1980.-ndatel viis Jaapani suurim tarbe- ja professionaalse elektroonika tootmisega tegelev ettevõte, mis hakkas liikuma nanotehnoloogiale, paljudes riikides läbi huvitava pikaajalise katse.
Katse tulemusel soovitati võtta kalligraafia kasutusele 1.–11. klassini kõigis koolides ja ülikoolides, olenemata õppeasutuse erialast.
Kalligraafiaga tegelemist peetakse kasulikuks mitte ainult tervisele, vaid ka spetsialistide loomingulise potentsiaali arendamiseks.
Selline kirjutamine kõige keerulisem ja aeganõudvam.
Sõrmede, peopesa ja randme asend pliiatsi õigeks haaramiseks, randme ja käe õige asend kirjutamisel õhus, pliiatsi liikumine – see kõik ei treeni mitte ainult käelihaseid ja närve, vaid ka mõjutab kõiki kehaosi: sõrmi, õlgu, selga ja jalgu.
Kalligraafia harjutused meenutavad sisuliselt qigongi võimlemist, mis “muudab füüsist, liigutab liigeseid”.
See protsess mõjutab vaimset ja füüsilist tervist, arendab käte peenemaid lihaseid, stimuleerib ajutegevust ja kujutlusvõimet.
Jõuti järeldusele, et kalligraafiat õppivad õpilased tajuvad ja mäletavad teavet palju kiiremini kui teised.
Kirjutamisprotsess taastab ka hingamise. Kalligraafiaga kirjutav patsient kogeb lõõgastumist ja emotsionaalset rahu, mis väljendub korrapärases hingamises, aeglasemas pulsisageduses, madalamas vererõhus ja vähenenud lihaspinges. Paraneb reageerimisvõime, kujundite eristamise ja tuvastamise oskus, samuti ruumis orienteerumisvõime.
Kalligraafia paneb parema ajusagara tunnetama joonte õigsust, sümmeetriastruktuuri, rütmi ja tempot, arendab tähelepanelikkust, tähelepanelikkust ja kujutlusvõimet.
Praktilised ja kliinilised uuringud on näidanud kalligraafilise kirjaga ravi positiivset mõju autismi, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire all kannatavate patsientide käitumishäiretele.
Lisaks arenes kerge vaimse alaarenguga lastel loogilise mõtlemise ja arutlemise võime.
Samuti tugevnes mälu, paranes Alzheimeri tõvega patsientide keskendumisvõime, ruumiline orientatsioon ja liigutuste koordineerimine.
Samal ajal rakendati tehnikat edukalt psühhosomaatiliste häiretega, nagu hüpertensioon ja diabeet, ning vaimuhaigustega nagu skisofreenia, depressioon ja neuroosid patsientidel: paranes nende emotsionaalne taust.
Ja see, et kalligraafia pikendab eluiga, on teaduslikult tõestatud fakt.
Kunstnikud annavad kalligraafiale erinevaid poeetilisi võrdlusi ja määratlusi. Ühed näevad tardunud muusikat ja selle rütmi oskuslikult kirjutatud kirjades, teised aga tantsu plastilisust.
***
Lühidalt tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad