Rahvasuus tuntakse teda veel jäneseoblika, taevaleiva, metsaristiku, käoleiva jt nimede all.
Jänesekapsast on kasutatud õnne ja jõukuse ligimeelitamiseks. Selleks tuleb kanda jänesekapsa lehte rahakotis.
Kinkides jänesekapsa lehe armsamale, võib olla kindel, et uks pikaks romantiliseks suhteks on avatud.
Kui sõber on haige, haiglas, siis tuleb viia sinna tuppa või palatisse jänesekapsa leht. Uksumuste kohaselt aitab see kiiremini paraneda ja kirgastab vaimu.
Kevadisi värskeid lehti kasutatakse söögiisu tõstmiseks, toitudes ja ravi otstarbel.
TOIME..
- diureetiline
- põletikuvastane
- skorbuudivastane
- helmintidevastane
- sapieritust soodustav
- haavuparandav
- isutõstev
- ainevahetust soodustav
- kõrvetiste ja oksendamise vastu
KASUTAMINE…
Paisete, vanade haavade, haavandite, kasvajate, vähilaadsete seisundite, stomatiidi, limaskesta põletiku, neerupõletiku, kõrvetiste ja kergete maksa- ning seederikete, kollatõve, neeruhaiguste (põletiku), löövete ja kõhuusside, alahappesusega gastriidi ja halva söögiisu, külmetusest tingitud palaviku, Parkinsoni tõve korral. Südame- ja veresoonehaiguste, sh veresoonte lubjastumise raviks ja profülaktikaks. Jänesekapsaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku, neil on põletiku-, skorbuudi- ja ateroskleroosivastane toime ning need normaliseerivad maonõre happesust.
Retseptides on märgitud kuivatatud droogi kasutamine.
Samahästi võib aga kasutada ka värsket jänesekapsast (nagu teisi ravimtaimigi, v.a üksikud erandid). Ravitoime väidetakse värskel taimel isegi tõhusam olevat.
Värske taime puhul on mainitud ka tõmbamisaja lühendamise võimalust, kolmandiku või isegi kuni poole võrra.
VÄRSKE MAHL
Puhtaks pestud lehed niiskelt mahlaks pressida.
Taimedest välja pressitud mahla (või ka purustatud lehti) pannakse kasvajatele ja paisetele, samuti vanadele halvasti paranevatele haavadele.
Mahla, lahjendatud veega vahekorras 1:4, kasutatakse suu loputamiseks (haavandilise) stomatiidi ehk suu limaskesta põletiku korral.
Algava maovähi puhul ja vähile sarnaste sisemiste ja väliste haavandite ning kasvajate puhul tuleks juua iga tund 3-5 tilka jänesekapsa mahla veega või rohuteega lahjendatult.
Keha pinnaloleva vähilaadse haavandi puhul määrida seda kohta värske pressitud mahlaga.
Parkinsoni tõve puhul tuleb mahla 3-5 tilka iga tund koos raudrohuteega sisse võtta ning hõõruda veel välispidiselt sellesama teeseguga selgroogu.
Sissevõtmiseks võib võtta ka 1 spl koos meega 3 korda päevas enne sööki.
TINKTUUR
Võtta 10 grammi droogi 100 ml 40% piirituse või viina kohta. Jätta seisma 10 päevaks. Kasutada välispidiselt.
TEE
1 spl värskeid lehti poole liitri veega lasta keema tõusta ja veidi tõmmata lasta.
Kõrvetiste ja kergete maksa- ning seederikete korral juua seda teed jahutatault 2 tassi päevas.
Kollatõve, neeruhaiguste (põletiku), löövete ja kõhuusside puhul juua seda teed aga soojalt 2 tassi päevas.
KEEDUS
1 spl valada üle 400 ml tulise veega, keeta suletult potis või veevannis 10-15 minutit, kurnata läebi mitmekihilise marli ja lisada vett esialgse vedelikukoguseni. Tarvitada 1/2 klaasi 2-3 korda päevas söögi ajal.
