Mõtleja istus oma koopa ees ja joonistas liivale märke.
Tuli väike paljasjalgne tüdruk.
“Ära lähene, need märgid on pühad!”, ütles vanamees.
Tüdruk hakkas naerma ning tallas märgid ära.
Nende asemel olid nüüd liiva peal paljaste jalgade jäljed.
Filosoof vaatas neid pikalt ning äkki talle näis, et nendes ongi lahendus, mida ta oma märkidelt nii kaua oli otsinud…
/A. Valton/
1 kommentaar
Kunagi saabuvat aeg, kui inimene annab teise inimese jalajäljele suud.