Oli ühel mehel iguaan. Ta mängis temaga, söötis ja isegi silitas. Aga ühel päeval…
Ühel päeval maksis see iguaan talle musta tänamatusega – hammustas sõrme.
Mees solvus, karjus iguaani peale ja tõstis ta tema kasti.
Läks natuke aega mööda, iguaan pääses kastist välja.
Roomas mehe juurde. Endal silmis truudus ja kurbus, käib mehel kogu aeg sabas järgi, justkui andestust paluks.
Mees ärkab hommikul ülesse, aga iguaan istub tema kõrval ja vaatab veel kurvemalt kui varem. Mehel hakkas kahju.
Aga samal päeval paistetas hammustatud sõrm ülesse. Ja siis terve käsi.
Mees võttis iguaani kaasa ja läks arsti juurde.
Selgus, et see iguaan on mürgine, kuigi üsna nõrga mürgiga. Inimese jaoks. Seetõttu looduses elav iguaan alguses hammustab, aga pärast käib nürilt ohvril järel. Ootab, kuni see kõngeb…
Tõlkinud Ingrid Prass
Allikas: http://golbis.com/pin/
Kommentaarid puuduvad