Kas me läheneme headusele ja ühtsusele või kolmandale maailmasõjale?
Kui palju selleks aega vaja on?
Kõiksusel pole aja mõistet. Programmi ei muudeta. Kui juhtubki häving, siis algab maakeral elu ja arenguprotsess taas miljonite aastate pärast…
Mida me saame teha praegu?
*
„Tehisintellekt ei ole kuskil kaugel tulevikus, vaid tulevik on juba siin ja praegu. Me peame mõtlema paljust, näiteks sellest, kuidas õpetada lapsi. Tänapäeva lastele tasub õpetada seda, kuidas treenida mälu, kuidas hoida tähelepanu, kuidas klassifitseerida infot, kust leida seda infot, mida võib uskuda, kuidas käituda ja olla lõputus ajahädas ja stressi situatsioonis.” (Tatjana Tšernigovskaja)
Michael Laitman:
„Kui me muudkui räägime, et tulevik on tume ja et on vaja ainult selleks valmistuda, siis – see tähendab, et toome seda enneaegselt endale lähemale.
On vaja õpetada lastele seda, kuidas võtta vastu uut ajastut, mis on juba siin.
Selline maailm, mis on siiani olnud, ei ole vajalik ei meile ega meie lastele.
Meie lapsi ei ole vaja õpetada mitte lihtsalt tulevikku silmas pidades, vaid justnimelt helgeks tulevikuks. Neile on vaja seletada, et helge tulevik on võimalik, mitte alludes nö saatusele või mingile muule taolisele „ei tea millele teadmatule”.
Inimesed peaksid teadma, et me võime oma tulevikku ise luua. See peab olema selline, et meil kõigil oleks hea. Ja ongi kõik. See on võimalik.
Kabala õpetuse järgi on selleks vaja, et inimesed LÄHENEKSID ÜKSTEISELE. On vaja läheneda, hoolimata meie egoismist, mis lahutab meid jne. See kõik on võimalik. Ka lastele on vaja seda õpetada.
Kui inimesed lähenevad üksteisele, siis see kutsub esile looduse positiivsed jõud, isegi sellised, milliseid me ei aimagi. See reaalselt viib inimkonna õnneni, sest tõmbame enda peale neid positiivseid loodusjõude, mis omakorda loob meile täiesti uue, positiivse ja sooja maailmapildi.
Siis saavad inimesed kasutada kõiki teadmisi ja jõudusid, heade kavatsustega üksteise suhtes, kõigi jaoks.
Inimestele on vaja selgitada, kuidas saavutada õiget sidet iseendaga, mille kaudu me avame lahke inimkonna, hea elu, turvalisuse, valguse, naeru jne.
See peaks olema kasvatuse eesmärk. Lapsed peaksid seda tunnetama ja kasvama selle keskel. Et nad ei oleks sünged, mornid, kinnised, pinges, valmis rünnakuks ja õnnetusteks.
On vaja „joonistada” õige, lahke tulevik meie vahel, äratades lastes positiivsed omadused, positiivsed jõud, et nad nende abil ehitaksid selle uue maailma. Sest maailma me ehitame ju ise, see on meie suhtlemise ja suhete tulemus.
Siis ei heida lapsed meile ette, et miks me sünnitasime nad sellesse jubedasse maailma.”
*
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad