Rahvapäraseid nimetusi on kibuvitsal väga palju: haukaküüds, hiibalpuu, kibun, kibusk, kibuskipuu, kiuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, piigipuu, pistlepuu, tahlapuu jne. Uskumuste järgi olevat teda muistsetel aegadel kasutatud orjade nuhtlemiseks: sellest nimetus orjavits.
Meie esivanemad on pidanud kibuvitsa suure maagilise jõuga pühaks taimeks.
Tema imelist mõju võib tunda, kui istuda mõnda aega varasel hommikutunnil õitseva kibuvitsapõõsa kõrval.
Meeldiv aroom ja silmailu – nägus roosade õitega kaunitar.
Välk ei puutunud talu, kui koduõue või värava kõrvale oli istutatud kibuvits või pihlakas.
Kibuvitsa kasvatati juba väga ammusel ajal, kuid seda rohkem õite kui viljade pärast.
Nii kasvatasid vanad pärslased roosiaedades kibuvitsa müügiks ja veidi hiljem oli kibuvits kultuurtaimena tuntud peaaegu terves indogermaani keeleruumis Atlandi ookeanist Gangese jõeni. Kreekas tunti kibuvitsa dekoratiivtaimena 1200 aastat enne meie aega.
Egiptuses ja Roomas muutus kibuvits kõige tähtsamaks lilleks ning teda kasutati ohtralt suurtel pidudel.
Ka keldid ja germaani hõimud kaunistasid haudu ja ohvrialtareid metsikute kibuvitsadega.
13.—18. sajandil hakati kibuvitsa tema vilja tõttu laiemalt kulinaarias kasutama.
Saksamaal kasutati kibuvitsa kaua aega ainult teena, skandinaaviamaades tehti kibuvitsast juba mahla ja moosi.
17. saj hinnati kibuvitsa Venemaal kullast kallimaks. Venemaal tarvitatakse siiani kibuvitsa veel ka liigeste elastsuse hoidmiseks. Vanemad prouad, kes joovad kibuvitsateed regulaarselt, on ka kõrges eas painduvad ja noorusliku kõnnakuga.
Siinkohal tuleb juttu just kurdlehisest kibuvitsast, lad.k. Rosa rugosa, mille kasvuala Eestis üha laieneb, nii looduses kui ka aedades ja mis on ühtaegu nii ravimtaim kui ka väga dekoratiivne.
Vaata kirjeldust ja levikut Eesti looduses siit -> efloora.ut.ee
Võrreldes hariliku kibuvitsaga on kurdlehisel kibuvitsal siiski:
- veidi väiksem kasutusvaldkond rahvameditsiinis
- temas on vähem C-vitamiini
- see-eest on aga marjad palju suuremad
- õisi ning marju saab korjata pikka aega, suvest sügiseni välja
- laia leviku tõttu rohkem kättesaadav ja kasutatav.
Ravi eesmärgil kasutatakse nii õisi, kroonlehti, vilju, seemneid, lehti kui ka juuri.
Kommentaarid puuduvad