Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet on maltsaliste sugukonda kuuluv 2-aastane kultuurtaim.
Enne kodustamist olid inimesed metsikut peeti toiduks kasutanud juba iidsetest aegadest. Metsikut peeti leidub siiani Iraanis, Vahemere, Musta ja Kaspia mere rannikul, aga ka Indias ja Hiinas. 2000 aastat eKr oli peet küll tuntud, kuid ebapopulaarne muistses Pärsias, kus seda peeti tülide ja klatši sümboliks ning kasutati leht- ja ravimtaimena. Muistsed roomlased lisasid peedi oma lemmikroogade hulka, süües lisaks juurtele ka lehti, mis olid eelnevalt pipraveinis leotatud.
Meie ajaarvamise alguseks ilmusid hariliku juurpeedi kultiveeritud vormid. 13.–14. sajandil olid need tuntud Lääne-Euroopa riikides ja maades. Juurviljana on peeti kasvatatud arvatavalt alates 15. sajandist, 16.–17. sajandist on pärit rohkesti söögipeedi kirjeldusi ja jooniseid. Eestisse jõudis peedikasvatamine arvatavalt 19. sajandil.
Enamasti kasutatakse punapeeti toiduks, aga tal on ka tervisele kasulikke omadusi.
Rahvameditsiin teab ka retsepte punapeediga. Peeti saab kasutada nii sees- kui ka välispidiselt.
Ja muidugi nagu igal asjal, on ka punapeedi tarvitamisel omad ohud.
Kommentaarid puuduvad