Maailmas on umbes 350 liivatee liiki.
Eestis kasvavad liivatee liigid on:
Thymus serpyllum – nõmm-liivatee (tavaline).
Vt kirjeldust ja levikut: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/4552.html
Thymus vulgaris – aed-liivatee ehk tüümian (kultuurtaim)
Thymus pulegioides – paljalehine liivatee (hajusalt).
Vt kirjeldust ja levikut: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/999.html
Thymus × citriodorus – sidrun-liivatee (kultuurtaim)
Välimuse järgi võib looduses kasvavaid erinevaid liivatee liikisid olla keeruline eristada.
On aga teaduslikult tõestatud, et erinevatel liivatee, Thymus, liikidel on sarnane koostis ning farmakoloogiline toime, nii et kõiki neid kasutatakse ka rahvameditsiinis, sest nad kõik avaldavad toimet suuremal või vähesemal määral.
Esimesed teated liivatee kasutamiseks pärinevad aastast 3000 e.m.a. sumeritelt, kes kasutasid seda taime antiseptikuna. Taim on erakordselt populaarne eri maade rahvaste hulgas.
Vanadel kreeklastel kuulus ta jumalike taimede hulka. Thymus on tuletatud sõnadest “eluhingus, elujõud ja hing” ning viitab iidsele usule, et taim suudab inimesele elu anda.
Võib tunduda, et liivatee on nii tavaline taim, et teda on ohutu tarvitada. Kuid siiski on liivateede tarbimisel ka omad piirangud ja hulk vastunäidustusi.
Paljudel rahvastel on olnud paganlik komme jumalatele ohverdada – kuivanud tüümianirohtu põletada. On kasutatud ka ruumide, vara, kariloomade suitsutamiseks, et tõrjuda halbu vaime ja haigusi.
On ka usutud, et tüümianipuhmas elavad haldjad ja seepärast kasvatati igas aias kauneid tüümiane. Tüümianioksad padja all aitavat ära hoida depressiooni.
Nõmm-liivatee teed on joodud siis, kui piinab salaarmastus ja kellegi järgi on suur igatsus. Tee mõjub ka armastust ja pere kokkuhoidmist suurendavalt.
*
Kommentaarid puuduvad