Maiade ja asteekide astroloogia ON erinevad asjad.
Maiade kalendrid ise on Vana-Ameerika suurimaid kultuuri saavutusi.
Muistsed maiad pidasid ajaarvamist ülimalt tähtsaks.
Nende kalendrite sisuks on teadmine ajaperioodide rütmilisusest kosmoses ja kajastasid uskumusi, et sündmused korduvad tsükliliselt.
LÜHIDALT MAIADE KALENDRISÜSTEEMIDEST…
Maiad kasutasid tegelikult kolme kalendrisüsteemi:
- rituaalne kalender Tsolkin (Tzolkin) ehk päevade arvestuse kalender
- päikesekalender Haab ehk tsiviilkalender
- Pikaajaline kalender („Pikk arvestus“,„Pikk Loendus“), aastatuhandete pikkune “kalendriratas”, põhines sisuliselt kahekümnendsüsteemil.
Üheks tähtsamaks on Tsolkin ehk püha kalender. Selle aluseks on maa pöörlemine ümber Plejaadide ehk Sõela tähtkuju. Üks Sõela periood kestab 26 000 maa aastat, mille jooksul meie päikesesüsteem teeb tiiru ümber Sõela keskse päikese Alkoone ehk Hunab K´u.
Rituaalse Tsolkini aasta pikkuseks peetakse 260 päeva, kuigi päris ühist arvamust selles pole. See on lähedane raseduse kestusega ja teisalt seotud Veenuse liikumisega.
See kalender oli jaotatud 13-ks nummerdatud perioodiks. Iga periood oli 20 päeva pikk ning igal päeval oli oma nimi. Tsolkini kalender oli maajade kombetalituste ning ennustuskunsti aluseks. Seda kasutati iga päev.
Rituaalse kalendriga üheaegselt kehtis tsiviilkalender ehk Haabi kalender.
Haab kalender on maiadel ainuke, mis järgib meie jaoks standardset 365-päevast aastat.
See oli jaotatud 19 kuuks, millest 18 kestsid 20 päeva, 1 aga kõigest 5 päeva (et saaks 365 päeva täis). Nii et tegelikult nagu 360 + 5 päeva.
Päikeseaasta oli maaviljeluse ja igapäevaelu aluseks.
Nutikad maajad kombineerisid mõlema kalendri baasil perioodiarvestuse, mida teadlased kutsuvad kalendriringiks.
Rituaalse kalendri Tsolkin ja päikesekalendri Haab (mille järgi sätiti põllutööd ja igapäevane elu) alguspunktid sattusid kokku ühele ja samale päevale iga 52 aasta tagant.
Ehk teisiti öeldes selline päevade suurtsükkel kordus iga 52 aasta järel.
Kommentaarid puuduvad