Loomateraapia juured ulatuvad antiikmaailma, kus see oli suure au sees.
Näiteks ravisid palestiinlased ja juudid nahahaigusi lindude abiga: nad puudutasid kahjustatud nahapinda linnuga, et teda nakatada, kuna uskusid, et see aitab neil endil terveneda.
Vanad egiptlased ja roomlased hakkasid pidama loomi just krooniliste bronhiitide, tuberkuloosi, südame- ja neerupuudulikkuse raviks.
Tänapäeval on loomateraapiat teaduslikult uuritud paljudes riikides. Skandinaavias sai see meetod eriti populaarseks pärast seda, kui loomateraapia abil raviti lastehalvatustõvest terveks üks naissportlane.
Psühholoogid ja arstid kinnitavad, et koduloomad võivad tõepoolest ravida mitmesuguseid haigusi, leevendada stressi ja parandada tuju.
Loomateraapia eelised on silmanähtavad. See on kättesaadav kõigile.
Vastunäidustusi loomateraapial ei ole.
Meetod on looduslik, valutu ning kontrollitud nii praktikas kui ka teaduslaborites.
Ja veel – arstide eksimused on sel juhul välistatud!
Loomateraapia kujutab endast raviviisi, mis saab toimida tänu inimese ja looma vahel tekkivale bioenergeetilisele sidemele: inimese aura viiakse resonantsi terve looma bioenergeetilise väljaga.
Põhimõte on lihtne – väike-imetajate siseelundid sarnanevad suuresti inimese omadega ning seetõttu võivad nad loomuliku bioloogilise vahetuse käigus toita oma energiaga meie haigeid organeid ja organisüsteeme.
Milline loom mis haiguse vastu aitab?
Peaaegu kõik loomad on ühel või teisel moel võimelised ravima!
Kogemused näitavad, et kõige kergem on kodus pidada kassi.
Lõpliku valiku peab aga patsient oma kiindumustest ja võimalustest lähtuvalt ise tegema.
LOOMADE ABIGA RAVITAVAD HAIGUSED:
Alkoholism – eelistatult suurt tõugu koer, kuid aitab ka väike toakoer.
Bronhiaalastma – parimad on kass ja koer, aga hästi mõjub ka hobusega ratsutamine.
Angiin – aitab jahikoer või suurem toakoer.
Südame arütmia – vastu aitab suur koer.
Liigesepõletiku ehk artriidi ja ka artroosi – vastu aitab kõige paremini hobuse või poniga ratsutamine, toaloomadest hinnatakse nende haiguste puhul ka suurt koera või kassi.
Asteeniline neuroos – hästi mõjuvad koer, kass, paljud linnud, roomajad ja akvaariumikalad ning hobusega ratsutamine.
Ateroskleroos – koer ja kass.
Addisoni tõbi – hobusega ratsutamine ja koera pidamine.
Hüpertooniatõbi – akvaariumikalad, koer, kass, kits, lehm, hobune.
Haavandtõbi – koer, hobune ja lehm.
Krooniline bronhiit – koera- ja kassipidamine, loomaaias käimine, hobusega ratsutamine.
Kopsupõletik – suur koer ja hobusega ratsutamine.
Krooniline gastriit – suurt tõugu koer, roomajad, ratsutamine ja loomaaias käimine.
Gripp – koer, kass, mõõdukas ratsutamine.
Nahapõletik – kõikvõimalikud linnud, koer, kass ja hobusega ratsutamine.
Suhkruhaigus / diabeet – koer, kass ja ratsutamine.
Diatees – kass ja suur koer.
Lihaspinge – kass, koer, ratsutamine, loomaaias käimine.
Kollatõbi – suur koer.
Südame isheemiatõbi – ratsutamine, loomaaias käimine, imetajate klassi kuuluvad loomad ja kõikvõimalikud linnud.
Infarkt – väikeimetajate ja lindude pidamine ning loomaaias käimine.
Hüsteeria – akvaariumikalade pidamine, ratsutamine, loomaaias käimine, koerte, kasside vm väike-imetajate pidamine.
Sapi- ja maksahaigused – suur koer, kits ja lehm.
Põiepõletik – suur koer ja kass.
Veritsustõbi – akvaariumikalad, igat liiki imetajad ja suured linnud.
Palavik – koer ja suur kass.
Südamepuudulikkus – suur koer.
Neerupuudulikkus – koer, kass ja ratsutamine.
Rasvumine – ratsutamine ja loomaaias käimine.
Kasvajad – suur kass, koer, orav, ratsutamine.
Selgroovaevused – suur koer.
Kõrvapõletik – suur koer.
Kõhunäärmepõletik / pankreatiit – koer ja kass.
Neeruvaagnapõletik – koer, kass ja ratsutamine.
Rinnakelmepõletik – koer ja hobusega ratsutamine.
Podagra – suur koer.
Heinapalavik – koer, kass ja ratsutamine.
Infarktieelsed seisundid – koer, kass, ratsutamine ja loomaaias käimine.
Reuma – ratsutamine, koer ja suur kass.Mandlipõletik – suur koer ja ratsutamine.
Maksatsirroos – suur koer ja ratsutamine
NÄIDISEKS lugu, kuidas Hiina meditsiini spetsialistist koer mõjutab nõelravipunkte…
Mees, keda muserdasid tavalised vanadusega kaasnevad haigused, abistas kuumal suvepäeval oma õde aiatöödel ning väsitas end viimase piirini ära. Kurnatuna murule heitnud, ütles ta enda kõrval lebavale saksa lambakoerale: “Kuule, tohterda mind õige väheke – mis sa siin niisama vedeled!” Koer sai asjast aru, nuuskis peremehe põhjalikult läbi ning lakkus tema vasakut küünarnukki, oimukohta ja ühte ninapoolt. “Pärast paari-kolmeminutilist lakkumist tundsin end taas reipana, nagu oleksin puhanud vähemalt kaheksa tundi!” imestas mees.
Mõni aeg hiljem vaevas peremeest kõrvavalu. Koer tegi samasuguse “diagnoosimise” ja lakkus siis hoolega ühte selgroolüli ning ühte kõrvalesta. Kui peremees ütles, et valutab hoopis teine kõrv, ei teinud koer sellest väljagi. Kõrvavalu oli aga mõne aja pärast nagu peoga pühitud!
“Olen aeg-ajalt püüdnud teda väikestviisi petta ja haigust simuleerida, kuid õnnestunud see mul pole,” seletab mees. “Aga kui mul oli kolmiknärvipõletik, polnud vaja abi küsidagi: koer alustas ravi ise, lakkudes mu vasakut kõrvalesta. Närvipinge korral lakub koer mu randmeid.”
Akupunktuuri (Hiina meditsiinist lähtuv ravi kehal asuvate punktide mõjutamise kaudu – toim) spetsialistid kinnitavad, et kõik punktid, mida koer töödelnud, on ka akupunktuuritabelis ära toodud ja koer mõjutas tõepoolest õigeid kohti.
Sõrmedega vajutades kuluks selle peale 10–12 minutit. Koer saab aga kareda keele tõttu hakkama viis-kuus korda kiiremini, kahe-kolme minutiga.
Mees rääkis ühele tuntud arstile, kuidas tema kõrv oli selgroolüli mõjutamisega terveks saanud. Selgus, et see on efektiivne ravimeetod, mille abil mõjutatakse kõrgemat närvitalitust. Ent kuidas teadis seda koer?
Ja teine lugu, kuidas kassist doktor ravib liigeseid, närvi- ja lihasvalu…
“Ainult see, keda on vaevanud mitmesugused närvivalud ja -põletikud, lihasepõletikud, liigesehädad ja muud taolised asjad, oskab vääriliselt hinnata hetki, mil haigus pisut järele annab ning abaluude all, kaelas või nimmepiirkonnas puuriv valu mõneks ajaks taandub,” räägib keskealine naine. “Seda lühiajalist õnne maitseme aga üksnes kilogrammide kaupa valuvaigisteid neelates või end tundide kaupa kõikvõimalike geelidega määrides. Püsivat tulemust nende abil paraku ei saa.”
Abi tuli aga tütre koju toodud nirust kassipojast, kellest küll ajapikku korralik kass kasvas. Pealegi oli tal erakordselt sõbralik iseloom. Lisaks pidevale süllekippumisele sirutas ta end öösiti täies pikkuses välja perenaise tekil. Möödus pool aastat, enne kui naine taipas, et kogu selle aja jooksul polnud haigused endast märku andnud.
“Valuvaigistid olid kattunud tolmukorraga, valugeelid vedelesid unustatuna külmikus, aga minu kael, selg, nimmepiirkond ja vasak puusaliiges ei põhjustanud enam mingit valu!” on naine hämmeldunud. “Jõudsin järeldusele, et mulle oli hästi mõjunud kass ning just see eriline soojus, mis temast kiirgab, kui tal on hea olla. Sel ajal lähevad isegi tema kõrvad soojaks. Kui kassi hirmutada, tõmbuvad tema kõrvad muide momentaalselt jahedaks ja soojus kaob.”
Kahju, et seda raviviisi ei saa soovitada kõigile: kassid annavad soojust ainult vabatahtlikult ning neid ei ole võimalik sundida ebameeldiva inimese põlvedel lamasklema või teda öösel soojendama. Sellest järeldus – saage kassidega hästi läbi!
PS!
Ilmselt on pea igaühel mingi sarnane lugu rääkida, kuidas kasssist või koerast tervisele abi on olnud.
Allikad:
aiandus.ee
SL Õhtuleht 15.12.07.
Kommentaarid puuduvad