„Meister, ütle, kuidas oma teelt mitte kõrvale kalduda? Milles on saladus?”
„Neid on kaks.
Esiteks, kui sinu ümber on see, mida sa juba tead, või toimub see, mis sulle on tuttav, siis see tähendab, et sa liigud kuhu iganes, aga mitte mööda oma teed.
Tee – see on see, mida sa ei tea, ei tunne. See on tundmatu, sa ei suuda seda endale ette kujutada, ei suuda midagi oletada, seetõttu ei saa sa seda teha enda eesmärgiks, saavutada või tundma õppida.
See, mida sa tead, peab jääma seljataha. Vastasel juhul sa peatud.
Teine asi. Kui sa liigud õigesti, siis sa täitud, kui mitte õigesti, siis kulutad end, tühjened.
Pole oluline, kas saad tundma rahuldust või mittemeeldimist. Naudingud joovad elujõude mitte vähem kui mured. Sinu jõud võib kaduda igatsusest ja uhkusest, uhkeldamisest ja uhkusest. Töö võib samuti tühjaks osutuda ja sinu jõu täielikult ära võtta.
Kõik, mis sinu jõudu neelab, on kindel märk, et oled eksinud. Niipea, kui sinu teod hakkavad sind täitma – tead, et kõnnid õigesti.”
„Meister, aga kuidas mõista, kas tühjenen või täitun?”
„Alusta raisatud aja tundest. Niipea, kui mõistad, et aeg on raisatud, lõpeta see tegevus kohe.”
*
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad