Maa eksisteerib juba 4,5 miljardit aastat.
Elame unikaalsel ajastul.
Inimestel on nii palju võimu ja jõudu.
.
Vastab Michael Laitman, kabalistliku filosoofia doktor:
* Mis ootab inimkonda? Kuhu me liigume?
„Me läheneme inimloomuses eksisteeriva kurjuse teadvustamisele. Inimese käes asub nii kurjuse jõud kui ka headuse jõud. Headuse jõudu me eriti ei näe, ei tuvasta. Aga kurjust inimese käes me näeme, ja näeme ka seda, et inimene ei oska seda kasutada. Seetõttu läheneme sellele, et inimesel tuleb õppida oma elu elama, kuidas õppida kasutama jõudusid enda sees – mõistust ja tundeid – neid, mille loodus on inimesele andnud, et ta neid õigesti kasutaks.
Kabala õpetab, kuidas seda teha, st kuidas õigesti kasutada jõudusid, mis asuvad inimese sees, kuidas viia inimene optimaalsesse olekusse – heasse.”
.
* Kuidas praegu inimesed võtavad reaalsust ja Loojat (Kõiksust, Universumi) maailma suhtes?
„Tühisena.
Meie majandus ja ökonoomika on seetõttu rikutud. Praegu tegutsevad inimesed nii nagu nad ise heaks arvavad ja õigeks peavad. Hullemini kui pimesi tegutsevad väikesed lapsed. Kasutades inimeksistentsi arengu jooksul kogutud kogemusi ning mõistuse ja tunnete jõudusid hävitamiseks.
Aga loodus ei anna inimesele jõudusid selleks, et inimene neid purustamiseks kasutaks. Mitte selleks, et iseennast, planeeti ja kogu maailma hävitaks.”
.
* Kui vaadata ette, siis meie tulevik tundub täiesti halb välja nägevat. Tundub olevat täielik korralagedus ja et inimkonnal pole suunda.
Kuidas saab nii olla, et Maa on meile nii palju andnud, aga keegi ei vastuta tema eest? Miks me oleme sellises olukorras, miks meile on see antud?
„See on selleks, et avastaksime, et me saaksime aru, mis on tõeline kurjus ja mis on tõeline headus. Inimese sees. Sest peale inimloomuse ei ole midagi, mis saaks paremuse suunas muutuda. Me oleme ainukesed olendid, kes me saame seda muuta, st iseennast, kas siis paremuse või halvemuse suunas. Ja seoses sellega ka loodust, kas siis seda täielikult hävitades või hoopis taasluues, teda toetades.
Seetõttu läheneme olekule, mida Kabala õpetuses nimetatakse „kurja teadvustamiseks”, kui otsustame iseenda jaoks, et me lausa oleme kohustatud iseennast muutma.
Esimeseks etapiks on üksteisesse suhtumise eest hoolitsemine. See inimene eksib, kes arvab, et enda edu nimel teisi hävitades garanteerib ta endale hea tuleviku. Tuleb mõista, et ei saa olla head tulevikku, kui me ei mõtle inimkonna ja maailma hea tuleviku peale.”
.
* Igal rahvusel, tsivilisatsioonil ja kultuuril on olnud oma „kuldne aeg”. Olid omad õpetused ja teooriad sellest, kuidas koos kõik hästi sujuks ja toimiks, kuidas suhtuda loodusesse ja ühiskonda jne.
Miks siis ometi praegu, kui oleme jõudnud teaduse arengus tippu, tundub, et meil puuduvad baasteadmised loodusseadustest?
„Tegelikult on need olemas.
Aga kõik suured iidsed kultuurid/tsivilisatsioonid planeedil Maa jõudsid oma pikas arenguprotsessis kunagi nii kaugele, et hävitasid iseennast. Neil ei olnud metoodikat, kuidas tasakaalustada mõistust ja tundeid, headuse ja kurjuse jõudusid, mis on inimloomuse sees.
Ka meie praegu oleme jõudnud sellisesse murdepunkti, kus tuleb otsustada, kas tahame ennast hävitada või edasi eksisteerida.
Oluline on ühinemine, mitte see, et „Mina” saavutaksin edu või keegi teine minu arvel. On vaja heatahtlikku ühinemist. On vaja hoolitseda inimloomuse eest.
Loodetavasti jõuame sinna head teed pidi.
Halb tee – see on edu saavutamine kannatuste ja sõja teel, mis viib inimkonna hävinemiseni.
Aga kui jääb alles vaid vähene hulk inimesi, siis on nad lõpuks sunnitud mõistma, mis on see ainuke ja õige tee.”
.
* Kuhu on kadunud kogu iidne tarkus? Miks on selle asemel justkui udus „silmaklapid peas” liikumine? Kuidas sellest väljuda, st sellest tupikust?
„Me pole tegelikult eksiteel. Me liigume vastavalt oma egoismi arengu teele, vastavalt oma soovile „saada”. Seetõttu läheneme seisundile, kus mingis teatud punktis näeme, kas hävime siin maakeral või tõuseme oma egost kõrgemale. See on tähtis punkt. Looja otsustab selle järgi.
Võib uskuda siiski, et läheneme sellele punktile ja võtame otsuse vastu. Ennast kätte võtta, mitte lasta oma egol läbi murda. Tervikuna tuleb töötada sooviga „anda”, anda lähedasele.
Hetkel on inimkonnal käimas „Pimeduse periood”. See peaks hea tee korral arenema „Kuldseks ajastuks”.
Hea kasvab välja kurjast. Kui me näiteks tunneme ennast halvasti ja ei suuda seda enam taluda, siis hakkame esitama küsimusi „kust see on tulnud?”, „miks see toimub?”, „mida me oleme teinud, et me ei ole korras?”
Hakkame mõistma ja teadvustama, et kõik, mis meiega toimub, toimub meie ego pärast.
Kui meil on juba nii halb, et oleme valiku „elu või surm” ees, siis valime elu, ja jätkame oma tsivilisatsiooni.
Sellist, kus oleme kõik kui vennad ja õed. Kus kasutame vaid enda sees olevat headuse jõudu.
See on juba uus tsivilisatsioon, mida pole planeedil Maa kunagi veel olnud. See on uuel kujul. Loodetavasti me jõuame sinna.
Kas ja kui ruttu me sinna jõuame, sõltub sellest, millal hakkame teadvustama „kurjust” enda sees, inimkonnas.
Meil on ainult 2 teed.
Oleme murdepunktis.”
.
* Me oleme küll kaugele arenenud, nii tehnoloogiliselt kui ka sotsiaalselt, aga me ei oska neid teadmisi kasutada, ei oska sinna uude tsivilisatsiooni jõuda.
Kuidas küll Looja ei arvestanud sellega, et me oska oma teadmisi kasutada?
„Loojal on programm, et inimesed peavad asuma vaba valiku punktis, kus kaalukausil on kurjus ja headus, kus ülekaalu saavutaks headus, kus inimene on oma egost üle, iseenda ego ohjeldades, lähedase heaks. Vaid selleks, et näha, et lähedasel on hea. Selles on asja sisu.
Kõik „löögid” inimkonnale, k.a. koroona, metsatulekahjud, üleujutused jm probleemid on selleks, et meie kannatused oleks viidud nii ääre peale, kus me otsustame, et „Aitab!”
Kui me ei taha oma elult mitte midagi. Ainult seda, et me saaks lihtsalt elada, õigesti, tagasihoidlikult ja heades suhetes omavahel.
Siis rahuneb kõik.”
.
* Kui Kabala õpetus ütleb, et ei ole midagi peale Looja, siis miks on inimkonnale antud nii palju jõudu?
„Sest Maa tulevik asub inimkonna kätes. Inimesed peavad arenema ja jõudma sinnamaani, kus neil seisab ees valik ja et nad valiksid headuse jõu. Inimesed peavad arenema aga tasapisi, põlvkonnast põlvkonda, läbi egoistlike soovide, kuni nad ise otsustavad, et egoismi jõud on kurjuse jõud ja hoolitsus lähedaste eest muutub igaühe hooleks.”
.
* Oleme kaoses. Meil on probleemid kliimaga. Meil pole teadmist, mida siis teha?
„Lahendus on mõistuses, mis tuleneb tundest südames. Südame ja mõistuse ühendusest. Kui inimene tahab elada mitte nautimise eesmärgil, vaid nii, et kõigil oleks hea, mitte ainult endal. Vastasel juhul lõpeb tsivilisatsioon õige pea.
Inimkond küll ei kao, aga on võimalik, et „Pimeduse aastad”, mida me praegu endale valmistame, mitte mõistes seda, mida me teeme, need aastad tulevad ja kestavad veel ei tea kui kaua, tuues kaasa äärmuslikke kannatusi inimkonnale.”
Peamine on eeskuju näitamine selles osas – üksteisele lähenemine, lähedaste abistamine, armastus lähedaste vastu jne. Püüda mõjutada erinevaid ühiskondlikke süsteeme, mis eksisteerivad igas riigis, samuti valitsustele, et hakataks sisse viima muudatusi kasvatuses ja koolihariduses. Kultuuri mõjutamine.
Kui hakkame tapmiste meedias nägemise asemel kuulma seletusi, mida oleks vaja teha, et inimkond edasi saaks eksisteerida.
.
* Lõpetuseks… Mida teha, et inimkond eksisteeriks edasi ja jõuaks „tuleviku tsivilisatsiooni”?
„Eelkõige oleks vaja „äratada” naisi. Äratada neid nii, et nad nõuaksid meestelt ja valitsustelt. Sest naistel on käesoleval ajal otsustav „valiku jõud”.
Kui seletada naistele, mis hädad inimkonda ähvardavad, siis võib juhtuda, et nad suudavad mõjutada mehi, mõjutada valitsusi, mõjutada neid otsustama. Et muuta kasvatuse ja kultuuri kaudu inimkonna uusi põlvkondi. Seda ka seletuste kaudu meedia vahendusel. Siis näeme muutusi, suudame inimkonda muuta.
Puhtalt meeste kaudu neid muutusi ei tule. Meestel ei ole elu suhtes sellist vastutustunnet nagu seda on naistel. Aga meie elu on nagu naistel.
Loodus on nii seadnud, et kaasajal on naistel nii perekonnas kui ka ühiskonnas võtmeroll edasise suhtes, valikuteks, neil on see jõud.
Jah, naistel on praegusel ajal rohkem jõudu inimkonda muuta.
Naised peaksid teadma, et kui nad ei tee neid vajalikke muutusi ehk parandusi, kui nad jätkavad „vanas vaimus”, siis head tulevikku loota ei ole.
Kui nad aga inimkonda „parandavad”, siis on tulevik helge.
Naistel on suur missioon täita.
Inimkonda ja kogu maailma tuleks võtta kui ühte perekonda.
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad