Seinad, need on lõhkunud maailma tükkideks.
Need koduseinad, mis aitavad maailma vastu seista.
Ja seinad, mis asuvad inimeste südames.
Seinad, mida nimetatakse erialaks või riigipiiriks.
Nähtamatud seinad, mille vastu põrkudes saadakse haiget.
Seinad, mida kobades ollakse tumm.
Karbid ja koorikud, läbipaistmatud maskid.
Tühjuse pinnalt tagasi põrkuv silmavaade.
Harjumused, tõekspidamised ja väljanaerdud kombed.
Tarrutav hirm, hüpnoos, apaatia.
Seinad, mida tajutakse meetrite kaugusel sellest, kelle poole püüeldakse.
Seinad, mida trummeldavad uskujate palved.
Lõpuks sein, mis jääb, kui kõik seinad on langenud,
kui seistakse üksinda tähtede vastas
ja ollakse kõiksuseks paisuv täpp,
kui suubutakse kõverruumis tagasi endasse…
/Arvo Valton/
Kommentaarid puuduvad