Skorbuudi ja maovähi korral.
TÕMMIS
1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lase tõmmata termoses 2 tundi
(õigem oleks ehk 1 1/2 tundi termoses, viimased pool tundi jahutada, siis kurnata).
Ette on nähtud võtta 1/2 klaasi 2-3 korda päevas ja seda söögi ajal.
Teine võimalus on võtta 1 spl 4-6 korda päevas enne sööki.
On hea südame- ja veresoonehaiguste, sh veresoonte lubjastumise raviks ja profülaktikaks.
Alahappesusega gastriidi ja halva söögiisu korral võib kasutada värskete jänesekapsalehtede asemel ka seda leotist.
Jänesekapsal on ka arteriaalset vererõhku alandav, põletikuvastane ja maonõre happelisust normaliseeriv toime.
TÕMMIS PIIMAGA:
1 spl 2 klaasi keema aetud piima kohta, lasta tõmmata 30-45 min, kurnata.
Võetakse söögi ajal 1/2 klaasi 2-3 korda päevas.
Sellega soovitatakse ravida neerude põletikulisi haigusi ja külmetusest tingitud palavikku.
SOOJAD KOPMRESSID
Mädapaisete, diateesi, halvatuse korral.
KOGUMINE…
Kuivatamiseks korjatakse lehti ja õisi mais-juunis.
Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa (ürti), mida kogutakse õitsemise ajal.
Peamiselt korjatakse siiski õisi.
Kuivatatakse kiiresti õhurikkas varjualuses kohas või kuivatis (ahjus) temperatuuril 40–50 °C.
Droog säilub 1 aasta.
Säilitada võib ürti nii kuivatatult kui ka värskelt sügavkülmutatuna.
Samuti saab mahla sügavkülmutada.
VASTUNÄIDUSTUSED JA PROBLEEMID
Kuna taim sisaldab aga ka rohkesti oblikhapet, siis võib tema rohke söömine mõnedel ärritada neere. Pikaaegsel tarvitamisel võib kahjustada neere.
Jänesekapsa preparaate ei soovitata podagra, artriitide, osteoporoosi, raskete neeruhaiguse, oksaluuria, põie- ja neerukivide, korral. Tarvitada kooskõlas arstiga.
Tagasihoidlikult peaksid jänesekapsast tarvitama need, kellel on mingi haigussoodumus (keha eelsoodumus mõnedele haigustele), vere hüübimishäired või krambisoodumus. Ka mao ülehappesusega hädas olijad.
Päris keelatud ei ole aga jänesekapsas neilegi. Metsa sattunult tubli peotäis suhu pista (kui just tagavaraks koguda ei viitsita) ei tee kahju kellelegi, pigem vastupidi.
Siiski peab jälgima, et väikelapsed arututes kogustes jänesekapsast sisse ei sööks. Arvestades laste väikest kehamassi ja pühendumust mingile tegevusele, võib suurel hulgal söödud oblikhape olla neile suisa mürgine, kusjuures elutähtsatest organitest võivad kahjustuda neerud. uba imendunud oblikhape seob verest kaltsiumi ja vähendab sellega viimase kaltsiumisisaldust. Vähenenud kaltsiumisisaldus omakorda häirib näiteks vere hüübimist ning normaalset lihastalitlust. Oblikhappe kaltsiumsoolad sadenevad, ladestuvad ja moodustavad organismis niinimetatud oksalaattüüpi kivisid. Piim või hapupiim tasandab oblihappest tingitud kaltsiumikao.
Kogunud, toimetanud ja tõlkinud Ingrid Soosaar.
Allikad:
https://vk.com/
http://www.terviseleht.ee/200021/21_janesekapsas.php
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/janesekapsas-ravim-ja-toidutaimena?id=32635041
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1449_1443.html
https://issuu.com/mlmeedia/docs/targu_talita_12_20141204_24
M. Treben „Tervis Jumala apteegist“
Kommentaarid puuduvad