Stress ja lõdvestumine – need on kaks vastandlikku olekut, mis inimese kehas teineteist tasakaalustavad.
STRESSIST..
Stress avaldub alati mingi füsilooogilise reaktsioonina. See reaktsioon toetab keha tasakaalustatust. Seetõttu piiratud koguses on stress organismile isegi kasulik. Tugev ja krooniline stress aga võib viia haiguste ning isegi surmani.
Inimene, kes kogeb kroonilist stressi, ei suuda enam adekvaatselt vastu võtta seda, mis toimub tema ümber.
Kogu tema energia on suunatud rahutusega võitlemisele ning seepärast on ta koormatud iseendaga ega ole tähelepanelik.
Stress koguneb erinevates kehaosades: lihastes, liikmetes, siseorganites, kõõlustes jne. Sisuliselt ladestuvad energia ülejäägid.
Mõtted ja emotsioonid genereerivad energiat, mis ei avaldu alati täielikult ning lahkub kehast. Need energiakogumikud lõhuvad organismi loomuliku funktsioneerimise ja harmoonia, avaldudes sageli häirete ning haigustena.
Näiteks kroonilised hirmud, viha, kurbus jpt emotsioonid avalduvad lihaspingetes.
Tugeva stessi korral häirub koostöö tšakrate vahel.
Kui te näiteks muretsete armastatud inimese elu pärast, siis aktiviseerub teie 1. tšakra ehk instinktiivne keskus ja hakkab saatma ärevaid signaale teistele tšakratele.
Tugeva stessi korral kannatab harilikult 3. tšakra ehk tahtejõu keskus, mis on liikumisega seotud keskus.
Saades käsu tegutseda, on see tšakra sunnitud ootama.
Mida halvem koostöö tšakrate vahel, seda vähem inimene teadvustab, mis temaga toimub.
Tema teadvus on justkui udu sees.
Just seepärast hakkavad stressiolukorras tegema rumalusi ka need inimesed, kes muidu on väga rahulikud ning mõistlikud.
Reaktsioon stressile sõltub teie tsentreeritusest.
Kui te olete tsentreeritud intellektuaalselt, siis hakkate oma stressi üksikasjalikult teistega arutama.
Kui aga emotsionaalselt, siis saate tundma stressi, mis avaldub depressiooni või vihana.
Kui olete tsentreeritud motoorselt, siis avaldub stress kehas valuna (kõhus, peas, maohaavandina, koliitidena jne).
Kommentaarid puuduvad