Ta tuleb mööda põlismetsasid
helmemände ja soovõhkasid
mööda ürgset ääretut hallüdi
juuksekiududest antennisid
mööda su käänulisi veenisid
ja ahtaid kapillaaride võrkusid
Imbub vaikselt rakumahladesse
tiirleb su elektronide orbiitidel
tungib aatomituumade sügavusse
valgub tulise laavana südamesse
tõuseb üheksanda hiidlainena pähe
ja allikaga igavesti saad sa üheks..
Ingrid Soosaar
Kommentaarid puuduvad