Läks kord üks Aafrika šamaan oma õpilasega läbi džungli.
Kuigi ta oli päris vana, liikus ta kiiresti, samas kui tema noor õpilane kukkus mitu korda.
Noormees tõusis iga kord peale kukkumist üles, kirudes reeturlikku maapinda ja sülitades selle koha peale, ning jätkas siis oma õpetajaga koos teekonda.
Peale pikka rännakut jõudsid nad pühasse kohta. Aga peatumata, pöördus šamaan tagasi.
„Te ei õpetanud mulle täna midagi,” teatas õpilane peale järjekordset kukkumist.
„Ma õpetasin sulle midagi, kuid sa ei mõistnud seda,” ütles šamaan, „Ma püüdsin õpetada sulle kokkupuutumist eluliste vigadega.”
„Kuidas ma siis peaksin nendega käituma?”
„Samamoodi nagu ka nende kukkumistega,” vastas šamaan, „Selle asemel, et needa seda kohta, kus sa kukkusid, peaksid püüdma välja selgitada, mis sind üldse kukkuma sundis.”
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad