Kopsuklamüüdia (Chlamydia pneumoniae) on rakusisene bakter. Nakatumine toimub hingamisteede kaudu, kuid seda võib edasi anda ka nakatunud puuk (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1348825/). Nakatumisest haiguse esimeste märkideni võib kuluda 1–8 kuud, kuid haigus ei avaldu kaugeltki kõigil. Mõnedel C. pneumoniae‘ga inimestel ei pruugi olla mingeid sümptomeid. C. pneumoniae spetsiifilisi antikehi võib tuvastada kuni 80% tervete täiskasvanute seerumis, mis viitab sellele, et enamik inimesi puutub lõpuks nende organismidega kokku
Kuigi kopsuklamüüdia nakkus on valdavalt asümptomaatiline või kerge, võib see põhjustada ägedaid ülemiste ja alumiste hingamisteede põletikke, sh bronhiiti, farüngiiti, sinusiiti ja kopsupõletikku. Enamik inimesi puutub kopsuklamüüdiaga kokku ühekordselt või korduvalt elu jooksul ning paraneb ise ilma ravimiteta. Samas esineb neid, kellel nakkus kordub, sümptomid on tõsised ning raviga on raskusi. Vajadusel ehk raskematel juhtudel kasutatakse tavameditsiinis raviks antibiootikume.
Harvadeks tüsistusteks võivad olla entsefaliit (ajupõletik), müokardiit, astma süvenemine, kesknärvisüsteemi või maksa kahjustus.
Kahjuks võivad C. pneumoniae’ga patsientidel sümptomid taastekkida vaatamata pikaajalisele antibiootikumravile. C. pneumoniae võib põhjustada kroonilisi (pikaajalisi) infektsioone.
Lisaks võib kopsuklamüüdia põhjustada kroonilist põletikku organismis ning üha rohkem uuringuid näitavad, et kopsuklamüüdia võib osaleda paljude põletikuliste haiguste tekkes: ateroskleroos, artriit, astma, kopsuvähk ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, Alzheimeri tõbi, hulgiskleroos. Uuringud on näidanud, et krooniline C. pneumoniae infektsioon võib olla ka südame isheemiatõve tekke põhjustajaks.
Kopsuklamüüdia võib põhjustada Lyme’i tõvega sarnaseid sümptomeid (sh kroonilist väsimust, meningiiti, entsefaliiti, artriiti ja müokardiiti). Chlamydia pneumoniae põhjustatud reaktiivset artriiti on sageli raske Lyme’i tõvest eristada. Chlamydia pneumoniae infektsiooni korral tuleks arvestada ka Guillain-Barre sündroomiga. Guillain-Barré sündroom on autoimmuunhaigus, mis põhjustab ägedat mitmejuurelist demüeliniseerivat põletikku, mille puhul immuunsüsteem ründab perifeerse närvisüsteemi osi, põhjustades lihasnõrkust ja kipitustunnet keha erinevates osades.
Klamüüdiainfektsioonide kliiniliseks raviks soovitatakse sageli antibiootikume, aga kopsuklamüüdia täielik hävitamine antibiootikumidega võib olla keeruline.
C. pneumoniae diagnoosiga patsientidele määratakse antibiootikume, näiteks asitromütsiini, klaritromütsiini või levofloksatsiini. Uatuslikud uuringud on näidanud, et antibiootikumid ei pruugi olla piisavad infektsiooni täielikuks kõrvaldamiseks või pärssimiseks ning neil on teatud potentsiaalsed riskid, sealhulgas antibiootikumiresistentsus. Sageli (ka korduv) ravi antibiootikumidega ei toimi.
Kopsuklamüüdia sümptomite taastekkimist võib põhjustada:
– ebapiisav annus,
– liiga lühike antibiootikumide kestus.
Teine põhjus, miks infektsioon võib püsida:
– C. pneumoniae võib geeniülekande kaudu omandada ravimiresistentsuse (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20860486/),
– C. pneumoniae võib peituda biokilede alla (nagu ka borrelia bakter) (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18517068/).
Klamüüdiainfektsiooni ja antibiootikumide väärkasutamise mõju rahvatervises ei tohiks alahinnata.
On vajadus uute ainete järele, mida saaks selle haiguse tõrjumiseks kasutada, rõhutavad teadlased.
Alternatiiviks on taimsed preparaadid.
Tänapäeval pakub fütoteraapia elujõulisi lahendusi hingamisteede infektsioonide ravis, mis on nii laste kui ka täiskasvanute seas esinevate haiguste puhul teadaolevalt märkimisväärne. Kontekstis, kus üha rohkem inimesi pöördub fütoteraapia poole, on uute ravimite leidmine tervishoiu ja sellega seotud valdkondade teadlaste aktuaalne eesmärk.
**
Kommentaarid puuduvad