Suitsutamine ehk fumigeerimine tähendab puhastamist pühade taimede suitsuga.
Ruumide, esemete ja inimeste puhastamine suitsu abil – see on üks vanimaid meetodeid.
Seda kasutatakse nii energeetiliseks kui ka haigustest tervendamiseks, haigusetekitajatest puhastuseks, kahjurite peletamiseks, aga ka lihtsalt meditatsioonile häälestumiseks.
Suitsutusrohi oli muistsel ajal niivõrd ihaldusväärne ja seega ka väärtuslik tarbeaine, et selle koostisosadest sai tähtis kaubaartikkel.
Paljude religioonide tseremooniates ja rituaalides põletatakse suitsutusrohtu tänini.
Erinevaid viirukeid põletatakse nii kirikutes kui ka Budistlikes templites. Incadele oli omane nt. Palo Santo puu põletamise traditsioon. Ameerika põlisrahvad kasutavad pühasid taimi oma rituaalses tseremoonias, mida nimetatakse tõlkes “Püha Suitsukausi Õnnistuseks” (Sacred Smoke Bowl Blessing).
Traditsiooniliselt põletatakse taimi väikeses kausis ja suitsu levitatakse sulega. Aga tehakse ka suitsuküünlaid.
„JUMALAD armastavad meeldivaid lõhnu.” See oli Vana-Egiptuse elanike seas tavaline ütlus. Samamoodi meeldivad lõhnad ka loodusvaimudele.
Igal maal on omad traditsioonilised suitsutamise taimed. Allpool nendest täpsemalt, nii Eestis kui ka mujal kasvavatest, keskendudes siiski rohkem omamaistele taimedele.
*
Kommentaarid puuduvad