Juba Platon pidas Kosmost elavaks olendiks, öeldes:
-
„Demiurg tegi ka kõiksuse elavaks, hingega ja mõistusega.”
-
Kõiksus on nagu inimene, elusolend, koosnedes vaimust (või mõistusest), hingest ja kehast; see on ehitatud elusolendi igavese prototüübi järgi.
-
„Inimese hingel on kolm osa: mõistus, söakus ja ihalus. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul.”
-
„Universumi arhitekt lõi oma keha, ühendades ideed mateeriaga.”
-
„Kosmos on elusolend, kelle kehaks on kogu materiaalse maailma kogumik”.
See pole hüpotees ega teooria – see on reaalsus.
Ühtne elu on olemas ja avaldub kõiges. See, mida lihtsustatult mõistetakse kui sünd ja surm, pole midagi muud kui Ühise elu tsüklid, ümberkujundamisprotsess ühest eksistentsivormist teise.
Millist neist nimetame eluks ja millist surmaks, sõltub millisest vaatenurgast.
*
Kommentaarid puuduvad