et hilisemas elus võib funktsioneerimise vähenemine pärast selle algust kiireneda.
Tipphetk hilisemas elus. Mitmed uuringus mõõdetud omadused saavutavad oma tipu palju hilisemas elus. Näiteks kohusetundlikkus saavutas tipu umbes 65-aastaselt. Emotsionaalne stabiilsus saavutas tipu umbes 75-aastaselt. Harvemini käsitletud dimensioonid, näiteks moraalne arutluskäik, näivad samuti saavutavat tipu vanemas eas. Ja võime seista vastu kognitiivsetele eelarvamustele – vaimsetele otseteedele, mis võivad panna meid tegema irratsionaalseid või vähem täpseid otsuseid – võib jätkuvalt paraneda ka 70ndates ja isegi 80ndates eluaastates.
KOKKUVÕTTEKS – Vanusepõhiste eelduste kaotamine.
Uuringu tulemused võivad aidata selgitada, miks paljud kõige nõudlikumad juhirollid äris, poliitikas ja avalikus elus on sageli 50.-ndates ja 60.-ndate alguses olevate inimeste käes.
Seega, kuigi mitmed võimed vanusega vähenevad, tasakaalustavad neid teiste oluliste omaduste kasv. Koos toetavad need tugevused paremat otsustusvõimet ja läbimõeldumat otsuste langetamist – omadusi, mis on tippjuhtide jaoks üliolulised.
Inimeste kogemused on aga erinevad. Uuringud on näidanud, et kuigi mõnedel täiskasvanutel on arutluskiiruse ja mälu langus, säilitavad teised need võimed ka hilisemas elus.
Seega ei määra vanus üksi üldist kognitiivset funktsioneerimist. Seega peaksid hindamised ja analüüsid keskenduma pigem inimeste tegelikele võimetele ja omadustele kui vanusepõhistele eeldustele.
Vanusega kaotame küll kiirust, aga saavutame sügavust. Lahendame keerulisi probleeme intelligentsemalt, hindame riske rahulikumalt ja tegutseme teadlikumalt. Seega, kui tunned, et sinu tipphetk on juba seljataga, siis ehk on sinu kuldaeg alles algamas.
Ajalugu on täis inimesi, kes saavutasid oma suurimad läbimurded juba ammu pärast seda, mida ühiskond sageli “tipp-eaks” nimetab.
Võib-olla on aeg lõpetada keskea käsitlemine tagasiarvestusena ja hakata seda tipphetkena pidama.
***
Allikad:
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0160289625000649
https://www.sciencealert.com/study-reveals-the-surprising-age-at-which-your-brain-reaches-its-peak
Kommentaarid puuduvad